Vırtýaldy mahabbat kóbine ókinishpen aıaqtalady - mamandar
Boıjetkenniń oqıǵasyn ońaltý ortalyǵyna túsken qyz kelinshektermen jumys jasaıtyn teologtar jazyp alǵan.
Búginde uıaly baılanys pen aıshylyq jerden jyldam habar alǵyzar áleýmettik jeli qoǵamnyń ár salasyna dendep engeni anyq.
Qazir áleýmettik jelisiz eshbir jumystyń qııýy kelispeıdi.
Alaıda, áleýmettik jeliden keletin zııannyń paıdasynan asyp túspese kem túseri joq. Ásirese, jastardyń kópshiligi eki álemde, shynaıy ári vırtýaldy álemde ómir súrip júr.
Teolog mamandar Sırııaǵa jıhadqa attanǵandardyń kópshiliginiń oqıǵasy VK, Feısbýk, Instagram, Whatsapp arqyly tanystyqtan bastalǵan deıdi.
Soqyr sezim jeteginde ketken Atyraýlyq Indıra VK arqyly bolashaq jarymen tanysqanda nebári 15 jasta bolǵan. (Esimi keıipkerdiń qalaýymen ózgertildi).
Al oǵan sóz salǵan jigit Almaty turǵyny bolyp shyqty.
Erik óziniń namaz oqıtynyn, boıdaq jáne úılenýge nıetti ekendigin, jasy 25-te ekendigin aıtady.
«Jyly-jyly sóılese jylan ininen shyǵady» demekshi az ǵana ýaqyt ishinde Erik Indıranyń júregin jaýlap alady. Ekeýi VK jelisi arqyly kúnde jazysyp turatyn boldy. Qoldary qalt etse telefonǵa úńiledi.
Mektepti bitirýge shaq qalǵan Indıra balańdyǵynyń arqasynda Eriktiń sózine birden aldanyp qalady. Onyń namaz oqyǵandyǵyna, salıqaly jigit ekendigine senip, osy jigitti óziniń bolashaq jary retinde kóredi.
Qyzdyń minez-qulqyndaǵy ózgeristi týystary da, jaqyndary da, mektep ujymy da baıqaıdy. Tipti kúnderdiń kúninde Indıra sabaqqa hıdjab kıip keledi. Óıtkeni bul jigitiniń talaby bolatyn.
Ol óziniń súıgen adamynyń aıtqanyn eki etpeı oryndaıtyn boldy.
Tanystyqtaryna eki aı kóleminde ýaqyt ótken soń Erik Indıramen kezdesýdi jón kórip Atyraýǵa attanady.
Buryn sońdy oǵan eshkim bulaı kóńil bólip, arnaıy kelmegen soń ba Indıranyń kóńilin Erik birden jaýlap aldy.
Arada az ýaqytta-aq Indıra tek Eriktiń aıtqanymen júretin boldy. Bar degen jerine ǵana baryp, oqy degen kitaptaryn ǵana oqıtyn boldy.
Áleýmettik jeliden bólek kezdesý barysynda da qudaı týraly, ıslam dini týraly kóp ýaǵyzdar aıtady. Indıra dinge bet buryp, Eriktiń aıtýymen taza dindi ustanatyn osy ýaǵyzshylar dep tanystyrǵan Dilmurattyń, Nazratýllanyń, Oktamnyń ýaǵyzdaryn tyńdap bastaıdy. Birneshe kúnde Indıra adam tanymastaı ózgerip, tuıyqtalyp, sabaǵy nasharlap, tek sol Eriktiń aıtýymen júretin boldy.
Indıranyń ata-anasy bul kezde jumysbasty bolǵandyqtan, qyzynyń istep júrgeninen beıhabar bolatyn. Balasynyń tárbıesinen qol úzip qalǵan ata-ana bul beıqamdyǵyna keıin opyq jedi.
Erik Indıraǵa turmysqa shyǵý týraly usynysyn bildirip, baqytty da baıandy ǵumyr súrýge sendiredi.
Bul sátti asyǵa kútken Indıra sol kúni Eriktiń úılený týraly usynysyn qýana qabyl alady. Bul mezette odan baqytty adam joq bolatyn.
«Ata-anamnyń aq batasyn alaıyn» dep ımengen Indıraǵa Erik «ata-anań Allanyń buıryǵyn oryndamasa seniń turmys qurýyńa ol kisilerdiń aq batasy júrmeıdi, óıtkeni olar musylman emes, al meshit ımamdarynyń ustanymy durys emes. Olar Allanyń emes, memleket ne deıdi sonyń sózin aıtady, al memleket sharıǵat zańymen basqarylmaǵandyqtan ol musylman memleketi bolyp sanalmaıdy» dep sendirgen.
Aýzynan ana súti keppegen boıjetken sóıtip sanasy ýlanyp, ata-anasyna, meshit ımamdaryna, memleketke qarsy bola bastaıdy. Ne bolsa, da súıgen adamymmen kóremin dep bekinedi.
Atyraýda júrgende Indıra men Erik ortalyq «Dına» bazaryna baryp nekelerin qıdyrǵan.
Erik óz senimindegi jigittermen tanysyp, nekelerin qıyp, kýáger bolýlaryn ótinedi. Ol jigitter birden kelise ketip dál kósheniń ortasynda Indırany teris qaratyp ózderi túsiniksiz nárseler oqyp nekelerin qıǵan. Sol mezette-aq joldyń arǵy betindegi qonaq úıge baryp neke túnin ótkizgen.
Osylaısha Erik negizgi jumysy bitken soń Almatyǵa qaıta oralady.
Al Indıra ekeýi áleýmettik jeli arqyly sóılesip júre beredi.
Qyzdyń mineziniń qatty ózgergenin birinshi baıqaǵan mektep ujymy dabyl qaǵyp, tıisti organdarǵa habarlaıdy.
Muǵalimderdiń aıtýynsha, qyzdyń sabaqqa yntasy tómendep, dinge qulshynysy arta túsken.
Ony estigen ata-anasy Indırany teologtarmen kezdesýge alyp keledi. Bir-eki kúndik kezdesýde ashyla qoımaǵan Indıra úshinshi kúni psıholog jáne teologtyń kezdesýinen keıin bar jan syrymen bólise bastaıdy.
Teksere kele Eriktiń jeke basy týraly aqparat anyqtalady. Ol 1994 emes, 1983 jylǵy, sondaı-aq, birinshi áıelimen ajyrasqan, ekinshi áıel retinde óziniń Sırııada qaıtys bolǵan týǵan aǵasynyń áıelin ámeńgerlikpen alǵany anyqtaldy.
«Sondaı-aq Indıraǵa bergen barlyq dinı aqparaty psevdosáláfılik baǵytqa tán ekenin bildik. Sanasy ýlanyp, mahabatqa berilgen Indırany bul jınaǵan aqparattarymyzǵa sendirý ońaı bolmady. Qyzben turaqty kezdesip, dástúrli ıslam dini týraly, ata-ana týraly, neke týraly túsindirý jumystaryn júrgizip otyrdyq. Birneshe aı ótken soń Indıra bizben kezdeskisi keletindigin aıtyp ózi qońyraý shaldy. Kezdesý barysynda Indıra ózin jabyrqaýly, kóp nárseden sharshaǵan adam retinde kórsetti. Áńgimelese kele Eriktiń uıaly telefon nomerin jıi ózgeretinin, ózi bosaǵan kezde habarlasam dep aıtatyndyǵyn, Almatyǵa alyp ketemin degen sózderinen mezi bolǵandyǵyn aıtyp kóz jasyna erik berdi. Árıne kópti kórgen adam onyń aldanǵanyn bilse de, 15 jastaǵy qyz ony qaıdan bilsin! Bizdiń sózderimiz oǵan jubatý bolǵanymen, sezimi áli de bar ekendigi kórinip turdy. Osy kezdesýden eki aı kólimende ýaqyt ótken soń Indıra ózi taǵy da qońyraý shalyp bizben kezdeskisi keletindigin aıtady. Múlde oqyǵysy kelmeıtindigin, ózin jek kóretindigin aıtyp shaǵymdandy. Anyqtap surasaq, Erik múlde joq bop ketken. Oılap qarańyzshy jáı ǵana áleýmettik jeliniń sońy qyzdyń taǵdyryn oırandady, ony teris aǵymǵa beıimdedi, bolashaǵyna balta shapty. Bul jalǵan neke qurbanyna aınalǵan tek bir ǵana oqıǵa. Al budan bólek aıtýsyz-suraýsyz, jabýly qazan kúıinde jatqan qansha oqıǵa bar?», - dedi Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń janyndaǵy «Keńes berý jáne ońaltý ortalyǵynyń» teology Nazerke Jetpisbaıqyzy.
Abyroı bolǵanda, 16 jastaǵy Indıra ata-anasynyń, ustazdarynyń der kezinde jasaǵan áreketiniń arqasynda jıhadqa attanýdan aman qaldy.