Úndistannyń Qazaqstandaǵy Elshisi: Mahatma Gandı – zaman adamy
«Ol Úndistan halqynyń ómiriniń barlyq salalaryna nár berip, qozǵaý salǵan, zorlyq-zombylyqsyz beıbitshilikke umtylǵan, Úndistan halqy úshin ǵana emes barlyq álem halqynyń ómirine shabyt syılaǵan tulǵa. Álemge qandaı joldaý arnaısyz degende ol »Meniń ómirim – bul meniń úndeýim« dep jaýap bergen bolatyn.
Mahatma Gandı kúreskerlerdi eń qıyn qandy soǵys kezeńinde de Úndistan bostandyǵy úshin kúsh qoldanbaı kúres júrgizýge úıretip, mashyqtandyrdy. Ol Úndistan halqyn ózi oılap tapqan »satıagrahı« nemese shyndyqtyń kúshimen damýdyń báseń áreketi arqyly eshqandaı azamattyq kúshteýsiz-aq jáne yntymaqtastyqsyz-aq saıası ekonomıkalyq damýǵa qol jetkizýge úıretti.
Bul tájirıbeler Úndistannyń álemdegi birden bir alyp demokratııalyq elge aınalýyna úlken septigin tıgizdi. Demokratııalyq tájirıbe Úndistan halqyn beıbit joldar arqyly óziniń alǵa damýǵa degen umtylysyn bildirýge sondaı-aq, kezekti parlamenttik saılaýlarǵa jáne ulttyq jınalystarǵa qatysýǵa, halyqtyń úmitin aqtaıtyn úkimetti tańdaýǵa múmkindik berdi.
Sondyqtan da, saılaýda jeńiske jetip úkimetti jasaqtaǵan saıası partııalar saılaýshylardyń talaptaryna sáıkes baǵdarlamalardy iske asyrýǵa jáne oryndaýǵa jaýap beredi. Saılaýshylar úkimettiń jumysyn kelesi saılaýda olardy qoldaý nemese qoldamaý arqyly bildire alady.
Gandı qazirgi tańda tek zorlyq-zombylyqsyz kúsh qoldanbaýda ǵana mańyzdy emes, kóptegen salalarda sonyń ishinde, ekonomıka, bilim berý, densaýlyq saqtaý salalarynda óziniń kózqarasyn qalyptastyrdy, sondaı-aq, HH ǵasyrdaǵy áıgili Ońtústik Afrıka kóshbasshysy Nelson Mendel, AQSh-taǵy azamattyq quqyqtyń kóshbasshysy kishi – Martın Lıýter Kıng, Polshanyń Leha Valens ony HH ǵasyrdaǵy uly kóshbasshylardyń biri retinde moıyndady. Gandıdiń kózqarastary saıasat pen qaqtyǵystardy sheshýmen qatar, ekonomıkalyq, fılosofııa jáne rýhanııat sııaqty túrli salalarda da óziniń qoltańbasyn qaldyrdy.
Kishi – Martın Lıýter Kıng »Eger adam damýdy qalasa, sózsiz ol – Gandı. Ol beıbit bolashaqqa jáne úılesimdilikke qaraı damyp, adamzattyń kózqarastaryn shabyt alyp ómir súrdi, oılady jáne áreket etti. Biz ózimizdiń qaýipimizben ony elemeýimiz qajet« dep jazdy.
Úndistan Mahatma Gandı úshin mańyzdy bolǵan tazalyqpen qamtamasyz etý mıssııasyn bastady. »Svah Bharat« nemese »Taza Úndistan« ataýyn alǵan qozǵalystyń negizgi maqsaty – Úndistan azamattary salaýatty ómir saltymen jáne jasyl qorshaǵan ortada ómir súre alatyndaı taza Úndistan qurý.
Biz damýǵa umtylý barysynda qorshaǵan ortaǵa zııan keltirip jatqanymyzdy, ǵalamsharamyzǵa, naqtyraq aıtsaq óz densaýyǵymyzǵa nuqsan keltirip jatqanymydy eskermedik. Gandı biz qazir ǵana túsinip jatqan máseleni »Jer – adamnyń ashkózdigin emes, ár adamnyń qajettiligin qataǵattandyra alady« dep aıtqan bolatyn.
Úndistan 2015 jyly Parıjde ótken BUU-nyń 21-konferentsııasynda klımattyń ózgerýi týraly negizdemelik konventsııasynda qol jetkizgen kelisimderdi saqtaıdy, sonymen qatar, óz maqsattaryna jetý úshin batyl qadamdar jasaıdy.
Taza energııany paıdalanýdy ilgeriletý maqsatynda kún energııasyn paıdalanýǵa yqpal jasaıtyn Úndistan Frantsııamen birlesip Halyqaralyq kún odaǵyn (ISA) qurdy. (ISA) kelisim shartyay 2016 jyldyń qazan aıynda qol qoıdyq, qazirdiń ózinde 79 múshesi bar.
Mahatma Gandıdiń ómiri jáne shyǵarmashylyǵy Úndistandy ǵana emes búkil álem halqyn shabyttandyrady. Aǵymdaǵy jyly Úndistan 150 jyldyq mereıtoıdy toılap qana qoımaıdy, sonymen qatar, alǵa qoıǵan josparlarǵa sáıkes birneshe saıası sheshimderdi qabyldap, olardy júzege asyrady. Bul Gandı úshin naǵyz syı-qurmet bolmaq.
Qazaqstandaǵy Úndistan Elshiligi Gandıdiń oılary men kózqarastaryn jalpyǵa jetkizý maqsatynda jáne 150 jyldyq mereıtoı qarsańynda birneshe baǵdarlamalardy atap ótedi. Jaqynda júzege asatyn jobalardyń ishinde Gandıdiń qazaq tiline aýdarylǵan »Meniń tájirıbelerimniń shynaıy tarıhy« dep atalatyn ómirbaıany da bar», - dep jazady avtor.