Úı janyndaǵy dúkenderde saýda ústemesiniń saqtalýy tekseriledi
«Inflıatsııalyq protsesterdi tejeý maqsatynda Úkimet 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan ınflıatsııany baqylaý jáne tómendetý jónindegi is-sharalar keshenin qabyldady. Ol jedel jáne júıeli sıpattaǵy is-sharalardy kózdeıdi. Máselen, ákimdikter múddeli memlekettik organdarmen birlesip, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna (budan ári – ÁLMAT) 15 paıyz saýda ústemesiniń saqtalýyna monıtorıng jáne baqylaý júrgizedi. Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń Saýda komıteti (budan ári – SIM) saýda ústemelerin asyratyn sýbektilerdi ákimshilik jaýapkershilikke tartý boıynsha usynymdar ázirlep, jergilikti atqarýshy organdarǵa (budan ári – JAO) joldady», - degen Álıhan Smaıylov jaýabynda.
Onyń dereginshe, qazirgi ýaqytta QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 204-4-baby boıynsha 192 ákimshilik is tirkeldi jáne belgilengen quqyq buzýshylyqtardy qaıta buzǵany úshin 4 aıyppul salyndy.
«Bas prokýratýramen jumys kezdesýi ótkizildi. Onyń nátıjesi boıynsha qosymsha monıtorıng júrgiziletin bolady. Sodan keıin tikeleı «úı janyndaǵy dúkenderde» saýda ústemesiniń saqtalýy tekseriledi. Sebebi, ÁLMAT baǵasynyń negizgi ósýi osy dúkenderde bolyp otyr. Sonymen qatar, kóterme jetkizýshilerdi tekserý júrgiziledi. Onda saýda ústemelerin asyra baǵalaý faktileri de bolady. Atalǵan is-sharalarmen qatar Memleket basshysy qoıǵan jańa mindetterdi eskere otyryp, SIM baǵany turaqtandyrý quraldaryn iske asyrý tetikterin qaıta qaraıdy», - deıdi Premer-Mınıstr.
Úkimet basshysynyń atap ótýinshe, «aınalym shemasy» aıasynda ishki saýda sýbektisiniń «aınalym shemasyn» qarjylandyrýyn 100 mlrd teńgege deıin ulǵaıtý úshin JAO-ǵa tıisti tapsyrmalar berildi. Búgingi tańda jergilikti bıýdjetterden «aınalym shemasyna» 86,1 mlrd teńge bólindi. Sondaı-aq, qosymsha 14,9 mlrd teńge bólý josparlanyp otyr. Bul rette «aınalym shemasy» quralyn qaıta qaraýǵa paıdalaný úshin josparlanǵan qarajattyń jalpy áleýeti shamamen 50,0 mlrd teńge bolay. Ol tikeleı ÁLMAT óndirýshilerine jiberiledi.
«Sonymen qatar, monopolııaǵa qarsy retteý bóliginde jumys jalǵasyp jatyr. Máselen, búgingi kúni 56 habarlama, 4 eskertý shyǵaryldy. Básekelestikke qarsy kelisilgen is-qımyl belgileri boıynsha 13 tergeý júrgizilip jatyr jáne monopolııaǵa qarsy komplaenstiń 132 aktisi jasaldy. Jyl basynan beri elimizde 5 689 aýyl sharýashylyǵy jármeńkesi ótkizildi. Onda taýarlar naryqtyq baǵadan 10-20 paıyz tómen baǵamen satylady», - dedi ol.