«ıAsaýı izimen» tarıhı-derekti ekspedıtsııasy Sozaq óńirine bardy
Sozaqta Qoja Ahmet ıAsaýıdiń babasy men shákirtteri jáne Taıqazandy quıǵan sheber jerlengen. Túrki áleminiń tulǵasy Qoja Ahmet ıAsaýı tarıhyn qaıta túgendeý, balalyq shaǵynan bastap shákirtterine deıingi tolyqqandy málimetterdi toptastyrý, tyń derekter izdeý maqsatynda «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń uıymdastyrýymen qolǵa alynǵan «ıAsaýı izimen» tarıhı-derekti ekspedıtsııa Sozaq óńirine bardy.
Áýlıeler men túrki jurtyna tamyr jaıǵan tulǵalary bar, 500-den asa tarıhı, kıeli, shejireli oryndar men kesenelerge baı Sozaq aýdany áıgili Qoja Ahmet ıAsaýıdiń tarıhymen de tyǵyz baılanysty.
«Qoja Ahmet ıAsaýı babamyzdyń tarıhy jaıly bilgenimizden bilerimiz áli de kóp. ıAsaýıdiń izimen júrip ata-anasy men babalarynan bastap tarıhyn zerdelep, shákirtterine deıingi málimetterdi tereńdeı zertteý, izdestirý - aldymyzǵa qoıǵan basty maqsatyń biri. ıAsaýı dese kók kúmbezdi keseneni ǵana elestetip qoımaı onyń shyqqan tegin, tarıhı tulǵalarmen baılanysyn da bilýi abzal. «ıAsaýı izimen« tarıhı-derekti jobasynyń da kózdegeni osy. ıAsaýı ilimi de qanshama elge taralǵan. Aldaǵy ýaqytta ıAsaýı jolymen júre otyryp, aýqymdy dúnıelerdi toptastyrýymyz tıis»,- deıdi «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov.
Ekspedıtsııa músheleri eń birinshi kezekte dala túrikterine Islam dinin eń alǵash taratýshylardyń biri, Muhammed ( s.ǵ.s.) Paıǵambarymyz ben Áziret Áliniń tikeleı urpaǵy bolyp keletin, eldiń mádenı, rýhanı órleýine ólsheýsiz úles qosqan Ysqaq bab kesenesine bardy. Al, búkil Túrki dúnıesine áıgili Qoja Ahmet ıAsaýı Ysqaq baptyń kindiginen taraǵan urpaǵy sanalady.
«Shejire-nasabnamelerde Ysqaq bab Túrkistanǵa hıjra sanaýy boıynsha 150 jyldary keldi dep kórsetilgen. Sol kezdegi dala túrikteriniń eń shetki shekarasy bolyp sanalǵan Qarataýdyń teristigindegi Qarakóz bulaǵynyń basyna qonys teýip, osynda qonystanǵan. Meshit, medrese salyp, bala oqytyp qazaq taıpalarynyń Islamǵa kózin ashqan. Sol jerge jerlenip, basyna saǵana turǵyzylǵan. Sodan beri uly shaıhynyń jatqan jerin jergilikti halyqtar Bab-ata dep atap ketken»,- deıdi Sozaq aýdandyq mádenıet jáne tilderdi damytý bóliminiń basshysy Nurǵaısha Balaýbekova.
Kesene burynǵy Baladj dep atalatyn qala ornyna salynǵan. Kesene úıi óziniń qurylysymen, salyný tásilimen erekshelenedi. Munda negizinen eki kúmbez bar. Biri – úlken, ekinshisi-kishi. Kishisiniń astynda Ysqaq bab áýlıe jáne áıeli, balalary jatyr. Artqy kishi kúmbezdiń dıametri 25 – 27 metrdeı bolsa, úlkeni - 36 metr. Ysqaq bab meshiti syrttaı qaraǵanda Ahmet ıAsaýı kesenesin eske túsiredi. Ysqaq bab týraly zertteý jumystary belgili ǵalymdar Kolosovskıı, Arıstov, Kastane jáne jergilikti qalamgerler M.Jámekov, D.Turanteginiń eńbekterinde kórinis tapqan«, - deıdi jergilikti ólketanýshy, tarıhshy Bekjan Kópjasaruly.
El qarııalarynyń aıtýyna qaraǵanda, din ýaǵyzdaýshylary Ysqaq babtyń saǵanasyna meshit-mazar salýdy 1883 jyl shamasynda qolǵa alǵan dese, zertteýshi –ǵalym V.Kolossovskıı 1901 jyly Ysqaq bab saǵanasyna 1025 jyl bolǵanyn jazyp qaldyrǵan. Sonda saǵana 876 jyly salynǵan bop shyǵady. Saǵana – meshit úıimen birge medrese irgesi de qatar qalanǵan. Olardyń kirpishin kúıdiretin oshaqtar – tandyr peshterdiń orny álige deıin saqtalǵan.
«Ysqaq bab eldi shapqynshylyqpen emes beıbit jaǵdaıda aqyl-parasatpen ılandyryp, dindi moıyndatqandyǵy týraly ańyz-áńgimelerdi de jıi kezdestirýge bolady. Al, Keńes dáýirinde keseneni jermen-jeksen etýden saqtaý úshin jergilikti halyq arnaıy qoıma etip, astyrtyn kútip-qaraǵan»,-deıdi keseneniń shyraqshysy Ahmet Ánýarov.
Sapar barysynda Qoja Ahmet ıAsaýıdiń rýhanı pikirlesi Qarabýra kesenesi jáne Baba Túkti Shashty Ázizdiń tarıhymen tanysqan ekspedıtsııa músheleri áıgili qolbasshy bereke men birliktiń sımvoly bolǵan Taıqazandy Qarnaqta quıǵan sheber Ábdýlázızdiń Sozaq aýdanyna jerlený tarıhy jaıly jergilikti ólketanýshy-tarıhshylarmen tildesti.
Ólketanýshy Nurmahan Seıitmahanulynyń aıtýynsha jergilikti halyq Ábdýlázız jerlengen jerdi «Qazanshy ata áýlıe qorymy» dep ataıdy.
Áýlıe atyna baılanysty áńgimelerge qaraǵanda Ábdýlázız usta áıgili Ámir Temirdiń buıryǵymen Taıqazandy quıyp bitirgen soń, sheberge rıza bolǵan Qoja Ahmet ıAsaýı aıan berip, Mekkege saparlatyp, jerlenetin topyraǵy Qarabýra áýlıe kesenesi janynda bolatynyn sezdirgen deıdi. Sol sebepti Qazanshy áýlıe men Qarabýra áýlıe kesenesi bir-birine jaqyn jerde ornalasqan.
Qoja Ahmet ıAsaýı tarıhymen baılanysty syrly Sozaq óńirinde jerlengen tulǵalarǵa qatysty zertteý jumystary áli de jalǵasýda. Aldaǵy ýaqytta tarıhshy-shejireshi qarııalar men ólketanýshylardyń málimetteri jáne túrli jazba derekter jınaqtalyp, arnaıy kitaptar men derekti fılmder daıarlanady.
Sondaı-aq, ıAsaýıdiń ustazdary men Qazaqstandaǵy jáne 20-ǵa jýyq elge taralǵan shákirtteri jaıly zertteý jumystary jalǵasyn tabady.