«ıAsaýı izimen» ǵylymı-tanymdyq jobasy Túrkitildes elder arasynda nasıhattalady
Sapar barysynda «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi qyzmetkerleriniń eki jyldan beri Túrki áleminiń tulǵasy Qoja Ahmet ıAsaýı izimen jasalyp jatqan ǵylymı-tanymdyq ekspedıtsııa jumysynyń nátıjelerimen tanysyp, jýyrda ǵana qoryq-mýzeı men Túrik yntymaqtastyq jáne úılestirý agenttigi arasyndaǵy memorandým aıasynda kelisilgen aýqymdy isterdi bastaýǵa nıetti ekendikterin jetkizdi.
«Eń aldymen sizderge Túrkııa eli atynan alǵys aıtamyn. Sizder óte joǵary deńgeıde jumys atqardyńyzdar. Qoja Ahmet ıAsaýı babamyzdyń murasyn túgendeý maqsatynda jasaǵan eńbekterińiz Túrkııa Respýblıkasynyń telearnalary men baspasóz betterinde keńinen tarady.
Sizder anyqtaǵan qoljazbalardy zamanaýı úlgide kitap etip shyǵarýdy josparlap otyrmyz. Jańe baǵytty qamtıtyn kitapty Túrki elderiniń tilderine aýdaryp, keńinen nasıhattaýǵa qoldaý kórsetemiz»,-dedi Súleımanııa qoljazbalar kitaphanasyndaǵy sırek kezdesetin qoljazbalar basqarmasynyń basshysy Hýseın Kýtan myrza.
Osy oraıda, túrkııalyq delegatsııasy ókilderi Qoja Ahmet ıAsaýıdiń jıeni, shákirti, ári zamandasy Ǵashyq Júsip atanyń urpaǵy Seıdálim ıÝldashev aqsaqaldyń shańyraǵyna baryp, birneshe ǵasyrdyń kózin kórgen qoljazbalarmen tanysty. Qoja Ahmet ıAsaýı men Júsip atanyń tarıhyna ortaq ortaǵasyrlyq shejire shaǵataı tilinde jazylǵan. Uzyndyǵy - 3,5 metr. Saqtalýy ortasha deńgeıde. Tarıhı jádigerdi Júsip atanyń urpaqtary atadan-balaǵa mıras etip, kózdiń qarashyǵyndaı saqtap kelgen. Jýyrda ǵana «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń qyzmetkeri Kúnsulý Ásetova qoljazbany qazaq tiline aýdaryp, buǵan deıin esimi belgisiz bolyp kelgen Qoja Ahmet ıAsaýıdiń sút baýyry, Júsip atanyń anasy Bıbi Hýbra jaıly derekterdi anyqtady.
Túrik yntymaqtastyq jáne úılestirý agenttiginiń (TİKA) ókilderi «Áziret Sultan» qoryq-mýzeıimen birlesken jobasyn eń birinshi Júsip ata tarıhyna arnalǵan qoljazbany kitapqa aınaldyrýdan bastaýdy kózdep otyr.
«Aldaǵy ýaqytta «ıAsaýı izimen» jobasy aıasynda Túrkııa Respýblıkasyna baryp, ıAsaýıdiń shákirtteri jóninde de derekter jınaqtaýdy maqsat etip otyrmyz. Sondaı-aq, túrkııalyq delegatsııasy ókilderimen qoryq-mýzeı bazasynda sırek kitaptar men qoljazbalardy restavratsııa jasaý úshin arnaıy ortalyq ashý máselesin de búgingi kezdesý barysynda talqyladyq. Qoryq-mýzeıdegi mamandar Túrkııadaǵy eń iri tarıhı-mádenı ortalyqtarda restavratsııa mamandarymen tájirıbe almasyp, taǵylymdamadan ótedi. Kóne qoljazbalardy kútip-baptap, restavratsııa jasaý boıynsha mamandarǵa jan-jaqty dáris ótkizýge oń nıetterin bildirip otyr»,-dedi «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıi dırektorynyń mindetin atqarýshy Ersin Botabaıuly.
Aıta ketsek, maýsym aıynda Elordada «ıAsaýı izimen» ǵylymı-tanymdyq jobasyn keń aýqymda júzege asyryp, túrki álemine keńinen nasıhattaý maqsatynda memorandýmǵa qol qoıylǵan bolatyn.Ekijaqty kelisimder barysynda tarıhı-mádenı mura qundylyqtaryn saqtaý, «ıAsaýı izimen» ǵylymı jobasy aıasynda anyqtalǵan, tabylǵan tarıhı qundy materıaldardy nasıhattaý, qajet jaǵdaıda restavratsııalaýǵa usyný, túrki dúnıesine keńinen taratý sekildi jumystardy atqarýǵa, ıAsaýı esimimen baılanysty dinı jáne tarıhı-eskertkishterdi nasıhattaý maqsatynda birlesken ǵylymı jáne mádenı ekskýrsııalyq baǵdarlamalar iske asyrýǵa, týrıstik ımıdjdi qalyptastyrýǵa, mádenıet salasy mamandarynyń tájirıbe almasý jáne kásibı biliktiligin arttyrýmen qatar, osyǵan baılanysty salalarda úılestirý is-sharalaryn jasaý kelisildi.
Túrkııadan kelgen resmı qonaqtar Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesine zııarat etip, qoryq-mýzeıdiń tynys-tirshiligimen tanysty.