«Ulytaý. Ulyq ulys» derekti fılmi jaryqqa shyqty
Tarıhı-tanymdyq baǵyttaǵy fılmdi «QazAqparat» HAA AQ qarasty «Qazaqstan tarihy» ınternet-jobasy túsirgen.
Derekti fılmniń basty maqsaty - Ulytaý óńirindegi ultymyzǵa mura bolyp qalǵan kıeli jerlerdi dáriptep, týrısterdiń kóptep kelýine qoldaý kórsetý. Derekti fılm 2 bólimnen turady.
Atalǵan fılmde Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdanynyń kıeli jerleri men Edige esimin alǵan taýdyń tóbesinde jerlengen Edige, Toqtamys, odan bólek, Joshy han, Alasha han jáne ózge de tarıhı tulǵalardyń keseneleri, Han ordasy, Áýlıetaý (aqmeshit) syndy qasıetti oryndar kórinis tapqan. Sondaı-aq Ulytaý aýdanynyń ortalyǵy Ulytaý aýyly da beınelengen.
Aıta keter bolsaq, ótken jyly QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ult uıasy Ulytaýǵa barǵan saparynda Joshy han esimin joǵary deńgeıde ulyqtaý sharasyn jedeldetý kerektigin aıta kele, Altyn Orda (Ulyq ulys) ımperııasynyń 750 jyldyq mereıtoıyn merekeleý týraly bastama kótergen. Sondaı-aq Memleket basshysy Ulytaýdy halyqaralyq deńgeıdegi etnografııalyq týrızm ortalyǵy retinde nasıhattaýdy basa aıtqan edi.
Sonyń arqasynda Ulytaý aýdanyndaǵy Joshy han kenesesiniń irgesinde tarıhı-mádenı keshen qurylysyn bastady. Joshy jáne Alasha han kesenesinde ǵylymı-restavratsııalaý jumystary júrgizildi. «Ulytaý» vızıt ortalyǵy salynyp, paıdalanýǵa jaqyn qaldy.
Fılmdi túsirý kezinde kómek kórsetken Qaraǵandy oblysy ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasyna alǵys aıtamyz!