Ustazdardy onlaın-sabaq jazýǵa májbúrledi degen orynsyz másele týyndamaýy tıis - vıtse-mınıstr
«Búgingi kúni koronavırýstyń taralýyna qarsy kúresti kúsheıtý kezinde 6 sáýirden bastap mektepter tórtinshi toqsandy qashyqtan oqytý formatynda bastaıdy. Qazir balalar kóktemgi demalysta. Muǵalimder bolsa, balalardy jańasha oqytýǵa daıyndyq ústinde. Oqýshylardyń demalysy kezinde muǵalimder buǵan deıin de ózderiniń pedagogıkalyq sheberligin arttyrýmen aınalysatyn. Ádistemelik qorjynyn tolyqtyryp, bolashaq sabaǵyna qajetti materıal qarastyratyn. Búgingi kúni ádettegi daıyndyqqa qosa muǵalimder óz tsıfrlyq quziretin kúsheıtý boıynsha jumys jasaýy qajet. Qashyqtan jumys jasaýda muǵalimderdiń júıelik tájirıbesi joq ekenin eskeretin bolsaq, árıne, bul ońaı sharýa emes jáne bundaı jumys buryn talap etilmegen. Desek te, sabaq barysynda muǵalimder tsıfrlyq bilim berý resýrstarymen, elektrondy oqýlyqtarmen, elektrondy jýrnal júıelerimen buǵan deıin de jumys jasaıtyn. Bunyń ózi tsıflyq júıede jumys jasaýdyń qandaı da bir tájirıbesi ekeni anyq», - dep jazady vıtse-mınıstr.
Onyń atap ótýinshe, qazirgi tańda mektep ákimshiligi, ádistemelik birlestik jetekshileri, ustazdar qashyqtyqtan oqytýǵa aýysý baǵytynda belsendi jumys atqarýda. Eń mańyzdysy - osy máseleni durys túsiný. Qashyqtyq sabaq – ádettegideı qyryq mınýt kólemindegi sabaq emes. Qashyqtyq sabaqtyń ádis-tásilderi, qaǵıdalary da basqa.
«Osyndaı syn sátte ustazdardy kúshtep jumysqa tartyp, onlaın-sabaq jazýǵa májbúrlep otyr degen orynsyz másele týyndamaýy tıis. Qazirgi jaǵdaıda bul - muǵalimniń ózine kerek nárse, bul - muǵalim jumysynyń jańa sharty. Eń bastysy, oqýshylar muǵalimnen qyzyqty, tartymdy sabaq kútedi», - dedi ol.
Osy rette vıtse-mınıstr ata-analardy bul máselege túsinikpen qaraýǵa, balaǵa jańa formatta oqý materıalyn ıgerýge kómek berip, muǵalim men oqýshy arasyndaǵy baılanystyń ornaýyna yqpal etýge, qajetti nátıjege jetý úshin kómek berýge shaqyrady.
«Tek osylaı, birlese jumys jasaý arqyly biz oqý úrdisin durys uıymdastyryp, balalarǵa qajetti bilim men quziretin bere alamyz. Keıbir mektepterde sapaly ınternet, muǵalimder men oqýshylarda kompıýterdiń bolmaýy, otbasynda birneshe bala bolǵan jaǵdaıda kompıýterdi paıdalaný máseleri, daıyn ınternet-platformalardyń joqtyǵy túsinikti. Bul suraqtar, árıne, bar, olar jeke turǵyda qarastyrylady, olardy sheshý joldary anyqtalýda», - dedi Sholpan Karınova.