Óz salamyzda tabysty eńbek etý arqyly elimizdiń damýyna úles qosamyz – ustaz
– Serik Meńdibaıuly, áńgimeńizdiń álqıssasyn basty merekelerimizdiń biri – Respýblıka kúnine oraı halqyńyzǵa tilek aıtýdan bastasańyz.
– Ulyq merekemizdi atap ótip jatqanymyz – táýelsizdigimizdiń, el birliginiń arqasy. Biz óz salamyzda tabysty eńbek etý arqyly elimizdiń damýyna úles qosamyz. Sondyqtan eńbek jemisti, elimiz óristi bolsyn. Sanaly da tárbıeli urpaq isimizdi jalǵastyra bergeı.
– 30 jyldan astam ýaqyt boıy Oraldaǵy qarashańyraq, keler jyly ǵasyrlyq toıy ótetin Sáken Seıfýllın atyndaǵy mektepte eńbek etip kelesiz. Áý basta muǵalim bolamyn dep oıladyńyz ba?
– Osydan 100 jyl ýaqyt buryn Sáken Seıfýllın Oral óńirine kelgen saparynda oblys ortalyǵynda qazaq mektebiniń joqtyǵyna qynjylyp, arnaıy tapsyrma berip ketken bolatyn. Sonyń nátıjesinde mektep ashylyp, qazaqtyń qaragóz ul-qyzdarynyń baǵy jandy. Osy altyn uıada qanshama bilikti ustazdar eńbek etti. Aqyn, Memlekettik syılyqtyń ıegeri Aqushtap Baqtygereeva, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Birǵanym Áıtimova, jazýshy Qaıyr Bekturǵanov, ánshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Hatımolla Berdiǵalıev, sambodan álem chempıony Asqar Shaıhıevteı túlekter qanattanyp ushty. Sondaı tarıhy baı oqý ornynda jumys istep, aǵa býynnyń isin jalǵastyrý biz úshin úlken mártebe.
Ustazdyq joldy tańdaýyma eń birinshi matematıka pánine degen qushtarlyq pen qyzyǵýshylyǵym túrtki boldy. Boıymdaǵy qabilettiń kózin ashyp, osy pánge ynta-yqylasymdy oıatqan anam Aıman Qýanyshqalıqyzy edi. «Bilim berý isiniń úzdigi» atanǵan ol matematıka pániniń muǵalimi retinde maǵan sabaq bere júrip, qosymsha matematıkalyq ádebıetti oqytyp, ondaǵy kúrdeli esepterdi shyǵarýǵa úıretti. Al 8-synyptan bastap sabaq bergen Murat Álipov aǵaıymyz olımpıadalyq esepterdiń kiltin taba bilýge jeteledi.
1980 jyly aýdandyq, oblystyq olımpıadalarda júldeger atanýym Almaty qalasyndaǵy respýblıkalyq fızıka-matematıka mektebine joldama alýyma sebepker boldy. Osy mektepte tereń bilim bere otyryp, matematıka pánine baýlyp, onyń barlyq qyr-syryn tanytqan ustazym Ǵalııa Sharafıqyzy Qaldybaeva meniń bolashaq mamandyǵymdy aıqyndap berdi. Sharýashylyq basqara júrip, sóz tapqyrlyǵymen erekshelenip, bala tárbıesin de umytpaǵan ákem: «Qoryqsań, esep shyqpaıdy, esep senen qorqýy kerek» dep aıtatyn. Osy sózin esimnen shyǵarmaı, únemi jadymda ustap kelemin.
– Ómirlik ustanymyńyz, shákirt tárbıeleýdegi basty qaǵıdańyz qandaı?
– «Ustazy myqtynyń – ustanymy myqty» degendeı, ákem men anamnan, atalǵan ustazdarymnan jastaıymnan úlgi aldym. Sol abzal da aıaýly jandardyń jol silteýimen ómir boıy izdený, bilim alý kerektigin uqtym. Qazirgideı tehnıka tez qarqynmen damyǵan kezde ózińdi únemi jetildirmeıinshe, tájirıbe jınaqtap, ony júzege asyrmaıynsha, zaman aǵymyna ilesý múmkin emes.
Meniń túsinigimshe, sapaly bilim bolý úshin shynaıy oqytýmen birge tereń tárbıe bere bilmeıinshe, maqsatqa jetý qıyn. Shákirttiń ishki jan-dúnıesin sezine otyryp, oqýshylardyń álemi múlde bólek ekenin eskerý qajet. Olardyń oıy men túsinik-kózqarastaryn baıqatpaı týra jolǵa baǵyttap, til tabysa alǵanda ǵana nátıje shyǵatynyna kózim jetti. Qysqa qaıyrǵanda, ustazǵa shákirt tilin taba bilýden asqan baqyt joq.
– Oqýshylarǵa matematıkany uǵyndyrýdyń ádis-tásilderin de bólisińizshi.
– Matematıkanyń qyr-syryn meńgertýde eń aldymen daǵdyǵa kóp kóńil bólý kerek. Esep shyǵarý, onyń ádis-tásilderin jan-jaqty qarastyrý, izdeý daǵdyǵa aınalsa, munyń ózi tárbıemen ushtasady. Osy tárbıe, sanalylyq oqýshyny óz betimen únemi izdenýge yntalandyryp, sapaly bilimge jol ashady. Uǵyndyrýdyń taǵy bir tásili – balany tańǵaldyrý. Ony qyzyǵýshylyqpen ushtastyra bilseń, utylmaısyń. Qaıta oqýshyny izdenimpazdyqqa, eńbekqorlyqqa jeteleısiń.
– Jaryńyz Gúlmıra da bilikti ustaz ekenin bilemiz. Bir otbasynda eki muǵalim bir-birińizben aqyldasyp otyrasyzdar ma? Jolyńyzdy qýǵan shákirtterińiz, urpaqtaryńyz bar ma?
– Ómirdiń bar qıyndyq-qyzyǵyn birge bólisip kele jatqan jarym Gúlmıra da osy mektepte 30 jyl boıy matematıka páni boıynsha sabaq berip keledi. 2019 jyly respýblıkalyq konkýrstyń jeńimpazy bolyp, «Úzdik pedagog» atandy. Túlekteri Qazaqstanda, alys-jaqyn shetelderde mamandyqtary boıynsha qyzmet atqaryp júr. Mamandyǵymyz bir, úıde de, jumysta da aıtar áńgimemiz ortaq. Shákirtterimiz de ekeýmizben birdeı aralasyp, habarlasyp turady.
Bir qyz, eki ul tárbıelep ósirdik. Balalarymyz ustazdyqty tańdamasa da, kásipteri matematıkamen tyǵyz baılanysty. Qyzym – ekonomıst, uldarym – IT salasynda. Qaı salada jumys istese de, oqýshylarymyz úshin qýanyp otyramyz. Biraz túlegimizdiń muǵalim mamandyǵyn tańdap, sonyń ishinde matematıka páni muǵalimi bolǵany biz úshin úlken maqtanysh. Qazirgi kezde olarmen áriptesterimiz retinde únemi baılanysyp turamyz.
– Ustazdar kúnine oraı bıyl «Qazaqstannyń eńbek sińirgen ustazy» ataǵyna ıe boldyńyz. Shyn júrekten quttyqtaımyz.
– Raqmet. Qazaqstannyń eńbek sińirgen ustazy ataǵyna ıe bolǵan sátte erekshe tolqynyspen bilim-tárbıe bergen ata-anamdy, ustazdarymdy, osy mamandyq boıynsha eńbek jolymdy bastaǵanda, qoldaý kórsetken áriptesterimdi, ujymdastar men oqýshylarymdy esime aldym. Bul marapat maǵan aldaǵy ýaqytta da jemisti ári jaýapty jumys isteýime septigin tıgizedi degen oıdamyn.
– Shynaıy lebizińizge raqmet.