«Vaınah» sheshen-ıngýsh etno-mádenı ortalyǵy bıyl 25 jyldyǵyn atap ótpek

ASTANA. QazAqparat - 20 jyldyń ishinde bizdiń elimizdiń damýy úshin kóp jumys jasaldy. Baǵdarlamalardyń túgel derligi halyqty áleýmettik qoldaýǵa baǵyttaldy. Endigi jerde eldiń odan ári damýy kóp jaǵdaıda halyqtyń ózine baılanysty. Biz Qazaqstannyń ekonomıkalyq tabystylyǵynyń negizgi arqaýy qoǵamdaǵy beıbitshilik pen ultaralyq kelesemdi saqtap, nyǵaıtýymyz kerek. Astana qalasy máslıhatynyń depýtaty, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń múshesi Bashır Solsanov osyndaı pikir aıtty, dep jazady astana.kz.

«Vaınah» sheshen-ıngýsh etno-mádenı ortalyǵy úshin bıylǵy jyly qos mereıtoı. Negizgi mereke Assambleıanyń 20 jyldyǵynan basqa, taǵy bir qýanyshty jaǵdaıǵa daıyndyq júrip jatyr. Bıyl ortalyq óziniń 25 jyldyǵyn atap ótpek. Basqa da shyǵarmashylyq tabystardan bólek, ulttyq ataǵy berilgen, qalamyzǵa belgili «Vaınah» bı ansambli qaýymnyń maqtanyshyna aınaldy. Jeti jyldan beri jeksenbilik mektep tabysty qyzmet etip keledi, bunda balalar erekshe yntamen týǵan tilderin úırenýde. Birneshe jyldan beri ár ulttyń balalary qatysatyn balalar vokaldyq toby da úlkenderdi súısindirip keledi. Ortalyq janynan karate, kúres, fıtnespen aınalysatyn tolyqqandy sport klýby da ashyldy. Bir sózben aıtqanda, bundaǵynyń bári óskeleń urpaqpen jumys isteýge baǵyttalǵan. - Dostyq pen toleranttylyq dál osydan bastaý alady, - dedi, bizge ortalyqtyń jaǵdaıy men jumysyn kórsete otyryp Bashır Solsanov. Bı, án, sport, birikken kontsertter men is-sharalarda adamdar uıymdasyp, bir-birin túsinip, syılap, aralasa bastaıdy. Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev únemi shaqyryp otyratyn elimizdiń halqyn biriktirý degenimiz osy. Qazaqstan aýmaǵynda ómir súretin az halyqtar úshin de bunyń máni zor. Assambleıa osy jyldar ishinde bedeldi uıymǵa aınalǵanyn túsiný kóńildi marqaıtady. Assambleıadan 9 depýtat Parlamentke usynylǵan. Bul eshbir elde joq. Qala jáne oblys ákimderi janynda ár túrli forýmdarǵa belsene at salysyp, usynystaryn aıtyp otyratyn kishi assambleıalar bar. Olardy tyńdap, keńesterin nazarǵa alatynyn aıta ketý kerek. Bul qoǵamdyq ınstıtýtqa salmaq berdi. - Biz ultaralyq kelisim men turaqtylyq Elbasymyzdyń eńbegi degen pikirdi jıi estımiz, - dep sózin jalǵastrdy depýtat. Halyq oǵan Assambleıanyń jumysy úshin óte rıza. Eń bastysy, qoǵamda bizdiń halyqtarymyzdyń mádenıetin, tilin, salt-dástúrlerin damytý kerek degen túsinik bar. Bunyń bári Qazaqstan qoǵamy úshin mańyzdy. Biz Assambleıanyń 20 jyldyq mereıtoıyn dál osyndaı nátıjemen qarsy alyp otyrmyz. Negizgi jumys atqaryldy dep esepteımin. Degenmen, jastardyń rýhanı-adamgershilik tárbıesine basa nazar aýdarý kerek. Turaqtylyqty nyǵaıtý kúndelikti eńbekti qajet etedi. Biz beıbitshilikte, bolashaqqa degen senimmen ómir súrýimiz kerek. Dúnıe júzinde qanshama daý-janjaldar men túsinispeýshilikter oryn alýda. Budan halyq pen ultaralyq qaqtyǵystar bolǵan memleketterdiń ekonomıkasy zardap shegedi. Men ár úıde tatýlyq pen túsinistik bolsyn dep tileımin. Bir-birin qoldaý jáne syılaý qazaqstandyqtardy kóptegen jetistikterge jetkizedi. Búgingi Qazaqstannyń jetistikteriniń bári el ishindegi qoǵamdyq-saıası jaǵdaıǵa baılanysty ekeni daýsyz. Qazaqstan halqy Assambleıasynyń kóp jyldyq tájirıbesi 130-dan astam ult ókilderiniń bir shańyraq astynda tatý-tátti ómir súre alatynyn dáleldeıdi. Bul elimizde ultaralyq kelisimdi damytýǵa zor kóńil bólinetininiń nátıjesi. Qazaqstannyń biz maqtanýǵa tıisti basty baılyǵy osy.