Ústine 505% qosqan: Aqtóbede balabaqshaǵa azyq jetkizýshiler baǵany sharyqtatyp jibergen
Aqtóbe oblystyq ákimdigi, Aqtóbe oblystyq tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaý departamenti men Aqtóbe oblysy boıynsha ekonomıkalyq tergep-tekserý departamenti áleýmettik taýar baǵasyna montorıng júrgizedi.
Sonymen birge taýardy óndirýshilerden deldalsyz satyp alý talaptarynyń saqtalýyna basymdyq beredi.
Bıyl dál osy talapqa saı kelmeıtin 6 derekti anyqtap, deldaldardyń jolyn kesti.
Al balabaqshalarda memlekettik satyp alý kezinde baǵa tym sharyqtap ketken.
- Memlekettik satyp alýǵa monıtorıng júrgizý nátıjesinde keıbir azyq-túlik ónimderinde saýda ústemesi 22%-dan 505% paıyzǵa negizsiz kóterilgeni anyqtaldy. Mysaly qala balabaqshalarynyń birine qaraqumyq kelisi 1356 teńgege jetkizilgen. Naryqtaǵy baǵasy - 336 teńge. Demek baǵasy 303% joǵary kóterilgen. Sol mektepke deıingi mekemelerde qant baǵasy 875 teńgeden satylǵan. Naryqtaǵy baǵasy 344 teńge. Demek saýda ústemesi 154% artyq qosylǵan. Osyndaı derekter qalamyzdyń 19 balabaqshasynda tirkeldi. Barlyq kelisimshart boıynsha qosymsha kelisim jasalyp, taýar baǵasy 15 paıyzdan 305 paıyzǵa túsirildi. Kináli tulǵalar ákimshilik jaýapqa tartyldy,- dedi Aqtóbe oblysy boıynsha ekonomıkalyq tergep-tekserý departamenti basqarmasynyń basshysy Jadan Bısenbın.
Aıta keteıik, Aqtóbe oblysynyń ákimdigi azyq-túlik baǵasynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý úshin aınalym shemasyn paıdalanady. Bul baǵytta 3,9 mlrd teńge bólindi.
- Jergilikti taýar óndirýshilerdiń ónimin tómen baǵaǵa satyp alyp, úlken saýda jelileri men bazarǵa tómen baǵada berip otyrmyz. Qazir sıyr eti, taýyq eti, sút óndiretin sharýalarmen kelisim jasaldy. Talap boıynsha áleýmettik taýar qunyna tek 10-15% ústeme qosýǵa bolady. Bıyl bul talapty saqtamaǵan 85 derek anyqtaldy. Barlyǵy 78 ákimshilik hattama toltyrylyp, aıyppul da salyndy,- dedi Aqtóbe oblystyq kásipkerlik basqarmasynyń basshysy Almas Salyqbaev.