Úsik shalýdyń qalaı aldyn alýǵa bolady

<p>Qys aılarynda adamdardy úsik shalý oqıǵasy jıileıdi. <a href="https://kaz.inform.kz/" target="_blank" rel="noopener">Kazinform</a> Qyzylorda oblysy Syrdarııa aýdanynyń tótenshe jaǵdaılar bóliminiń mamandary usynǵan keńesti nazarǵa usynady.</p>

Adamdardy úsik aýa raıyna baılanysty eskertýlerdi eskermeı, óz betinshe áreket etý saldarynan týyndaıdy. Qaýipti tabıǵı qubylystar baıqalǵanda azamattarǵa alys saparǵa shyqpaý qajet. Úsik shalý adamdy múgedektikke ushyratyp, tipti ólimge ákelip soqtyrýy múmkin.

«Jalpy úsik shalý degenimiz - bólmeden tys tómengi temperatýra kezinde adamnyń syrtqy terisiniń úsip ketýi. Statıstıkalyq málimetke súıensek, úsik shalý ýaqyty, ásirese, qysqy kezeńinde -10, -20 S jáne odan da tómengi temperatýrada tirkeledi. Kúzgi jáne kóktemgi kezeńinde aýada ylǵaldyń kóp bolýynan jáne qatty jel kezinde 0 S sál joǵary temperatýrada qoldyń jáne deneniń basqa da bóligin úsik shalýy múmkin. Dene bóliginen aıaq pen qoldyń saýsaqtary, qulaq pen muryn úsikke shaldyǵýǵa beıim keledi. Óıtkeni, sýyqtyń áserinen deneniń osy bólikterine qan kelý tejeledi. Eger der kezinde kómek kórsetilmese ol bólikterdiń jasýshalary óle bastaıdy. Kóbinese úsik shalǵan adamdar qatarynda ishimdik ishken jáne psıhotroptyq zattardy qoldanatyn adamdar kóp. Tar aıaq kıim kıim, qolǵap, ylǵal kıim men aıaq kıim adamnyń tez úsýine birden-bir sebep», - deıdi mamandar.

Aıaq pen qol úsigen jaǵdaıda olardy jyly sýda sabyndap jýyp, spırtpen súrtý qajet. Aıaqty jeńil ýqalaǵan paıdaly.

Úsikke shaldyqqan adamǵa ystyq shaı nemese kofe berý kerek.

«Saýsaqtyń ushtary úsise qolyńyzdy jyly sýǵa salyp qyzarǵansha ýqalańyz. Úsikke shaldyqqan qoldy sýyq sý astynda ustaýǵa nemese qarmen ysqylaýǵa bolmaıdy. Sebebi, qardyń ishindegi kishkentaı krıstaldar terini zaqymdaıdy. Bir ret úsikke shaldyqqan dene bólikteri sýyqqa óte sezimtal bolady», - dep tolyqtyrdy mamandar.

Eske salsaq, mamandar aıazdy kúnderde qandaı qaýipsizdik erejesin saqtaý qajettigi jóninde keńes berdi.