Yrǵyz-Torǵaı tabıǵı rezervatynda ań-qusty tamashalap, balyq aýlaýǵa bolady
Týrıstik kompanııalarmen arada kelisim joq. Sondyqtan tek memlekettik mekemeniń usynǵan týrmarshrýtyn tańdaǵanyńyz durys.
Qazirgi ýaqytta Yrǵyz-Torǵaı memlekettik tabıǵı rezervatynda úsh týrıstik marshrýt bar. Olar - 2009 jyldan bastap jumys istep kele jatqan Malaıdar kólder júıesi týrıstik marshrýty, 2020 jyly ashylǵan «Torǵaı-Nura» týrıstik-ekskýrsııalyq soqpaǵy jáne 2022 jyly ashylǵan «Shalqar-Tebiz» týrıstik-ekskýrsııalyq marshrýty. «Barlyq marshrýttyń paıdalaný merzimi 1 maýsym aıynan bastalyp, 1 jeltoqsan aıyna deıin jalǵasady. Aýmaqqa kirý quny bir adamǵa 1271 teńge. Onyń 463 teńgesi ekskýrsııa júrgizýge, 463 teńgesi jolserik qyzmetine, al 345 teńge salyq úshin eseptelgen. Munda ázirge avtobýs joq. Týrıster rezervat aýmaǵynda jeke kólikterimen kire alady», - dep habarlady «Yrǵyz-Torǵaı memlekettik tabıǵı rezervaty» RMM ekologııalyq aqparattyq jáne týrızm bólimi.Shatyrdy jalǵa alý - 199, jatyn qap - 306, qaıyq - 606, kólik usyný - 9150 teńge dep bekitilgen.Malaıdar kólder júıesi týrıstik marshrýty
Rezervattyń ekologııalyq-aqparattyq jáne týrızm bóliminiń málimetine súıensek, «Malaıdar» kólder júıesi týrıstik marshrýty tabıǵı rezervat pen Torǵaı zoologııalyq qaýmaly aýmaǵynda ornalasqan.
Aptasyna 6 adamdy qamtıtyn bir topty qabyldaı alady. Aıyna 4 top, ıaǵnı, 24 adamǵa qyzmet kórsetýge bolady. Eseptesek, ár maýsymda 24 top, ıaǵnı, 144 adam qabyldaıdy.
Malaıdar kólder júıesi (atpen, avtokólik, keıde aralas) týrıstik marshrýttardyń uzaqtyǵy barlyǵy - 297,3 km. Onyń ishinde: avtokólikpen 240,5 km, atpen 34 km, jaıaý 12,4 km, qaıyqpen 10,4 km. Jalpy ýaqyty - 6 saǵat 30 mınýt.«Saıahattaýshylar Yrǵyz selosynan 64 km qashyqtyqta ornalasqan Malaıdar kólder júıesi marshrýtyna barar jolda jazyqty keń daladaǵy Mańtóbe jerinen ótedi. Tarıhqa súıensek, Ábilqaıyr han men orys patshasynyń elshisi Tevkelev 1731 jylǵy osy atalǵan Mańtóbede qol qoıǵan. 1981 jyly osy jerge «Han taǵy» eskertkish taqtasy ornatylǵan. Ári qaraı XIX ǵasyr aıaǵynda salynǵan sáýlet óneriniń eskertkishi Almat tamy mavzoleıin kórýge bolady. Odan ári Sasyqkól kólder júıesin, oǵan irgeles ornalasqan qum jotalardy, sol jotalar ortasynda ósip shyqqan qos terekti, uzynkól kólder júıesinen ótip, marshrýt boıyndaǵy aıaldaý oryndaryna kelip jetedi. Munda týrıster óz qalaýy boıynsha jaıaý júredi nemese qaıyqpen Malaıdar, Asabaı, Taıpaq kólderin jáne olardy jalǵap jatqan ózekter boıymen serýendeıdi, qamys arasyndaǵy jasyryn baqylaý alańdary arqyly kól betindegi, onyń jaǵasyndaǵy tirshilikpen etene tanysa alady», - dedi «Yrǵyz-Torǵaı memlekettik tabıǵı rezervaty» RMM ekologııalyq-aqparattyq jáne týrızm bóliminiń bas mamany Shynar Aqasheva. «Torǵaı-Nura» týrıstik-ekskýrsııalyq soqpaǵy«Torǵaı-Nura týrıstik-ekskýrsııalyq soqpaǵy da tabıǵı rezervattyń qorǵaý aımaǵynda ornalasqan.
Munda aptasyna 24 adam aýmaqqa kire alady. ıAǵnı, ár toptaǵy adam sany 6-dan aspaýy tıis. Sonda aıyna 16, maýsymyna 96 top bolady.
Ár maýsymda 600-ge jýyq adam tabıǵat syıyn óz kózimen kóre alady.«Byltyr bul marshrýtqa 300-ge jýyq týrıst qabyldandy. Saıahattaýshy týrıster aýdan ortalyǵy Yrǵyz selosynan 90 km qashyqtyqtaǵy Nura aýyly baǵytyna barady. Týrıster Torǵaı ózeni boıynda aıaldap, demalyp, sýǵa shomylyp, qarmaqpen áýesqoı maqsatta balyq aýlap, jaıaý jáne qaıyqpen serýendeı alady. Marshrýttyń osy jerlerinde týrıster terrıtorııamyzdaǵy sý mańy qustarynyń kóptegen túrin jáne Qyzyl kitapqa engen qustardy, jan-janýarlarlardy kórý múmkindigine ıe bolady. Bul alqaptyń ózen-kólder júıesi sý mańy qustarynyń maýsymdyq mıgratsııalyq joly, túleýi men uıa salyp, balapan basýyna óte qolaıly meken bolyp sanalady. Sý mańy qustarynyń kóktemgi jáne kúzgi mıgratsııasy kezinde qustardyń júzdegen túri myńdap jınalyp, qus bazaryna aınalady. Sondaı-aq Betpaqdala popýlıatsııasynyń kúzgi jáne kóktemgi mıgratsııalyq joly osy jer. Jyldyń eki mezgilinde kıikterdiń tobyn kórýge bolady», - dedi Shynar Aqasheva.
«Shalqar-Tebiz» týrıstik-ekskýrsııalyq marshrýty
Úshinshisi - «Shalqar-Tebiz» týrıstik-ekskýrsııalyq marshrýty. Byltyr ashyldy. Aptasyna 6 topqa qyzmet kórsetýge bolady. Ár toptaǵy adam sany 6-dan aspaýy tıis.
Aıyna 144, maýsymyna 864 adam osy marshrýttyń qyzmetine júgine alady. Marshrýttyń uzaqtyǵy–260 shaqyrym.
Yrǵyz selosynan Quılys aýyly baǵytyna avtokólikpen shyǵyp, Torǵaı memlekettik tabıǵı zoologııalyq qaýmaly terrıtorııasyndaǵy Malaıdar kólin (65 km) tamashalaıdy.
Odan ári Quılys aýyly (25 km) men Jaısańbaı aýylyna (60 km) keledi.
«Jaısańbaıdan shyǵyp. Dúısenbi ahýn meshitin (10 km) kórip, tarıhyna sholý jasaı otyryp, qaıtadan aýyl ústimen ótip Isataı meshiti (15 km) tarıhymen tanysady. Saıahattaýshy týrıster odan ári qaraı Jigitkól, Baqshaqkól, Kólshegen jerleri arqyly Aıyrmola kardonyna (60 km) aıaldap, Teńgelbaıǵa (7 km) barady. Shalqar tebizdi tamashalap. Ystyq atpaǵa (25 km) kelip jetedi. Bul jerdegi atpa sýynyń emdik qasıeti bar. Kıikterdi de kórýge múmkindik jasalǵan», - dep habarlady rezervattyń ekologııalyq-aqparattyq jáne týrızm bólimi.