Úndistandyq professor Qazaqstannyń latyn álipbıine kóshýine qatysty pikir bildirdi
Onyń oıynsha, bul reforma tek jaǵymdy nátıjelerge alyp keledi.
«Latyn qarpine kóshý - tek oń qadam bolmaq. Sebebi latyn álipbıi kóptegen tilderge jaqyn. Álemdik jahandaný jáne protsesterdiń yqpaldasýy júrip jatqan zamanda, tildik tutastyq halyqaralyq seriktestiktiń damýyna septigin tıgizedi», - dedi professor.
Gaýrdyń pikiri boıynsha, Qazaqstan halqy qazaq tilinde de, orys tilinde de erkin sóıleı alýy jaǵymdy jaǵdaı. Ol budan hındı jáne aǵylshyn tilderinde sóıleıtin Úndistan halqymen uqsastyqty baıqap otyr.
«Úndistanda kóbisi aǵylshyn tilinde tildesedi, Qazaqstanda basym kópshilik orys tilinde sóıleıdi. Álemde oryn alyp jatqan halyqaralyq qarym-qatynastar, jahandaný aıasynda bul ulttyq birtektilikke qaýip retinde qabyldanbaýy qajet, bul jaǵymdy aspekt. Ol kedergi bolmaýy shart, kerisinshe, jańa múmkindikter retinde qarastyrylýy kerek dep sanaımyn», - deıdi ol.
Qazaqstanda bir jyldan astam ýaqyt boıy oqytýshy bolyp qyzmet atqaryp júrgen úndistandyq professor Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń saıasatyna tánti ekenin jetkizdi.
«Men Qazaqstandy, onyń ishinde memleket saıasatyn zerttegen adammyn. Táýelsiz Qazaqstannyń tarıhynda Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń saıasaty ulttyq birtektilikti jańǵyrtýǵa baǵyttalǵandyǵyn kórip otyrmyn. Nazarbaevtyń barlyq bastamalary, onyń ishinde «Qazaqstan-2050» strategııasy men basqa da baǵdarlamalyq qujattar Qazaqstan qoǵamynyń birligin, ásirese, rýhanı birligin qadam-qadammen nyǵaıtyp keledi», - deıdi P. Gaýr.
Professordyń sózinshe, Qazaqstan men Úndistan óz táýelsizdikterin alǵanda birdeı problemalarmen betpe-bet keldi.
«Bizdiń memleketterge ulttyq birtektilikti saqtap qalý úshin úlken kúsh-qýat salý kerek boldy. Osy tusta Memleket basshysynyń ulttyq birtektilikti saqtaýǵa qatysty barlyq ıdeıalaryn bar júregimen qabyl alǵan Qazaqstan halqynyń yjdahattylyǵyn da aıta ketken jón. Osyndaı ortaq uqsastyqtarǵa ıe Qazaqstan men Úndistan eki elge áriptestikti damytyp, osy saladaǵy bir-biriniń tájirıbelerinen sýsyndaýlary qajet», - dep túıdi oıyn professor.