Ystanbulda Ál-Farabı úıi ashyldy
Jobany QazUÝ Ystanbul qalalyq ákimdigimen birlese otyryp, Túrki Keńesi, TÚRKSOI jáne Túrkııadaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Elshiliginiń qoldaýymen júzege asyrdy.
Іs-sharanyń saltanatty ashylýyna Ystanbul qalasy ákiminiń orynbasary Shengúl Arslan, TÚRKSOI Bas hatshysy Dúısen Qaseıinov, QazUÝ rektory Ǵalym Mutanov, Ystanbul ýnıversıtetiniń rektory Mahmud Ak, Túrkııanyń QR Elshiliginiń jáne Ystanbul qalasyndaǵy QR Bas konsýldyǵynyń ókilderi, Eýropadaǵy qazaq dıasporasy, BAQ jáne qoǵam ókilderi qatysty.
Ál-Farabıdiń etnografııalyq murajaı-úıiniń ashylýy 2020 jyly ıÝNESKO qoldaýymen keń kólemde halyqaralyq deńgeıde atalyp ótetin Ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna arnalyp otyr. Ál-Farabı mýzeı-úıi - álemniń týrıstik ortalyqtarynyń biri - Ystanbul shaharynyń dál ortasyndaǵy Túrki álemi etnografııalyq murajaı-kesheninde ornalasqan.
Mýzeı-úı birneshe bólimnen turady, munda Arıstotelden keıin adamzattyń Ekinshi ustazy atanǵan uly túrki oıshyly Ábý Nasyr Ál-Farabıdiń ómirinen alynǵan derekter men qundy tarıhı málimetter berilgen. Sonymen qatar, músindik kompozıtsııalar, tarıhı jádigerler, ǵalymnyń eńbekteri jáne adamzat iliminiń birneshe salasyna orasan zor úles qosqan oıshyl týraly materıaldar kórinis tapqan.
Ál-Farabıdiń rýhanı murasy: matematıka, fılologııa, hımııa, bıologııa, astronomııa, fılosofııa, medıtsına, logıka, áleýmettaný, saıasattaný, quqyqtaný, ádep syndy ǵylymnyń barlyq derlik salalaryn qamtıdy. Onyń ǵylymdy júıelep jikteýi álemdik ǵylymı oıdyń odan ary damýyna óz áserin tıgizdi. Ál-Farabıdiń shyǵarmashylyq qyzmeti ortaǵasyrlyq arab-musylman mádenıetiniń renessansyna sáıkes kelip, onyń eńbekteri Batys pen Shyǵysty baılanystyratyn rýhanı kópirge aınaldy.
Qazirgi ýaqytta órkenıetter qaqtyǵysy shıelenisip, álemde destrýktıvti baǵyttaǵy uıym áreketteri adamzat órkenıetiniń damýyna keri áserin tıgizýde. Tehnologııanyń qarqyndap damyp, mádenı-rýhanı qundylyqtardyń álsirep, jutańdaný qaýpi bar jahandaný zamanynda Uly oıshyldyń dúnıetanymy, onyń órkenıet jónindegi tujyrymdary, áleýmettik-etıkalyq, saıası, fılosofııalyq, kózqarastary qoǵamymyz úshin óte ózekti bolyp otyr.
«Túrkııada Ál-Farabı úıiniń ashylýy, adamzat órkenıetinde baǵa jetpes ról atqarǵan Uly dalanyń Uly tulǵasynyń shyǵarmashylyq murasy arqyly túrki men qazaq mádenıeti jaýharlaryn álemge pash etýge arnalǵan iri tarıhı jasampaz joba retinde bolashaqqa qyzmet atqaratyn bolady», - dedi saltanatty sharada QazUÝ rektory Ǵalym Mutanov.
Mýzeı-úıimen jaqyn tanysý úshin kórermenderge arnaıy qyzyqty ekskýrsııalyq baǵdarlama ázirlenip, al, túrik oqýshylary úshin murajaı bazasynda arnaıy oqytý-tanymdyq kýrsy daıyndalǵan. Ál-Farabıdiń esimin ıelenip otyrǵan Qazaq ulttyq ýnıversıteti, onyń shyǵarmashylyq murasyn zerttep jarııalaýda, sonymen qatar, álemdik deńgeıde Qazaqstan mádenıeti men Uly dalanyń jetistikterin nasıhattaýda belsendi jumys atqaryp keledi. Ál-Farabıdiń izgilik qoǵamy ıdeıasy negizinde QazUÝ ınnovatsııalyq-tehnologııalyq tuǵyrnamamen qatar rýhanı-adamgershilik qundylyqtarǵa negizdelgen «Ýnıversıtet 4.0» jańa býyn ýnıversıtetiniń modelin jasady.
Bul jobany QazUÝ rektory Ǵalym Mutanov Birikken Ulttar Uıymynyń (BUU) Nıý-Iorktegi shtab-páterinde tanystyryp, osy uıymnyń qoldaýymen ony halyqaralyq deńgeıde júzege asyrý usynyldy. Qazaq Ulttyq ýnıversıteti «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda BUU Órkenıetter alıansymen birlesip «Qaıyrymdy qoǵam azamattaryn qalyptastyrý. Qazirgi zamanǵy ýnıversıtetterdiń mıssııasy» atty halyqaralyq jobany júzege asyrýda.
Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Túrkııa, Iordanııa, Italııa, Qytaı, Mysyr, Bolgarııa jáne basqa elderdiń jetekshi ýnıversıtetterinde Ál-Farabıdiń ǵylymı-bilim berý ortalyqtaryn ashyp, tabysty jumys atqarýda, onda qazaq halqynyń mádenıeti men dástúri nasıhattalyp, qazaq tili oqytylýda.