ıAdrolyq qarýdan bas tartý: Qazaqstan men ıASJTSh uıymy birlesken málimdeme jasady

Foto: None
NUR-SULTAN – VENA. QazAqparat - Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń orynbasary – Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi men ıAdrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly shart uıymynyń Atqarýshy hatshysy Robert Floıd ıAdrolyq qarýdan bas tartý kúnine oraı birlesken málimdeme taratty. QazAqparat bul týraly QR Syrtqy ister mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Birlesken málimdemede taraptar Qazaqstan bastamasymen Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy jarııalaǵan ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúnine oraı ıadrolyq synaqtardan azat álem qurýǵa jáne ıadrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly sharttyń (ıASJTSh) kúshine enýine qol jetkizýge beıildigin rastap otyr.

Sondaı-aq bıyl 30 jyldyǵyn atap ótken Qazaqstandaǵy Ulttyq ıadrolyq ortalyǵynyń bas dırektory ıASJTSh-nyń «V» jumys tobyna tıimdi tóraǵalyq etip otyrǵany; ıASJTSh men ıadrolyq synaqtarǵa tyıym salý týraly norma áli zańdy túrde mindetti bolmaǵanyna qaramastan, ony oryndaý is júzinde jalpyǵa ortaq bolyp tabylatyny atap ótilgen.

Budan bólek, búginde ıASJTSh ıadrolyq qarýsyz álemge qol jetkizýdiń tıimdi jáne praktıkalyq sharasy bolyp tabylatyny aıtylǵan.

Muhtar Tileýberdi men Robert Floıd Shartqa qol qoıǵan barlyq 186 memleketti bıylǵy

7 qyrkúıekte Nıý-Iork qalasyndaǵy BUU Bas shtabynda ıAdrolyq qarýsyzdaný kúnine oraı ótetin joǵary deńgeıdegi plenarlyq otyrysqa shaqyrdy.

«Biz barlyq memleketti ıadrolyq jarylystarǵa moratorııdi saqtaýdy jalǵastyrýǵa shaqyramyz», - delingen málimdemede.


Málimdemeniń tolyq mátinin usynamyz

* * *

  1. 1. Qazaqstan bastamasymen Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy jarııalaǵan ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúnine oraı biz ıadrolyq synaqtardan azat álem qurýǵa jáne ıadrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly sharttyń (ıASJTSh) kúshine enýine qol jetkizýge beıildigimizdi rastaımyz.

    2. 1991 jylǵy 29 tamyzda Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylýy Qazaqstan men halyqaralyq qoǵamdastyq úshin sımvoldyq máni erekshe kún boldy. Bul mańyzdy oqıǵa saıası serpin bere otyryp, 1996 jyly ıASJTSh-nyń qabyldanýyna ákelgen halyqaralyq kúsh-jigerge úles qosty. ıASJTSh qabyldanǵan sátten bastap Qazaqstan ıASJTSh-ny jáne onyń tekserý rejımin nyǵaıtýdy dáıekti túrde qoldaıdy.

    3. Bıyl Qazaqstandaǵy bes Halyqaralyq monıtorıng júıesiniń stantsııalaryn jáne burynǵy Semeı ıadrolyq polıgonynyń aýmaǵyn basqaratyn Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ıadrolyq ortalyǵynyń (UıAO) 30 jyldyǵy atap ótilýde. Ulttyq ıadrolyq ortalyqtyń bas dırektory ıASJTSh-nyń «V» jumys tobyna tıimdi tóraǵalyq etýde.

    4. Shartqa qol qoıǵan 186 jáne ratıfıkatsııalaǵan 173 memleketter arqasynda ıASJTSh-dy ámbebaptandyrýda eleýli jetistikterge qol jetkizildi. Sharttyń 25 jyldyǵymen tuspa-tus kelip, barlyq múddeli taraptardyń sátti ujymdyq kúsh-jigerin kórsetetin Gambııa, Tývalý, Domınıka jáne Tımor-Lesteniń taıaýda ıASJTSh-ny ratıfıkatsııalaýyn quptaımyz. Onyń tekserý rejımin qurý aıaqtalýǵa jaqyn. ıASJTSh men ıadrolyq synaqtarǵa tyıym salý týraly norma áli zańdy túrde mindetti bolmaǵanyna qaramastan, ony oryndaý is júzinde jalpyǵa ortaq bolyp tabylady.

    5. Biz ıadrolyq qarýdy taratpaý týraly sharttyń (ıAQTSh) qoldanylýyn qaraý protsesi sheńberinde ıadrolyq qarýdy taratpaý jáne qarýsyzdaný rejıminiń negizgi tiregi retindegi ıASJTSh rólin rastaımyz. ıASJTSh ıadrolyq qarýsyz álemge qol jetkizýdiń tıimdi jáne praktıkalyq sharasy bolyp tabylady.

    6. Biz barlyq memleketterdi 2022 jyly 7 qyrkúıekte Nıý-Iork qalasyndaǵy Birikken Ulttar Uıymynyń Bas shtabynda ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy is-qımyldyń halyqaralyq kúnin atap ótýge jáne nasıhattaýǵa arnalǵan Bas Assambleıanyń joǵary deńgeıdegi plenarlyq otyrysyna qatysýǵa shaqyramyz.

    7. Biz barlyq memleketti ıadrolyq jarylystarǵa moratorııdi saqtaýdy jalǵastyrýǵa shaqyramyz. Biz Shartqa áli qol qoımaǵan jáne/nemese ratıfıkatsııalamaǵan memleketterdi muny kidirissiz jasaýǵa shaqyramyz. Biz 2-qosymshada kórsetilgen ratıfıkatsııalaýy ıASJTSh-nyń kúshine enýi úshin qajet qalǵan segiz memleketti halyqaralyq beıbitshilik pen qaýipsizdikti qoldaý úshin osy mańyzdy qadamdy qoldana otyryp, ıadrolyq qarýdy taratpaý men qarýsyzdanýǵa óz beıildiligin kórsetýge shaqyramyz.

    8. ıAdrolyq qarýsyzdanýdy ilgeriletý jáne bolashaq urpaq úshin neǵurlym qaýipsiz ári senimdi álem qurý úshin – 21 ǵasyrdaǵy adamzattyń ortaq maqsaty – ıAdrolyq synaqtarǵa jappaı tyıym salý týraly shartty iske qosatyn kez keldi.


Seıchas chıtaıýt