Úndistanda «ál-Farabı úıi» ashyldy

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat –Úndistannyń Nıý-Delı qalasynda ál-Farabı atyndaǵy qazaq-úndi ǵylymı-bilim jáne mádenı ortalyǵy ashyldy. Bul týraly QazAqparat SІM baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.

Joba ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti jáne Qazaqstannyń Úndistandaǵy Elshiliginiń qoldaýymen júzege asyryldy.

Ortalyqtyń ashylýy 2020 jyly ıÝNESKO-nyń qoldaýymen keń kólemde atalyp ótiletin ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna arnalyp otyr.

Ál-Farabıdiń murasy ǵylymnyń barlyq derlik salalaryn qamtıdy. Onyń ǵylymdy júıelep jikteýi álemdik ǵylymı oıdyń odan ary damýyna óz áserin tıgizdi. Onyń eńbekteri Eýropada XII-XIII ǵǵ. latyn jáne ıvrıt tilderine aýdaryla bastaldy, al 1930-1932 jj. Parıj qalasynda «Mýzyka týraly úlken kitabiniń» birinshi bóliminiń frantsýz tilindegi aýdarmasy basylyp shyqty.


Ál-Farabı esimi álemniń ǵylym jáne mádenıet tarıhyna berik endi. Onyń shyǵarmashylyq qyzmeti Eýropa mádenıetiniń renessansyna úlken áserin tıgizip, eńbekteri Batys pen Shyǵysty baılanystyratyn rýhanı kópirge aınaldy.

Elshi Bolat Sársenbaev «ál-Farabı úıi Qazaqstannyń tarıhy men mádenıetin tanýdy qalaıtyn jandarǵa ashyldy. Ortalyqtyń qyzmeti mádenıet dıalogynyń damýy jáne Qazaqstan men Úndistan arasyndaǵy áriptestiktiń odan ári nyǵaıýyna septigin tıgizedi», - dep atap ótti.

Sondaı-aq, Ortalyq stýdentterge Qazaqstandaǵy bilim berý júıesi, stýdentter arasyndaǵy almasý baǵdarlamalary týraly tolyq aqparat berip, Qazaqstanda oqyǵysy keletinderge qajetti keńester beretindigi Ortalyq dırektory doktor Mır Hýseın atap ótti.

«Ál-Farabı úıiniń» ashylý saltanatyna úkimettiń, bıznes jáne qoǵamdyq toptardyń, ǵylymı-zertteý ınstıtýttary men ǵylymı ortalyqtardyń jáne úndistandyq BAQ ókilderi qatysty. Іs-sharanyń qurmetti qonaǵy Úndistannyń Jastar isi jáne sport jónindegi memlekettik mınıstri Kıren Rıdjıdjý myrza boldy.


Shyǵystyń ǵulama oıshyly Ábý Nasyr ál-Farabı 870 jyly búginde Otyrar atalatyn, Farab qalasynda dúnıege keldi (qazirgi Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy). Otyrar qalasy IX-H ǵ. tarıhı qatynastar men Uly Jibek jolynyń torabyndaǵy asa iri saıası, mádenıet jáne saýda ortalyǵy bolǵan.



Seıchas chıtaıýt