Ulytaý oblysynda akýsherler men reanımatolog dárigerler tapshy

JEZQAZǴAN. QazAqparat – Jezqazǵan qalasynda jańartylǵan perzenthana iske qosyldy. Perınataldy ortalyqqa kúrdeli jóndeý júrgizip, zamanaýı jabdyqtarmen jabdyqtaý úshin 800 mln teńge bólingen, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Jańa perınataldy ortalyqta júkti áıelge jedel qyzmet kórsetý úshin qolaıly jaǵdaı jasalǵan. Palatalar mobıldi jáne yńǵaıly ámbebap kereýettermen jabdyqtalǵan.

Sondaı-aq, ortalyqta jańa tehnologııalar qoldanylady. Mysaly, patsıentterdiń dabyl túımesi jáne bosanǵan áıelderge arnalǵan SOS-bilezikter.

Jezqazǵanda zamanaýı perzenthananyń qajettiligi sońǵy birneshe jylda ózekti másele boldy. Mysty óńir ana men bala ólimi boıynsha kóshbasshy sanalady.

Buǵan medıtsınalyq tehnıkanyń jetispeýshiligi, qolda bar jabdyqtardyń tozýy sebep boldy. Al eń bastysy – kadr tapshylyǵy. Sońǵy másele áli de ózekti.

Ásirese akýsher-gınekolog, neonatolog, reanımatolog jáne anastezıolog tapshy. Oblys bıligi bul máseleni sheship jatyrmyz dep sendirdi.

«Mamandy tabý qıyn. Qazaqstanda qazir mamandar tapshy. Shyn mánisinde barlyq óńirlerdiń arasynda mamandar úshin báseke júrip jatyr. Qaı óńir qandaı jaǵdaı jasaıdy, soǵan baılanysty. Biz árıne qoldan kelgenshe barlyq jaǵdaıdy jasaýǵa tyrysamyz», - dep túsindirdi oblys ákiminiń orynbasary Ǵalymjan Qusmanǵalı.

Bolashaq analar men sábılerdiń densaýlyǵy máselesin sheshý úshin kelesi jyly Jezqazǵanda 140 oryndyq jańa perınataldy ortalyqtyń qurylysy bastalady.

Ázirge búkil kúsh-jiger eski perzenthanany jańartýǵa jumsalyp jatyr.

Eń bastysy, qazir ananyń nemese balanyń densaýlyǵyna qaýip tónip jatsa, kóp salaly aýrýhananyń dárigerleri men qurylǵylary tez arada kómekke keledi.

«Júkti áıeldiń problemalaryna úlken jaýapkershilikpen qaraý kerek. Áıeldiń jaǵdaıy 5 mınýtta-aq ózgerýi múmkin. Mundaı sátterde bizge shuǵyl túrde hırýrgtar, nevrologtar, okýlıster qajet. Keıde olar apattan keıin jetkiziledi. Mundaı jaǵdaılarda ár mınýt pen sekýnd óte mańyzdy. Aýyr haldegi áıelderge KT qajet. Keıde mıdyń qan ketýine kúdik bolsa, MRT qajet. Kúrdeli ÝDZ apparaty kerek. Sodan keıin biz olardy eki aýrýhana arasynda tasymaldaýǵa májbúr boldyq. Osynyń bárin eskere otyryp, perzenthanany aýystyrý jáne jabdyqtaý jóninde sheshim qabyldadyq», - deıdi oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasynyń basshysy Lázzat Ranova.

Perınataldy ortalyqty jóndeýge 800 mln teńge jumsaldy.

Júkti jáne bosanatyn áıelderdiń patologııasy, gınekologııa, shala týǵan balalardyń patologııasy bólimsheleri jáne olarǵa kútim jasaý bólimsheleri jáne kúndizgi statsıonar bar.

Perzenthana 106 orynǵa eseptelgen.

Jańartylǵan perzenthana jańa týǵan nárestelerge arnalǵan zamanaýı tehnıkamen de jabdyqtalǵan.

Atap aıtqanda, shala týǵan balalardy kútý boıynsha ınkýbatorlar, bokstar jáne tynys alý qurylǵylary jetkilikti mólsherde satyp alyndy.

Perzenthananyń eski ǵımaratyna keletin bolsaq, ol da balalardyń ıgiligi úshin paıdalanylady.

Biraq tek eresek balalardyń paıdasyna jaratylmaq. Endi onda múmkindigi shekteýli balalarǵa arnalǵan ortalyq ornalasady.