Úshke bólingen Belýdja: jergilikti halyqtyń jikshildigi Pákistan men Irandy alańdatyp otyr
Qańtar aıynda Iran qaýipsizdik kúshteriniń Pákistan jaǵyndaǵy Belýdja separatısterine qarsy operatsııasy Tehran men Islamabad arasyndaǵy saıası janjalǵa sebep bola jazdaǵan. Óıtkeni eki tarap ta bir-biriniń áýe keńistigin buzǵan bolatyn. Alaıda, eki taraptyń da osynshalyq táýekelge bara otyryp jasaǵan áreketteri Belýdja sodyrlaryna soqqylary aımaqtaǵy kóterilisshilerdi aıtarlyqtaı álsirete alǵan joq.
Belýdja degen qandaı ulys?
Belýdja – Irannyń kóshpeli mádenıeti bar, taıpalyq bólinispen ómir súretin halqy. Iran soltústik-batys tobyna jatatyn tilde sóılep, ıslamnyń hanafı mazhabyn ustanady.
Belýdjıstan – Ońtústik jáne Ortalyq Azııadaǵy shóleıtti, ári taýly tarıhı aımaq. Oǵan Pákistannyń Belýdjıstan provıntsııasy, Irannyń Sıstan jáne Belýdjıstan provıntsııasy, Aýǵanstannyń ońtústigindegi Nımrýz, Gılmend jáne Kandagar kiredi. Belýdjalyqtardyń kóbi Pákistan shekarasyndaǵy provıntsııalarda, memleket aýmaǵynyń 44%-ynda meken etedi.
Halyq sanyna kelsek, Pákistan jaǵynda 12 mln 336 myń adam, sondaı-aq, Pendjab jáne Sınd provıntsııalarynda 12 mıllıonǵa jýyq adam turady (2017 jylǵy jaǵdaı boıynsha –red.). Al Iranda barlyǵy 5 mıllıonǵa jýyq belýdjalyq, Aýǵanstanda aýmaǵnyda 3 mln adam meken etedi. ıAǵnı, tek úsh memlekettiń shekaralas provıntsııalarynda 18 mıllıon belýdjalyq turady. Bul halyqtyń jalpy sany 30 mıllıonǵa jýyq.
Bul halyq ta ǵasyrlar boıy óz memleketterin qurýǵa talpynyp keledi. Biraq tarıhtyń túrli kezeńinde Arab halıfatynyń (7-10 ǵasyrlar), Gaznaýıler ımperııasynyń, Gýrıdter áýletiniń (10-13 ǵǵ.), Delı sultandyǵynyń, Shaǵataı ulysynyń (13-14 ǵǵ.), Ámir Temir ımperııasynyń (15 ǵ.), Babyrdyń sultannyń, Moǵol ımperııasynyń (16-17 ǵǵ.) qaramaǵyna baǵynyshty bolyp keldi. 17 ǵasyrda belýdjalyqtar Kalat handyǵyn quryp, ol handyqtyń jurnaǵy 19 ǵasyrdyń ortasyna deıin táýelsizdigin saqtap turdy. 1839 jyly handyq Brıtanııa ımperııasynyń quramyna kirdi.
Úndistan Brıtanııadan bólingen kezeńde (1947) álemniń saıası kartasynda Úndistan men Pákistan paıda boldy. Ulybrıtanııaǵa baǵynyshty bolǵan aýmaqtardyń biraz bóligi Pákistan qaramaǵyna osy kezde ótti. Belýdjalyqtardyń kósemi bastyǵy Mır Ahmad Han sol jyly Kalat handyǵynyń táýelsizdigin jarııalaǵan. Tipti ol Pákistannan kelgen ekspedıtsııalyq jasaqty jeńip, handyqtyń táýelsiz el bola alatynyna senim paıda bolǵan. Degenmen, 1948 jyldyń naýryzynda Pákistannyń negizin qalaýshy Muhammed Álı Djınna M. A. Handy Pákistanǵa qosylý týraly qujatqa qol qoıýǵa májbúr etti de, sáýir aıynda Pákistan armııasy provıntsııany tolyq baqylaýǵa aldy.
Osylaısha, brıtandyqtar ketkennen keıin Kalat handyǵy Pákistan, Iran jáne Aýǵanstan arasynda bóliske tústi.
Bólshektengen belýdjalyqtardyń taǵdyry
Mekenin úsh memleket bólip alsa da, jalpy sany 30 mıllıonǵa jýyq belýdjalyqtar áli kúnge deıin derbes el bolý muratynan bast tartqan joq, 1947 jyldan beri kúres júrgizip keledi.
Belýdjalyqtar ózderin bóliske salǵan úsh eldiń qaısysynda bolsa da, ózderin ekinshi surypty halyq sezinip keldi. Jergilikti deńgeıde de óz ishinen basshy qoıa almady. Birtindep belýdjalyqtar arasynan da oqyǵan azamattar shyǵyp, halyqtyń saýaty artty. Solardyń arasynan eldikti uran etip, sol jolda kúresýge daıyn azamattar shyqty.
Pákistan men Irandaǵy belýdjalyqtardyń ómir jaǵdaıyn salystyrǵan sarapshy Hýrram Iqbal Tehran bul halyqqa júıeli zorlyq-zombylyq saıasatyn ustanyp, margınaldyq kóńil kúıdiń órshýine qolaıly jaǵdaı týǵyzyp kelgenin aıtady. Ásirese hanafı mazhabyn ustanatyn belýdjalyqtar sýnnıt baǵytyndaǵy ırandyqtardyń arasynda dinı turǵydan quqyǵy shekteýli ómir súrdi.
Islamabad Qytaıdyń kómegimen Belýdjıstan aımaǵynda Arab teńizindegi Gvadar portyn damytý sııaqty shaǵyn jobalardy iske qosty. Alaıda Pákistan osymen birge aımaqtyń demografııalyq quramyn ózgertýge baǵyttalǵan astyrtyn saıasat júrgizip otyrdy. Pendjab pen Kashmırdegi etnıkalyq toptardy Belýdja provıntsııasyna kelýge úndedi. Mundaı ıntegratsııa aımaqqa ilgerileý lebin ákelgenimen, jergilikti halyq ol saıasatty aıaq tarta qabyldady.
Belýdjany derbes el retinde kórýdi ańsaıtyndar Pendjab pen Kashmırden qonystanýshylardy ishten shyqqan «besinshi kolonııa» retinde sıpattap, keıbirin aıaýsyz ólimge kesken jaıttar tirkeldi.
Aýǵanstanǵa kelsek, 2021 jyldyń jazynda Talıban bılikke oralǵanǵa deıin Úndistannyń yqpal etýimen bul aýmaq arqyly Pákistandaǵy belýdjalyqtarǵa qarý-jaraq pen oq-dári jetkizilip turdy. Batystyń koalıtsııalyq kúshteri ketkennen keıin Talıban Aýǵanstan sahnasynda taǵy da bas kóterip, Úndistannyń Aýǵanstandaǵy róli aıtarlyqtaı álsiredi. Sarapshy Hýrram Iqbaldyń aıtýynsha, qazir Pákistan belýdjalyqtarǵa jetkiziletin kez kelgen kómekti tyıyp tastaıtyndaı ústemdikke qol jetkizgen.
Belýdja kóterilisiniń terror taktıkasyna ulasýy
Pákistannyń Belýdjıstan provıntsııasyndaǵy Belýdja ultshyldarynyń qarýly kóterilisteri 1948, 1958-59, 1962-63 jáne 1973-77 jyldary tirkelip, 2003 jyly aıasy keńeıe tústi. Bul kóterilis irgedegi Aýǵanstanda tártip álsirep, Pákistanda saıası turaqsyzdyqtar týyndaǵan kezde órshı túsedi. 2005 jyly Iranǵa qarsy belýdja kóterilisi bastaldy. Stıýart Notholttyń «Otqa oranǵan dala – etnıkalyq qaqtyǵystar atlasy» atty eńbeginde Belýdjıstandaǵy ereýilder eldik jolyndaǵy kúres retinde sıpattalǵan.
1960 jyldary shashyrap júrgen kóterilisshilerdiń basy birige bastady. Belýdja halqynyń Pákistannan bólinýge degen umtylysyn Aýǵanstannyń Premer-Mınıstri ári qorǵanys mınıstri Muhammed Dáýit óz paıdasyna qoldanyp baqty. «Belýdjalyqtar aýǵandar bir halyq» degen uran tastap, olardy Pákistannan bólip, Aýǵanstanǵa qospaq boldy. 1963 jyly belýdjalyqtar Aýǵanstan kómegine súıenip, Pákistan bıligine qarsy partızandyq soǵys bastady. Bul Pákistanda Belýdjany azat etý maıdanyn ómirge ákeldi. Ol maıdannyń ıdeologııalyq jurnaǵy áli kúnge deıin bar. Zaıyrly nemese dinı ıdeologııaǵa arqa súıep kúreske shyqqan keıingi toptardyń bári osy maıdannyń jurnaǵynan bastaý alyp keledi.
Belýdjalyqtardyń kóterilisi kóbinese Aýǵanstannyń ońtústik provıntsııalaryn mekendeıtin ıslamshyl kúshterdiń ekstremıstik áreketi retinde sıpattalyp keldi. Pákistannyń solshyl kúshteri men batys buqaralyq aqparat quraldary ony Ál-Qaıdanyń ıdeıalaryna qarsy zaıyrly azattyq qozǵalysy retinde tanystyryp otyrdy. Taǵy bir top sarapshylar belýdjalyqtardyń kóterilisin Batystyń Pákistandy ári qaraı bólshekteı túsý saıasatynan týyndaıtyn áreketter retinde baǵalaıdy.
«Alaıda, shyndyq mynada, belýdjalyqtar ózderiniń táýelsiz demokratııalyq memleketin qurýǵa qushtar. Sol arqyly jahandaný men naryqtyq ekonomıkaǵa beıim, ádildik pen teńdik ústemdik etetin orta qalyptastyrýdy kózdeıdi» - deıdi Hýrram Iqbal.
Degenmen, keıbir belýdjalyqtar Pákistannan bólinýdi maqsat tutpaıtyndaryn, jyldar boıy júrgizip kele jatqan qarsylyq áreketter ózderin Pákistannyń ózge halyqtarymen terezesi teń ómir súrý jolyndaǵy kúres ekenin alǵa tartady.
Belýdjalyqtardyń kóterilisi HHІ ǵasyrda radıkaldana tústi deýge bolady. 1950, 1960 jáne 1970 jyldarda kóterilis áreketteri tek áskerı nysandarǵa baǵyttalatyn. Al 21 ǵasyrda úkimettik nysandarǵa, múlikterge shabýyl jıiledi. Muny keıbir sarapshylar ereýilshi toptardyń úmitsizdigimen baılanystyrady.
Jetpisinshi jyldarǵa deıin belýdjalyqtardyń Irandaǵy jaǵdaıy Pákistanǵa qaraǵanda tynysh boldy. Óıtkeni olar Pákistan halyqtaryna qaraǵanda tildik jáne mádenı jaǵynan ırandyqtarǵa áldeqaıda jaqyn. Sheıit dinbasylary bılikke kelgennen keıin sýnnıt baǵytyndaǵy belýdjalyqtardyń qoǵamdyq-saıası ómirdegi mártebesi birden tómendedi.
Irandaǵy belýdjalyqtar transshekaralyq kontrabandamen, sonyń ishinde Aýǵanstandaǵy esirtkisi saýdasyna kılikti. Buǵan Iran Iran shekarashylary toqsaýyl qoıyp otyrdy. Munyń ózin keıbir toptar sýnnıterge qysym retinde túsindirýge tyrysty.
2003 jyly Irandaǵy Sısta jáne Belýdjıstan provıntsııalarynda Irannan táýelsiz ekenin jarııalaǵan «Djýndýllah» («Allanyń sarbazdary») atty sýnnıttik-salafıttik áskerılendirilgen uıymy paıda boldy. Al 2012 jyly «Djeısh ál – Adl» («Ádilet armııasy») paıda boldy. Bul uıymnyń moınynda kóptegen tosyn shabýyldar bar. Mysaly, «Djeısh ál-Adldyń» 2024 jyldyń qańtaryndaǵy shabýyly Tehran men Islamad arasyndaǵy dıplomatııalyq qaqtyǵystyń sebepker bola jazdady. 2023 jyly jeltoqsannyń 14-inen 15-ine qaraǵan túni Irannyń Sıstan jáne Belýdjıstan provıntsııasyndaǵy polıtsııa bólimine shabýyl jasalyp, saldarynan 12 polıtsııa qyzmetkeri qaza tapty.
AQSh, Ulybrıtanııa sııaqty batys elderi «Belýdjany azat etý maıdanyn», «Djeısh ál-Adl» sııaqty qurylymdardy terrorıstik uıym dep tanydy.
Belýdjıstannyń halyqaralyq saýdadaǵy yqpaly
Pákistannyń Belýdjıstan aımaǵy tabıǵı gaz, munaı, kómir, mys, kúkirt, ftor, altyn sııaqty tabıǵı resýrstarǵa baı. Biraq bul Pákistannyń eń nashar damyǵan provıntsııasy bolyp esepteledi. Belýdjalyqtar avtonomııanyń keńeıip, tabıǵı resýrstardan túsetin kiristen kóretin úlestiń artqanyn qalaıdy. Sonymen qatar, bul provıntsııa Batys Qytaıdy Pákistanmen baılanystyratyn 46 mıllıard dollarlyq ınvestıtsııalyq baǵdarlamanyń negizgi oshaǵy bolyp esepteledi.
Al osy aýmaqtaǵy Gvadar porty Qytaı úshin Afrıka múıisindegi Djıbýtıden Taıvan buǵazyna deıingi porttar tizbeginiń mańyzdy bólshegi bolyp sanalady. Gvadar Qytaıǵa Shyńjańnan Kashmır men Pákistan arqyly salynyp jatqan sýpermagıstral arqyly Parsy shyǵanaǵyna kirýge de múmkindik beredi. Belýdjıstannyń Pákistandaǵy bóligi arqyly kenishter men zaýyttar, qubyrlar shoǵyrlanǵan kólik dálizi ótedi degen jospar da bar. Bul dálizdiń bir tarmaǵy Belýdjıstannyń Irandaǵy bóligin de qamtıdy. Alaıda bul jospardyń bári iske asý úshin Belýdjıstannyń tutas aýmaǵynda turaqtylyq bolý kerek.
Belýdjınstannyń ultshyldary bul iri jobalarǵa senimsizdikpen qaraıdy. Pákistan halqymen qatar qytaı jumysshylarynyń bul aýmaqqa qarqyndy qonys aýdaryp jatqany jergilikti ultshyldardy qatty alańdatyp otyr.
Pákistandyq ekonomıst Kaızer Bengalıdiń aıtýynsha, belýdjalyqtardyń kóbi Qytaı ınvestıtsııasynyń paıdasyn óz ómirlerinen kóre almaǵandaryn aıtyp júr.
«Qytaı Gvadara portynan túsetin kiristiń 91%-yn alyp otyr. Qalǵany Islamabadtaǵy federaldy úkimetke túsedi. Jergilikti Belýdja turǵyndaryna Gvadarda jýyqta ǵana salynǵan úılerge kirýge ruqsat joq Óıtkeni bári qytaı jumysshylaryna aldyn ala jalǵa alynyp qoıǵan. Bul zamanaýı appartamentterge Belýdjıstan assambleıasynan saılanǵan laýazymdy tulǵalar da qol jetkize almaı otyr. Bul faktorlar Iran men Pákistannyń shekaralas aýmaqtaryndaǵy etnosaıası qaqtyǵystardyń jaǵdaıyn ýshyqtyra tústi, - deıdi sarapshy.
Islamabad búlikshil aımaqty tynyshtandyrý úshin zymyran polıgondary men áskerı bazalar salý arqyly aıbat kórsetip otyr.
Biraq shynaıy turaqtylyq ornaý úshin belýdjalyqtardyń úreıi men saqtyǵy emes, senimi kerek ekeni túsinikti. Ol úshin turǵyndardyń turmystaǵy ál-aýqatyn arttyryp, jergilikti halyqty eldiń saıası-ekonomıkalyq ómirine kiriktirý kerek, al salyq pen ózge de kiristerden túsetin ıgiliktiń bári ashyq ári ádil bólinýi qajet.