ıÝNESKO-da Naýryz meıramynyń qundylyqtary týraly aıtyldy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy 2010 jyly qabyldaǵan 64/253 qararyna sáıkes, jyl saıyn 21 naýryzda búkil álem Halyqaralyq Naýryz kúnin atap ótedi. Al ıÝNESKO-da Naýryzdy merekeleý dástúri Aýǵanstan, Ázerbaıjan, Irak, Iran, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Pákistan, Tájikstan, Túrkııa, Túrikmenstan jáne Úndistannyń ortaq usynysymen Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń Reprezentatıvtik tizimine engizildi. Osy oraıda halyqaralyq uıymnyń qyzmetine qatysty egjeı-tegjeıli Almatydaǵy ıÝNESKO bıýrosy dırektorynyń assıstenti Gaýhar Balǵarına aıtyp berdi.

Naýryz meıramyn saqtaýda ıÝNESKO úlesi qandaı

G. Balǵarınanyń aıtýynsha, ıÝNESKO men elderdiń negizgi maqsaty – bolashaq urpaq úshin murany saqtap qalý. Bul turǵyda ejelden urpaqtan-urpaqqa berilip kele jatqan bilimdi, dástúrli tehnologııany saqtaýǵa erekshe mán berilip otyr.

«Murany saqtap qalý jergilikti jerlerde burynnan dástúrdi, bilimdi ustanyp kele jatqandardy qoldaý arqyly júrgiziledi. Sonymen qatar, bul jumystar sarapshylar men sheberlerdi, mektepterde muǵalimderdi oqytý aıasynda jáne mektep pánderi men taqyryptary arqyly materıaldyq emes mádenı mura elementterin nasıhattaý jolymen iske asyrylady. Munymen qosa, atamurany dáripteý týrıstik gıdterdi oqytý arqyly da júrgiziledi. Kez kelgen tarıhı kórnekti jerler adamdarmen, halyqpen baılanysty, osy rette dástúr, ǵuryp jáne meıramdy toılaý ózara baılanysty», - dedi ol.

Sońǵy bes jylda ıÝNESKO Ortalyq Azııa elderinen ulttyq sarapshylar úshin oqytý trenıngterin ótkizdi. Trenıngtermen, zertteýlermen, elementterdi túgendeýmen aınalysatyn bilikti sarapshylar bar.

Bilim berý, ǵylym men mádenıet máseleleri boıynsha BUU mekemesi áriptestermen birlese Qazaqstan men Qyrǵyzstandaǵy keıbir pılotty mekterdegi muǵalimderge trenıng júrgizdi. Muǵalimderge mektep baǵdarlamasynda mádenı mura taqyryptaryn ıntegratsııalaý múmkindikteri túsindirildi.

«Bizde oqytylǵan gıdterdiń toby bar. Olar dúnıjúzilik mura tizimine engen mádenıet jáne tarıh eskertkishteri, mádenı ári tabıǵı mura nysandary jaıynda, sondaı-aq bizdiń elderdegi materıaldyq emes mádenı qundylyqtar týraly aqparatty keńinen taratady», - dedi G. Balǵarına.

Álem elderinde Naýryzdyń tanymaldyǵy

Gaýhar Balǵarınanyń sózine qaraǵanda, Naýryzdy atap ótý – ol kópultty nomınatsııa jáne ony 12 el qoldady. Olardyń qatarynda Aýǵanstan, Ázerbaıjan, Úndistan, Iran, Irak, Pákistan, Túrkııa jáne Ortalyq Azııa memleketteri bar. Sonymen qatar 21 naýryz – ol BUU-nyń merekeler kúntizbesine engizilgen meıram.

«Naýryz Eýropa men Azııanyń kóptegen elinde tanymal, sebebi bul kóktemniń, jańarýdyń, jańa múmkindikterdiń, josparlar men pozıtıvti emotsııanyń meıramy. Bul meıram eldegi ultty birigýge, al kórshiles memleketterdi beıbitshilikke shaqyrady», - dedi sarapshy.

G. Balǵarına Naýryzdy toılaý kezinde Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń Reprezentatıvtik tizimine engizilgen qazaqtyń basqa da dástúrlerin baıqaýǵa bolatynyn eske saldy.

Álemdik qoǵamdastyq úshin Naýryzdyń qundylyǵy

ıÝNESKO mamandarynyń atap ótýinshe, bul meıramnyń tereńde jatqan tarıhı ári mádenı qundylyǵy bar. Ǵasyrlar ótip, adamzat túrli soǵystar men qýǵyn-súrgindi bastan ótkerse de, osy mereke qazirgi kezge deıin jetip, bastapqydaǵy qundylyǵy men mańyzyn saqtap qaldy. Naýryzdy atap ótýmen kóptegen ǵuryptar, dástúrli oıyndar jáne rásimder tyǵyz baılanysty.

«Qazirgi kezde Naýryz meıramyndaǵy dástúrler men ǵuryptar barsha adamzat úshin qundy bolyp otyr. Bul óz kezeginde kóptegen halyqtar men elderdiń ıgiligi sanalady, jaqsylyq pen beıbitshilikti ózine tartatyn sıpatqa ıe. Bul meıram adamdardy geografııalyq ornalasqan jerine, dinı senimine, násili men áleýmettik jaǵdaıyna qaramastan mańyzdy ekenin kórsetip tur. Sondyqtan otbasy músheleri men eldińhalqyn biriktiretin jáne memleketterdi beıbitshilikke shaqyratyn faktor retinde kerek», - dedi Gaýhar Balǵarına.