Uıaly baılanys operatorlaryna zańnama talaptaryn kúsheıtý kerek – depýtat
«Mobıldi baılanys kúndelikti tirshiligimizge dendep endi. Alaıda uıaly baılanys qyzmeti tarıfiniń kúnnen-kúnge qymbattaýy halyqtyń qaltasyn qaǵyp, tynysyn taryltyp barady. Tarıfter jyl sanap emes, aı sanap ósip keledi. Máselen, Qazaqstan Respýblıkasy Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń málimetinshe, uıaly baılanys qyzmetteriniń tarıftik josparlary 2023 jyly 57 paıyzǵa deıin ósken. Al 2021-2022 jyldary tarıfterdiń ósýi ortasha alǵanda 13-ten 37 paıyzǵa deıin bolǵan. Atap aıtsaq, 2023 jyldyń sáýirinde Bılaın «ıArkıı» tarıftik josparyn 1790 teńgeden 2490 teńgege deıin (ósýi 39%), Ksell men Tele2 tamyz aıynan bastap ártúrli tarıftik josparynyń ósetinin málimdegen. Atap aıtqanda, «Realnyı bezlımıt» (Ksell) 3390 teńgeden 4390 teńgege (ósýi 29 %), «Prosto sýper» (tele2) 2590 teńgeden 3290 teńgege (ósýi 27 %) ósti. Eń qyzyǵy, jýyrda Aktıv, Ksell operatorlary tarıfke 1 myń teńge, al arnaıy áleýmettik jelilerdegi ınternetti lımıtsiz qoldaný úshin taǵy 990 teńge ústinen qosyp otyr. Sonda bar-joǵy 3390 teńgelik tarıf 5380 teńgege deıin, ıaǵnı 59 protsentke qymbattady», - dedi E.Beısenbaev Úkimet basshysy Oljas Bektenovtiń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń aıtýynsha, elimizde «Baılanys týraly» zańynyń 20-babyna sáıkes, operatorlar baılanys qyzmetiniń tarıfterin negizdeı otyryp, ózderi qoıady.
«Osylaısha, olardyń tarıfti tıisti shyǵyndar boıynsha ózderi qalyptastyrýyna jaǵdaı jasalyp qoıylǵan. Bul rette, operatorlar tipti Básekelestikti qorǵaý agenttigin habardar etýge de mindetti emes. Tarıftiń ósetini týraly bir aı buryn habardar etse bolǵany. Agenttik baǵanyń ósýi kúdik týǵyzǵanda ǵana onyń negizdiligin tekserip, zańsyzdyq anyqtalǵan jaǵdaıda aıyppul sala alady. Onyń mólsheri mardymsyz, monopolıstik qyzmet nátıjesinde alynǵan kiristiń nebári bes paıyzy ǵana. Óıtkeni básekelestikti damytý maqsatynda Kásipkerlik kodekske sáıkes 2017 jyldan bastap baılanys qyzmetiniń tarıfin memlekettik retteý alynyp tastalǵan. Sonymen, tarıfterdiń bylaısha jónsiz kóterile berýine, birinshiden, zańnyń jumsaqtyǵy sebep bolsa, ekinshi jaǵynan - operatorlardyń naryqta monopolııalyq jaǵdaıdy ıemdenýine baılanysty», - dedi depýtat.
Onyń sózine qaraǵanda, operatorlardyń klıentke eskertpesten birjaqty tarıftik jospardy ózgertý, ınternet-trafıkti ulǵaıtý, baǵasyn qymbattatý faktileri jıi kezdesedi. Tutynýshylardyń shaǵymy negizinde tıisti mınıstrlik Baılanys qyzmetin kórsetý erejesine tutynýshylar quqyǵyn qorǵaý boıynsha ózgeris engizgen. Biraq uıaly baılanys operatorlary munymen kelispeı, sottasyp júrgen kórinedi. Taǵy bir másele, baılanystyń baǵasy qymbat bolsa da, sapasynyń syn kótermeýi. Baılanys óte álsiz jáne ınternettiń jyldamdyǵy tym baıaý. Speedtest jahandyq reıtıngi boıynsha mobıldi ınternet jyldamdyǵy boıynsha Qazaqstan 142 eldiń arasynda 67 orynda tur.
Sonymen qatar elimizde áli de ınternet jetpegen aýyldar bar. Máselen, 2023 jylǵy 1 qańtardaǵy jaǵdaı boıynsha 6 290 aýyl bolsa, sonyń arasynda 1,5 myń aýylynda mobıldi ınternet múldem joq. Al 902 aýylda tek bir ǵana uıaly baılanys operatory bar.
«Osy aıtylǵandardy eskere otyryp, kelesi máselelerdi qolǵa alýdy usynamyn. Birinsheden, Úkimet uıaly baılanys naryǵyn monopolııadan aryltý sharalaryn qolǵa alýy kerek. Ekinshiden, uıaly baılanys pen ınternet sapasyn arttyrý, búkil óńir men aýyldyq eldi mekenderdi tolyq ınternetpen qamtamasyz etý sharalaryn qabyldaýy tıis. Osy rette, múldem mobıldi ınterneti joq 1432 aýylǵa jelini jetkizý boıynsha naqty jol kartasyn daıarlaýymyz qajet. QR Úkimeti uıaly baılanys qyzmetin kórsetý jáne olardyń tarıfin belgileý boıynsha tutynýshylardyń quqyǵyn barynsha qorǵaý baǵytynda zańnama talaptaryn kúsheıtetin ózgerister ázirleýi qajet», - dedi Elnur Beısenbaev.