Zańdy bilmeý adasýǵa ákeledi - dintanýshy

Foto: None
ALMATY. QazAqparat – Qazaqstanda jat aǵym jeteginde ketip jatqandardyń kópshiligi zańdy durys bilmegendikten ot basyp jatyr. «Tártip» AQ jumysshylarymen kezdesken aqparattyq túsindirý tobynyń múshesi, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory, dintanýshy Kákimjan Bıshmanov osylaı deıdi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Bul kezdesýdi «Qazaqstandaǵy ekstremızm jáne terrorızm máselelerin zertteý ortalyǵy» Qoǵamdyq qory men qalalyq Qoǵamdyq damý basqarmasy uıymdastyrdy.

Dáristi bastamas buryn dintanýshy jınalǵandardyń qaısysy sońǵy ret Konstıtýtsııany qolyna alǵanyn surady. Zaldaǵy 15 adamnyń ishinen 2 adam ǵana qol kóterdi.

«Konstıtýtsııany sońǵy ret qolyna ustaǵan kim bar? Ata zańymyzdy oqyp shyǵý qıyn emes. Bir oqyǵannan túsinýge bolady. Bul zańda kez kelgen Qazaqstan azamatynyń bilim alýǵa quqyǵy bar delingen. Alaıda, bul quqyqqa qalaısha qol jetkizýge bolady? Munyń barlyǵy QR Bilim týraly zańynda keńirek aıtylǵan. Odan ári siz túsken ýnıversıtet erejesi, QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń buıryǵy bar. Quqyq júıesi «zań, buıryq, úkimet qaýlysy, ereje» degen tizbekpen osylaı qalyptasady. Týra sol sııaqty dinı senimge kelsek, konstıtýtsııa boıynsha ár azamattyń dinı senimine bostandyq berilgen. Biraq ata zańymyzda qalaı bekitilgeni jazylyp turǵan joq. Bul quqyqtyq normalar QR «Din qyzmeti jáne dinı birlestikter týraly» zańymen, úkimettiń qaýlysymen, kontseptsııa, baǵdarlamalarymen, mınıstr buıryǵymen, odan keıin ár meshittiń nemese dinı uıymnyń ustanymdarymen retteledi. Alaıda olardyń ustanymdary, ejereleri, zańǵa qaıshy bolmaýy kerek. Munyń bári - memlekettik tutas júıe», - dedi Kákimjan Bıshmanov.

Onyń aıtýynsha, Qazaqstanda jat aǵym jeteginde ketip jatqandardyń kóbi zańdy bilmegendikten, saýatynyń tómendiginen ot basyp jatyr.

«Bizdiń elde qoǵamdyq tártip quqyqtyq jáne quqyqtyq emes erejelermen retteledi. Quqyqtyq emes erejeler – bala kezimizden ananyń sútimen, ákeniń tárbıesimen daryǵan moraldyq ustanymdar. «Bireýdiń ala jibin attama», «bógdeniń zatyn urlama», «adam óltirme» degen sııaqty ar-uıat ustanymdary - zańdy bilmese de ishki túısikpen ár adam uǵynatyn erejeler. Máselen, ata-anasyn qurmettemeý, aldynan qııa ótý, qarsy shyǵý, basqa adamdardy abyroı sanaý adasýǵa ákeletini sózsiz. Jat aǵym jeteginde ketip jatqan jastardyń kópshiligi zańdy bilmegendikten, saýatynyń tómendiginen ot basyp jatyr», - dedi spıker.

Sonymen qatar, dintanýshy-maman ekstremızm túrlerin jiktep, odan qandaı qaýip tónetinin aıtty.

Seıchas chıtaıýt