Ylǵal saqtaıtyn tehnologııa jerden mol ónim alýǵa múmkindik beredi
Jerge sebilgen tuqymnan mol ónim alýǵa múmkindik beretin bundaı tehnologııa damyǵan memleketterde biraz jyldardan beri paıdalanylyp keledi. Bul, eń aldymen, agroónerkásip sektoryndaǵy eńbek ónimdiliginiń artýyna tikeleı yqpal etedi. Sondyqtan da bundaı jańashyldyqty der kezinde qoldanysqa engizip, tıimdi paıdalaný zaman talabynan týyndap otyrǵan qajettilik.
Atap óterligi, agroónerkásiptik keshendi damytý negizgi basymdyqtarynyń qataryna jatqyzylǵan Qazaqstanda sońǵy jyldary tehnologııanyń osy túrin keńinen paıdalanýǵa den qoıylyp keledi. Tıisinshe, ylǵal saqtaıtyn tehnologııa engizilgen egis alqaptarynyń kólemi jyl saıyn ulǵaıyp keledi. Úkimettiń selektorlyq formatta ótken búgingi otyrysynda Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Aqylbek Kúrishbaev bıyl ylǵal saqtaıtyn tehnologııa qoldanylatyn egis alqabynyń jalpy kólemi - 11,9 mln. gektarǵa jetetindigin jetkizdi. Bul respýblıkamyzdaǵy jalpy egis alqabynyń 68 paıyzyna teń jáne ótken jylǵy deńgeıden 650 myń gektarǵa nemese 6 paıyzǵa artyq.
Bir ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn orys ǵalymy Ivan Ovsınskıı oılap tapqan bul tehnologııa topyraq qunarlyǵyn arttyrýmen qatar astyq ónimdiligin 2,3 esege ulǵaıtyp, al dıqannyń ónim óndirýge jiberetin shyǵynyn 3,5 ese tómendetýge múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta Amerıka, Eýropa, Kanada syndy elderdiń egis alqaptarynda tıimdi paıdalanyp, jaqsy nátıje berip otyrǵan osy júıe elimizde 1999 jyly Qostanaı oblysynda qolǵa alyna bastaǵan bolatyn. Nátıje jaman emes. Bul sózimizge 2010 jylǵy aptap ystyqtyń saldarynan Aqtóbe men Batys Qazaqstan oblysyndaǵy dıhanshylar qurǵaqshylyqqa urynyp, taban aqy, mańdaı terimen ekken eginderinen ónim ala almaǵan kezde, osy tehnologııany engizgen qostanaılyq dıhanshylardyń ortasha ónim alǵandyǵy dálel bola alady.
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń alqa májilisinde vedomstvo basshysy A.Kúrishbaevtyń keltirgen derekterge súıenetin bolsaq, sońǵy 5 jylda Aqtóbe oblysynyń Qostanaı oblysymen shektes Áıteke bı aýdanynda bıdaıdan alynǵan ortasha ónim gektaryna 5 tsentnerdi, al Qostanaı oblysynyń Qamysty aýdanynda 8,5 tsentnerdi quraǵan, al qumdaýyt jerde ornalasqan Jangeldi aýdanynda ortasha kórsetkish 6,5 tsentnerge jetip jyǵylǵan. Demek, budan ylǵal saqtaıtyn tehnologııa paıdalanylatyn egis alqaptaryndaǵy ónim kóleminiń áldeqaıda joǵary bolatynyn baıqaımyz. «Qazirgi astyq sharýashylyǵynda ylǵal saqtaıtyn tehnologııamen qolynan is keletin, shamasy bar, iri sharýashylyqtar ǵana isteıdi. Endi saraptama jasap kóreıik, Qostanaı oblysynda 2 myń gektardan kem alqaptary bar sharýashylyqtar 29 paıyzdy quraıdy. Al bul Batys Qazaqstanda 51, Aqtóbe oblysynda 41 paıyz. ıAǵnı, astyq sharýashylyǵymen ylǵal saqtaıtyn tehnologııalar negizinde aınalysýymyz kerek. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda, bul eki oblys astyq sharýashylyǵynyń bolashaǵy joq. Astyq sharýashylyǵyna osyndaı tehnologııany engizgen kezde ǵana mol ónim alýǵa bolady. Al buryńǵydaı bul iske júrdim-bardym qaraıtyn bolsaq, onda tek qana aýa-raıynyń jaǵdaıyna ıek artatyn bolamyz. Bulaı astyq sharýashylyǵyn damytý múmkin emes», - degen olatyn alqa májilisinde mınıstr.
Ylǵal saqtaıtyn tehnologııa qurǵaqshylyqtan saqtanýdyń eń negizgi tiregi ekendigi ǵylymda da, is júzinde de dáleldengen. Óıtkeni sý -topyraqtaǵy jáne onyń betindegi barlyq ómirlik úrdisterdiń damýyna qyzmet etýmen qatar, topyraqtyń qalyptasý qarqyny men baǵyttyn aıqyndaıdy. Sondaı-aq sý - topyraqtyń agrofızıkalyq ári agrohımııalyq qasıetterine de óz áserin tıgizedi. Al sýdyń jetispeýshiligi baıqalǵan jaǵdaıda qurǵaq topyraqtaǵy organıkalyq qaldyqtardyń ydyraýynyń bıologııalyq protsesi toqtap, sonyń saldarynan dándi daqyldyń damýy kúrt tómendeıdi. Kóp jaǵdaıda sýdaǵy topyraq qunarlylyq tıimdiliginiń deńgeıin de aıqyndaı. Sebebi ylǵaldy topyraq ósimdiktiń ósýi men damýy úshin negizgi, keı jaǵdaıda jalǵyz ǵana nár berýshi kóz bolyp tabylady. Bul oraıda topyraqqa túsken dánniń jer betine shyǵyp, jemis bergenge deıingi kezeńinde sý óte qajet ekendigi ras. Máselen, tuqymnyń ónýi úshin ǵana sýdy qajetsinýi óz salmaǵynyń 30-100 paıyzyn quraıdy. Odan ári ósimdiktiń 1 gramm qurǵaq ózegi qalyptasýy úshin 200-den 1 lıtrge deıin sý qajet. Al 1 tonna astyq alý úshin 2 myń tonnaǵa deıin sý kerek. Demek, topyraq ylǵaldylyǵyn saqtaý ári ony meılinshe tıimdi paıdalaný jer emshegin emgen sharýalar úshin asa mańyzdy mindet bolyp otyr.
Osydan 3 jyl buryn Qostanaıda respýblıkalyq semınar keńes ótkizgen Aýyl sharýashylyǵy mınıstri A.Kúrishbaev 2011 jyly elimizde jınalatyn astyqtyń jalpy túsimin jylyna 26 mln. tonnaǵa jetkizý qajettigin basa aıta kele: «Ol úshin ylǵal saqtaıtyn tehnologııa qoldanylatyn egis alqaptaryn 12 mln. gektarǵa deıin ulǵaıtý qajet», - degen bolatyn. Endi mine, aǵymdaǵy jyly sol mejege de aıaq basyp kelemiz. Endigi mindet - osyndaı tehnologııa qoldanylatyn jerlerdegi astyqtyń bitik shyǵyp, mol ónim alýda.
Aıtpaqshy, ınternet betindegi derekterge qaraǵanda, ǵylymı negizdelgen esepter men aldyńǵy qatarly tájirıbeler egin sharýashylyǵyndaǵy ylǵal saqtaıtyn tehnologııa topyraq qunarlyǵyn arttyratyndyǵyn, barlyq shyǵyndardy 3 ese tómendetetindigin, mehanızatorlarǵa qajettilikti qysqartatyndyǵyn, janarmaıdy 3 esege deıin únemdeıtindigin, tehnıkalardy jóndeý shyǵyndaryn 2,3 esege azaıtatyndyǵyn, tuqym materıaldaryn 20 paıyzǵa deıin únemdeıtindigin dáleldegen. Osyndaı kól-kósir paıdasy bar tehnologııany óziniń egis alqaptaryna engizýge, eń aldymen sharýashylyq tizginin ustaǵan basshylar múddeli bolýy tıis. Budan jeke sharýashylyqqa da, memleketke de mol paıda keledi.