Zańǵa engizilgen ózgertýler dıplomatııalyq qyzmettiń rólin arttyrýǵa baǵyttalǵan -Májilis depýtaty S. Esjanov
Jýyrda bul zań jobasy Parlament Májilisinde jalpy talqyǵa salynyp, birqatar pikirler aıtylǵan soń, tolyqtaı maquldandy.Zań jobasynyń bastamashylary atynanqos Palatanyń jalpy otyrystarynda dıplomatııalyq qyzmetti jetildirýge baǵyttalǵanosy zań jobasy týraly Májilistiń Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi Saýyrbaı Esjanov baıandama jasap, áriptesteriniń suraqtaryna jaýap berdi. Depýtat osy zań jobasynyń kózdegen maqsaty jóninde, onyń qoldanysqa engen kezde atalǵan salany damytýǵa qanshalyqty tıimdi áser etetini jaıly QazAqparat tilshisine aıtyp berdi.
- Saýyrbaı Kólbaıuly, eldiń syrtqy máselelerin rettep otyrýda, memleketimizdi álemdik qoǵamdastyqqa tanytýda dıplomatııalyq qyzmettiń mańyzy aıryqsha ekeni belgili. Osy oraıda bul salany retteıtin zańǵa toqtalyp ótseńiz?
- Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq qyzmeti jumysynyń quqyqtyq negizderin, sondaı-aq uıymdastyrylý tártibin aıqyndaıtyn negizgi normatıvtik quqyqtyq akti - 2002 jylǵy 7 naýryzda qabyldanǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq qyzmeti týraly» Zań.
Ata Zańymyzdyń 61-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes jáne «Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentiniń jáne onyń depýtattarynyń mártebesi týraly» Qazaqstannyń Konstıtýtsııalyq zańynyń 15-babynda, sondaı-aq Qazaqstan Parlamenti Reglamentiniń 71-tarmaǵynda jáne Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi Reglamentiniń 25, 26, 27-tarmaqtarynda aıqyndalǵan tártippen «Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq qyzmeti týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy ázirlenip, Májilistiń qaraýyna usynyldy.
Zań jobasy dıplomatııalyq qyzmet organdarynan kásibı bilikti kadrlardyń ketýiniń ulǵaıýyna baılanysty dıplomatııalyq qyzmet salasyndaǵy halyqaralyq tájirıbeni zerdeleýdiń qorytyndylary boıynsha ázirlengen. Sondaı-aq bilikti mamandar úshin dıplomatııalyq qyzmettiń tartymdylyǵyn, atalǵan qyzmettiń kásibı personalyn saqtaý jáne tıisinshe Qazaqstan ókildiginiń halyqaralyq arenadaǵy bedelin kóterý maqsatynda ázirlengen.
Qazaqstannyń Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymyndaǵy, Shanhaı yntymaqtastyq uıymyndaǵy tóraǵalyǵy, aldaǵy bolatyn Islam konferentsııasyndaǵy jáne basqa da halyqaralyq uıymdardaǵy tóraǵalyq etý jaǵdaıynda bul zań der kezinde qolǵa alynyp otyr dep esepteımiz. Sebebi dıplomatııalyq qyzmettegi bizdiń respýblıkamyzdyń azamattaryn materıaldyq qamtamasyz etý men áleýmettik qorǵaý máselelerin sheshý qajet. Dıplomatııalyq sala qyzmetkerleriniń joǵary kásibı deńgeıde oryndaǵan jumysy ǵana bizdiń memleketimizdiń bedelin halyqaralyq deńgeıde kóterýge yqpal etetinin atap ótkim keledi.
Syrtqy ister mınıstrliginejyl saıyn jańa sapalyq deńgeıdegi talaptar qoıylady. Bul kásibı, tájirıbelikadr quramyn saqtap qalýdy, sondaı-aq jas bilikti mamandardy tartýdy kózdeıdi.
Kórsetilgen sharalardy iske asyrý memlekettiń kúsh-jigerin dıplomatııalyq qyzmet salasynyń qyzmetkerlerin áleýmettik qamtamasyz etýdi odan ári nyǵaıtýǵa, sondaı-aq dıplomatııalyq qyzmet organdaryndaǵy eńbek qyzmetin júzege asyrýǵa baılanysty basqa da keıbir máselelerdi jetildirýge baǵyttaýdy talap etedi.
- Sizder bastamashy bolǵan jobada qandaı túzetýler qarastyryldy?
- Osy zań dıplomatııalyq qyzmet personalyn jáne olardyń otbasy múshelerin materıaldyq qamtamasyz etý, olarǵa medıtsınalyq qyzmet kórsetý, sondaı-aq dıplomatııalyq qyzmet salasynyń ardagerlerin zeınetaqymen qamtamasyz etý deńgeılerin arttyrýdy kózdeıdi.
Qoldanystaǵy «Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq qyzmeti týraly» Zańnyń 25-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes shet elde bolý dıplomatııalyq qyzmet personaly men olardyń otbasy múshelerine qandaı da bir zalal keltirmeýge tıis ekendigi bekitilgen.
Sonymen qatar dıplomatııalyq qyzmet personaly shetelge uzaq merzimdi issaparǵa shyqqan kezde onyń otbasy músheleri birge barady, osynyń saldarynan olar Qazaqstandaǵy jumysyn tastap ketýge májbúr bolady. Osy jaǵdaı sol barǵan memleketinde jumysqa ornalasý jáne zeınetaqy aýdarymdaryn júzege asyrý múmkindikterinińbolmaýy, sondaı-aq kásibı daǵdylaryn joǵaltýy sııaqty teris saldarǵa ákep soǵady. Dıplomatııalyq qyzmet personaly jubaıynyń shetelde mamandyǵy boıynshajumysqa ornalasýy múmkin emes.
Otbasyn qurmaǵan, shet elge shyǵatyn jas dıplomattar men elshilikke jumysqa otbasymen baratyn dıplomattar birdeı jalaqy alatynyn, dıplomattyń otbasymen birge shet elde turýyna baılanysty shyǵystary boıdaq dıplomattardyń shyǵystarynan eleýli túrde artyq bolatynyn atap ótken jón.
Osyǵan baılanysty eńbekke aqy tóleý júıesi saralandyjáne halyqaralyq tájirıbe eskerildi. Vengrııa, Norvegııa, Moldova, ShveıtsarııaKonfederatsııasy, Bolgarııa, Lıtva, Túrkııa jáne taǵy basqa elderdiń tájirıbeleri saralandy. Dıplomatııalyq qyzmet personalynyń laýazymdyq aılyqaqysyna onymen shet elge birge barǵan jubaıy men kámeletke tolmaǵan ár balasy úshin ústemeaqy belgileý qajettigi usynyldy.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti jáne onyń depýtattarynyń mártebesi týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııalyq Zańyna sáıkes, zań jobasy memlekettik shyǵystardy ulǵaıtýdy kózdeıtindikten qorytyndy alý úshin Qazaqstan Úkimetine jiberildi.
- Úkimetten qandaı qorytyndy keldi?
- Úkimet bergen qorytyndyda Qazaqstan Respýblıkasynan halyqaralyq uıymdarǵa jumysqa jiberilgen, buryn dıplomatııalyq qyzmet personaly laýazymynda bolǵan laýazymdy adamdardy tıisti shet memleketterdegi sheteldik mekemeler personalyna teńestirý Qazaqstan Úkimetiniń sheshimi boıynsha júzege asyrylatyny atap ótilgen.
QR Premer-Mınıstri Kárim Másimov myrza depýtattarǵa bergen jaýabynda memelekettik shyǵystardyń ulǵaıýyn kózdeıtin zań jobasyndaǵy birqatar (1-babynyń 4), 6), 8), 9) jáne 10) tarmaqshalary) erejeler aǵymdaǵy jylǵy 27 qyrkúıekte ótken Respýblıkalyq bıýdjet komıssııasynyń otyrysynda qoldaý tappaǵanyn aıta kelip, soǵan oraı zań jobasynyń atalǵan erejelerin alyp tastaýdy usynǵan.
Úkimet zań jobasynyń Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomattyq jáne qyzmettik pasporttaryn paıdalanýǵa, Syrtqy ister mınıstrliginde jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń sheteldegi mekemelerinde qyzmetke taǵaıyndaý jáne odan bosatý quzyretin shekteýge, joǵary dıplomattyq dáreje berýge, dıplomatııalyq qyzmettiń qyzmetkeri nemese jumyskeri shetelde qaıtys bolǵan jaǵdaıda bir jolǵy járdemaqy belgileýge jáne taǵy basqalarǵa qatysty normalaryn qoldady.
Degenmen depýtattardyń respýblıkalyq bıýdjetten qarajat shyǵyndaryn kózdeıtin keıbir jekelegen usynystary Úkimet tarapynan qoldaý tapqan joq. Atap aıtqanda, tegin medıtsınalyq qyzmet kórsetýdi uıymdastyrý, dıplomatııalyq qyzmet personaly jumystan shyǵarylǵanda járdemaqy tóleý, eńbek demalystaryn ulǵaıtý, dıplomatııalyq qyzmettiń ardagerlerin zeınetaqymen qamsyzdandyrýdy arttyrý, otbasy múshelerine aı saıyn aqshalaı tólemder berý normalary zań jobasynan alynyp tastaldy. Bastamashylar bıýdjet qarajatyn únemdeý qajettigi týraly ýájderdi nazarǵa ala otyryp, Úkimet qorytyndysymen kelisti.
- Zańǵa engizilgen tolyqtyrýlar dıplomatııalyq qyzmettiń bedelin arttyrýǵa baǵyttalǵan tárizdi. Endi qorytyndy pikirińiz?
- Búgingi tańda álemdik qoǵamdastyq aldynda Qazaqstannyń abyroıy jyl sanap artyp keledi. Kúni keshe ǵana ótken EQYU-nyń Astanadaǵy Sammıti Qazaqstannyń álemdegi ornyn aıqyn kórsetti jáne EQYU-ǵa múshe memleketterdiń, qatysýshy elderdiń, bedeldi halyqaralyq uıymdardyń basshylaryn qosa bilip, ortaq sheshimge keltirgen el Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń sarabdal saıasatker ekendigin taǵy bir ret dáleldep berdi. Astana Deklaratsııasy biraýyzdan qabyldanǵanynyń ózi - asqaq abyroı, máńgilik mártebe! Onyń ózi sheber dıplomatııanyń jemisi men jeńisi!
Syrtqy saıasattaǵy bedelimizdiń artýy - Memleket basshysynyń ustanǵan baǵyty men dıplomatııalyq qyzmetke tikeleı baılanysty. Jalpy alǵanda, bul zań dıplomatııalyq qyzmettiń rólin arttyrýǵa, sol arqyly álemdik qoǵamdastyqta elimizdiń bedelin kóterýge qyzmet etedi dep senemin.
- Raqmet áńgimeńizge. Depýtattyq qyzmetińiz abyroıly bola bersin.