Ulystyń negizin qalaǵan Joshy han: Ulyq ulystyń atasy

NUR-SULTAN. QazAqparat - Bıyl Ulyq ulys – aıbyndy Altyn Ordanyń qurylǵanyna 750 jyl tolyp otyr. Osyǵan oraı Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyn laıyqty atap ótý jáne ulystyń negizin qalaǵan Joshy han esimin ulyqtaý týraly sózderin zor yqylaspen qabyldadyq.

Joshy han (1180–1227 jj.) negizin qala­ǵan, Altaıdan Alpige, Ertisten Dý­naı­ǵa deıingi alqapta bılik etken, Deshti-Qypshaq dalasynda shańyraq kó­tergen alyp memleket ádepkide Ulyq ulys dep ataldy. Keıin bul ataý orys, slavıan, batys jylnamalarynda han ordasynyń altynmen kómkerilgen ordalyq kıiz úıine qaraı Altyn orda dep atalyp ketti.

Tamyrly tarıhymyzdyń bederli kezeńin qamtıtyn Ulyq ulys Qazaq han­­dyǵynyń bastaýy sanalady. Onyń baı tarıhy qazaq dalasymen jáne hal­qy­myzdyń negizin quraǵan rý-taıpa­lar­men tyǵyz baılanysty. Alaıda jurtshylyqtyń kóbi, ásirese sheteldikter Ulystyń atasy Joshy hannyń mazary Ulytaýda jatqanyn bile bermeıdi. Bul eskertkishtiń Shyńǵys qaǵan men onyń áýletinen jer betinde qalǵan jal­ǵyz belgi ekeninen de kóbimiz habarsyzbyz. Oǵan 2017 jyly Ulytaýǵa jasaǵan halyqaralyq ekspedıtsııa bary­syn­da kózimiz jetti. Uly qaǵan men Joshy­nyń urpaqtary turmaq, keshegi Qazaq handyǵynyń negizin qalaǵan tuǵyrly tulǵalardan kózge túserlik, jadyny jań­ǵyrtarlyq estelik belgi tym az qal­ǵan joq pa? Endeshe Saryarqanyń saıyn dalasynyń tórinde san ǵasyrdan beri kóneniń kózine, altyn ańyzdyń sózi­ne aınalǵan bul arýaqty eskerkishtiń qas­ter­li qazaq dalasynyń Altyn Ordanyń mırasqory ekenin áıgilep turǵany anyq!

Joshy hannyń jumbaǵy

Joshy – jolshy, jolaýshy, qonaq degen maǵyna beredi. Onyń jolda dúnıege kelgeni, anasynyń uzaq ýaqyt merkit rýy arasynda tutqyn bolǵany, sondyqtan teginiń de «kúmándi» ekendigine qatysty ártúrli áńgimeler kóp aıtyldy. Kóbine buǵan dálel retinde de Shyńǵys hannyń merkittermen soǵysyn alǵa tartady. Al Joshy hannyń bul tarıhyn áıgili Rashıd ad-dın (1247 – 1318 jj.) «Jamıǵ at-taýarıh» shyǵarmasynda bylaısha baıandaıdy: «Joshy han Shyńǵys hannyń uldarynyń arasyndaǵy eń úlkeni bolatyn. Shyńǵys hannyń áıeli Bórte hanym Joshy hanǵa júkti boldy. Osy ýaqytta merkit rýy, yńǵaıly sátti taýyp Shyńǵys hannyń úıin tonap, onyń júkti bolǵan áıelin de tutqynǵa alyp ketti. Bul rý osyǵan deıin kereıit patshasy Oń hanmen dushpan bolyp, daýlasyp kelgen bolsa da, sol kezde olardyń arasynda beıbitshilik ornaǵan edi. Sondyqtan olar Bórte hanymdy Oń hanǵa jiberdi. Ol Shyńǵys hannyń ákesimen ekeýi anda bolǵandyqtan ári Shyńǵys handy ulym dep ataǵandyqtan, Bórte hanymdy syılaıtyn ári qurmet etetin» deı kele, bul jaǵdaıdan habardar bolǵan Shyńǵys hannyń Oń hanǵa Bórte hanymdy qaı­ta­ryp berý týraly ótinishpen jalaıyr rýynan shyqqan Saba esimdi ámirshini jibergeni týraly baıandaıdy. Oń han Bórtege qamqorlyq jasap, ony Sabamen birge qaıtarǵan. Ári qaraı Rashıd ad-dın bylaı jalǵastyrady: «Jolda kenetten dúnıege ul týdy, osy sebepten ony Joshy (Jolshy) dep atady. Jol qaýipti bolǵandyqtan besik qurastyrý qıyn edi. Saba biraz jumsaq qamyr ılep, oǵan balany orap aldy da, ony óziniń etegine salyp aldy. Ol ony abaılap alyp júrip, Shyńǵys hanǵa jetkizdi. (Joshy) óskende árdaıym ákesine erip júrdi jáne sáttilik kezderde de, qıyndyq kezderde de únemi onyń janynda boldy».

Demek, Bórte tutqynǵa túskenge deıin júkti bolǵan, al aıaǵy aýyr kelinshekti merkitter Oń hanǵa bergen. Shyńǵys handy ulyndaı kórgen kereı hany ony erine qaı­tarǵan. Bul málimet Mońǵoldyń qupııa she­jiresinde jáne Myrza Ulyqbektiń «Ýlýs-ı arba-ı Chıngızı», Ábilǵazy Ba­hadúr hannyń «Túrk shejiresi», Qa­dyr­ǵalı bı Jalaıyrıdiń «Jamıǵ at-ta­ýarıh» eńbekterinde qaıtalanady. Myrza Ulyqbek tutqynǵa túskende Bór­teniń alty aılyq júkti bolǵanyn jaza otyryp: «Uly Sahıb-ı Qyran Shyń­ǵys hannyń meıirimdiligi, mahabbaty men ıgi nıettiligi shamadan tys bol­ǵan­dyǵy sonshalyq, Shaǵataı men Úgedeı qyzǵanyshtan osyndaı úlken ótirikti oılap tapty» dep, olardyń Joshyǵa jala japqanyn aıtady. Endeshe Joshynyń tegine baılanysty kúmán bolmaýy tıis dep oılaımyz.

Ózi ǵalym, ózi han Ulyqbek «Shyńǵys han Joshyny ózge uldary men qyzdarynan kóbirek jaqsy kórdi» deıdi. Bul ras sóz sııaqty. Máselen, «Mońǵoldyń qupııa shejiresine» júginsek, Qoıan jyly (1207) oń qanat áskerimen Orman eline attanǵan Joshy mámilegerlik tásilmen oırat pen qyrǵyzdy baǵyndyryp oralǵanda Shyńǵys han súısinip: «Uldarymnyń aǵasy sen úıden shyǵa sala jolyń bolyp, barǵan jerińde erdi jaraqattamaı, jylqyny qınamaı, yrysty Orman el-jurtyn túgel baǵyndyryp keldiń. Osy el-jurtty saǵan bereıin», dep jarlyq etkeni baıandalady. Bul – uly qaǵannyń ulyna súısinip, sengenin, bolashaq murager retinde úmit artqanyn kórsetedi. Joshy budan keıin Deshti-Qypshaq dalasy men Sartaýylǵa (Horezmge) jasaǵan joryqtardyń basynda júrdi. Ol barlyq saparlarynan tek jeńispen oraldy. Parsy tarıhshysy Jýzjanı (1226) eńbeginde «Shyńǵys hannyń úlken uly Joshy óte batyl, qaısar, erjúrek jaýynger boldy. Onyń kúsh-qýaty sonsha­lyq­ty, tipti ákesi odan seskenetin edi» deıdi.

Dúnıege kelýi kóp áńgimege negiz bol­ǵan Joshynyń ómirden ozýy da, ólimi de jum­­baq. Ótemish qajy «Shyńǵyzname» shy­ǵarmasynda «Shyńǵys han bir tarapy Baǵdat, ekinshisi Úndistan, úshinshisi Deshti-Qypshaq pen Edil darııasy bolǵan ýá­laıat­tardy jaýlap alǵannan soń, osy ýá­laıat­tardy óziniń uldaryna bólip berdi... Joshy han uldarynyń úlkeni edi. Shyń­ǵys han oǵan úlken ásker berdi de, Deshti-Qypshaq ýálaıatyna taǵaıyndap jiber­di: «Attaryńa jaıylym bolsyn» dep Horezm ýálaıatyn taǵy berdi. Joshy han Deshti-Qypshaqqa bet alyp, áıgili Ulytaýǵa jetti. Bir kúni taýda ań aýlap júrgeninde oǵan bir tabyn ma­ral-kıik kezigedi. Ańdy qýalap júrip atarda ol atynan jyǵyldy da, sodan moıny úzilip, mert boldy» dep jazady. Al Ulyqbek: «...Ordaǵa Joshy hannyń ólimi týraly habar kelgende, habardy uly Sahıb-ı Qyran Shyńǵys hanǵa jetkizýge eshkimniń batyly jetpedi. Aqyry ámir­ler bir sheshimge keldi: hanǵa jaqyn uly ámirlerdiń biri Ulyq jyrshydan bul habardy múmkindiginshe jetkizýin suraý. Sodan soń uly Shyńǵys han jyr aıtýǵa buıyrǵanda, Ulyq jyrshy yńǵaıly ýaqyt taýyp jetkizgenin» jazady. Ári qaraı oqıǵa bylaı órbıdi:

Teńiz bastan bulǵandy, kim tundyrar, a, hanym?

Terek túpten jyǵyldy, kim turǵyzar,a, hanym?– dep suraıdy jyrshy.

Shyńǵys han buǵan:

Teńiz bastan bulǵansa, tundyrarulym Joshy-dúr,

Terek túpten jyǵylsa, turǵyzarulym Joshy-dúr!– jaýap beredi.

Biraq jyrshy óziniń óleńin qaıtalaı berip, kózinen jas aǵyp turdy. Muny kórgen Shyńǵys han sekem alyp:

Jyryń kóńil úrkiter,

Joshy ulym óldi me? – dep suraıdy.

Sonda jyrshy Shyńǵys hanǵa qarap:

Sóılemekke erkim joq, sen sóılediń, a, hanym!

Óz erkińmen ózińe jaýap berdiń, a, hanym! – degen eken egilip.

Osy kezde Shyńǵys han da:

Qulyny ólgen qulandaı,qulynymnan aıryldym,

Aırylysqan aqqýdaı, er ulymnan aıyryldym! – dep joqtaǵan eken.

Bul derek qazaq ańyzdarymen de sáı­kesedi. Máshhúr Júsip Kópeıuly: «Ala­sha hannyń Joshy han degen jalǵyz bala­sy bolypty. Qulan qýamyn dep, bala astyndaǵy aty jeligip, qulannyń áńgi­si­ne erip, qazasy sonan bolyp, bala attan jy­ǵylyp, qulan teýip óltiripti.

Alasha han, Joshy han,

Aqsaq qulan josyǵan.

Qulan teýip óltirdi,

Buıryǵyn aqtan keltirdi, – deıtuǵyn sóz sodan qalǵan», – degen derek keltiredi. Halyq kúıi «Aqsaq qulan» da osy ańyz­ben saryndas shyqqan. Munda Ulyq jyrshy Ketbuqa, Kerbuǵa kúıshi dep atalady. Tek aldyńǵy derekte Shyńǵys han ózin «qulyny ólgen qulanǵa» teńep otyrsa, halyq folklorynda Joshynyń ajaly qulannan bolǵan. Bul ańyzǵa sensek, Arqadaǵy Alasha han – Joshy hannyń ákesi bolyp shyǵady.

Joshynyń ólimi týraly Rashıd ad-dın­niń deregi de qyzyq. Ol Otyrardy alǵan­nan keıin ákesiniń buıryǵyn tyńdamaı, óz menshigindegi elge ketip qalǵan Joshyǵa Shyńǵys hannyń ashýlanyp, «ólimge kesem, oǵan meıirim bolmas!» degenin jazady. Osy derekke súıensek, Joshy kóp uzamaı syrqattanyp qalǵan, sóıtip ákesinen keshirim surap, onyń shaqyrtýlaryna bara almaǵan. Sońǵy ret shaqyrtý jibergende kelmegende quzyryna shyq­qan bir mańǵut Joshynyń taýda ań aýlap júrgenin kórgenin aıtady. Buǵan ashýlanyp, «ol búlik shyǵaryp, ákesiniń sózine mán bermeıtin bolǵan eken» dep oılaǵan Shyńǵys han Joshyny jazalaý úshin Shaǵataı men Úgedeı basqaratyn áskerge joryqqa shyǵýǵa buıryq beredi. Ózi de joryqqa attanbaq bolyp turǵanda Joshynyń syrqattan qaıtys bolǵanyn estip, qatty qapa bolady. Artynsha álgi jalǵan sóılegen mańǵutty izdetkenimen, ony taba almaıdy. Shyńǵys han men onyń áýleti jónindegi eń senimdi jylnamalar jınaǵy osylaı deıdi. Buǵan qarap Shaǵataı men Úgedeıdiń shaǵystyrýymen Shyńǵys han men Joshynyń arasy sýyp ketkenin ańǵarýǵa bolady. Tipti, álgi mańǵutty Joshynyń eki inisi ádeıi uıym­dastyrýy ábden múmkin. Sondyqtan Shyńǵys han Joshyny «taǵyma talasady» degen kúdikpen jansyzdary ar­qy­ly ózi óltirdi degen de boljam bar.

Kók kúmbezdi kesene

Joshy qaıtqannan keıin Uly dalada, Ulytaý óńirinde ásem kesenesi boı kóterdi. Kesene mańynda Joshy ordasy degen jer bar. Qarakeńgir ózeniniń jaǵasynda ornalasqan Joshy han kesenesi portaldy-kúmbezdi qurylys túrine jatady. Kúmbezi kógildir tústi glazýr­men jabylǵan, kúıdirilgen kir­pish­­termen qalanǵan. J.Smaılovtyń jetek­shiligimen Joshy han mazaryna júrgizilgen qazba jumystary bary­synda shıki kirpishten salynǵan qonystardyń orny anyqtalǵan.

Ulytaý óńirindegi bul keseneler týraly alǵash ret XVI ǵasyrdaǵy Hafız Tanyshtyń «Sharaf-name-ı shahıı» atty eńbeginde kezdesedi. Atalǵan tarıhı eńbekte 1552 jyldyń kókteminde Buhara bıleýshisi Abdallahtyń Ulytaýǵa jasaǵan joryǵynda osy Joshy han kesenesi mańyndaǵy saraıǵa toqtaǵany týraly jazylady.

Joshy han kesenesi týraly akademık Qanysh Sátbaev «Doıstorıcheskıe pamıatnıkı v Djezkazganskom raıone» atty zertteý maqalasynda: «Basqaǵyl taýynyń oń jaǵynda, Keńgir ózeniniń jaǵasynda kúıdirilgen kirpishten soǵylǵan, kúmbezdi, tórtburyshty kóne úsh kesene saqtalǵan. Kesenedegi kirpishtiń pishini men kólemi «altynor­da­lyq stılge» jaqyn. Halyq arasyndaǵy ańyzǵa súıensek, bul keseneler Alasha han, Joshy han jáne dáýlesker kúıshi Dombaýylǵa tıesili eken» dep jazdy.

Odan keıin 1946 jyly akademık Álkeı Marǵulan Joshy han kese­ne­si­ne alǵash ret arheologııalyq qazba ju­­mystaryn júrgizedi. Keseneniń ishine qazba jumysyn júrgizgende eki qa­bir anyqtalǵan bolatyn. Birinshi qabirden temir shegelermen bekitilgen aǵash tabyt­tyń qaldyqtary tabylǵan. Qaz­ba­ny jal­ǵastyra túskende qabirdiń túbinen ústiń­gi jaq súıegi joq adamnyń bas súıegi shyqqan. Eń qyzyqtysy, súıekterdi jı­nas­tyrǵanda bir qoldyń súıekteri je­tis­­peıtindigi anyqtaldy. Qabirge orta jastaǵy er adam jerlengen eken. Qabir­den jabaıy janýar súıekteri, túıeniń bas súıegi, bylǵarynyń bólshegi, mata jáne tý tabyldy. Ǵalym ásirese qabirge jabaıy janýarlardyń súıeginiń qoıylýyna asa mán bere otyryp, bul fakti «Joshyny ań aýlap júrgende jabaıy qulandar teýip óltirdi degen tarıhı derekterdi qýattaıdy», – deıdi. Á.Marǵulan qabirden tabylǵan arhelogııalyq artefaktilerdi, ańyz-áńgimeler men jazba derekterdegi málimetterdi salystyra kele, bul kese­ne­degi qabirler Joshy han men onyń áıelderiniń birine tıesili degen sheshimge keledi. Bir ańyzdarda Joshy han qabirge bir qolsyz jerlengen dese, kelesi ańyzda bul kesenede Joshynyń tek bir qoly nemese «Joshy hannyń shynashaǵy» qo­ıyl­ǵan deıdi. Á.Marǵulan keseneni 1228 jyly, marqumnyń jyldyǵyna deıin turǵyzylǵan deıdi.

Arheolog J.Smaılov keseneniń saly­ný merzimi týraly: «Ózbek han tu­synda Altyn Ordada ıslam dini gúl­de­nip, memlekettiń resmı dinine aınal­dy. Osy ýaqytta Joshy áýleti ata-babalaryna arnap kesene turǵyza bastady, solardyń birinshisi Joshyǵa arnalsa kerek. Keıinnen munda Joshy urpaqtarynyń biri jerlengen bolýy múmkin», degen pikirdi alǵa tartady.

Zertteýshilerdiń arasynda keseneniń ýaqytyna qatysty túrli pikirler bolǵa­ny­men, onyń sáýlettik qurylymy Qara­han dáýiriniń arhıtektýralyq eskert­kish­terinen alys ketpegenin baıqaımyz. Eskertkishtiń joǵary jaǵynyń kúm­bez­di bolyp ornatylýy shyǵystyq, mu­syl­man­dyq úlgide oryndalǵanyn kór­setedi. Osy kesenege qazba júrgizý bary­synda tabylǵan tarıhı-mádenı qundylyǵy joǵary jádigerdiń biri – arab jazýy bar plıta oıymyzdy qýattaı túsedi. Bul derekter kesene salynǵan ýaqytta Ulyq ulystaǵy ıslam dininiń áleýetin kórsetedi. Ǵalymdar arheologııalyq, arhı­tektýralyq erekshelikterine qatys­ty ǵylymı-zertteý jumystarynyń qory­tyndylary boıynsha kesene Jo­shy­ǵa arnap ornatylǵan degen toqtam­ǵa júginedi. Bizdińshe, bul keseneni Joshy­nyń uly Berke saldyrǵan bolýy tıis. Tarıhshy Jýzjanı Berke han týraly «Joshy hannyń uly Berke joryq kezinde musylman jerinde týǵan eken. Berke týar kezinde anasyna Joshy bylaı degen eken: «Osy uldy musylman ene asyrasyn, kindigin musylman kessin, Berke musylman anany emip óssin, ol musylman bolyp óssin». Eger osy áńgime shyn bolsa, Joshyǵa Alla tozaq otyn jeńildetsin. Sózsiz osy batamen Berke ósip erjetken soń musylmandyqqa bet burdy. Osy zaman 658 hıjra jyly (1259 – 1260) Joshydan qalǵan musylman bıleýshi osy bolatyn» dep jazǵan eken. Bul derek bizdi Joshy zamany ulysta musylmandyqtyń bastaýy boldy degen oıǵa ıtermeleıdi. Joshynyń bir balasynyń esimi Muhammed bolýy da oıymyzdy bekite túsedi. Endeshe, ıslam dinin qabyldaǵan Berkeniń óz ákesin musylman ǵurpymen jerleýi ábden múmkin.

Ańyz túbi – Alasha han

Joshy han kesenesinen 30 shaqyrym ǵana jerde Alasha han kesenesi ornalasqan. Bul kesene Joshynyń ákesi Shyńǵys hanǵa arnap ornatylǵan degen kónekóz áńgimelermen qatar, ǵylymı zertteýlerge súıengen qarama-qaıshy pikirler kóp kezdesedi. Kesene portaldy-kúmbezdi sáýlet óneri úlgisine jatady. Onyń mazarǵa kiretin qaqpasy arka túrinde áspet­telip, ádemi órnekpen órilgen. Kir­pishti órip qalaý tásili, shyǵystyq úlgidegi qasbeti, ondaǵy oıý-órnekter–barlyǵy ortaǵasyrlyq dástúrli sáýlet ónerin kórsetedi. Keseneniń kompozıtsııalyq qurylymy, ásemdelgen kúmbezi, oıý-órnekti kirpishteri, shyǵystyq úlgidegi qaqpasy ortaǵasyrlyq Qarahan dáýirinde keń taralǵan sáýlettik qurylystardy eske túsiredi. Joshy han men Alasha han keseneleriniń arhıtektýralyq qury­lym­da­ry bir-birine uqsas.

Alasha han kesenesin alǵash zerttegen ǵalym, akademık Q.Sátbaev ha­lyq aýzyndaǵy áńgimelerge súıenip: «Alasha han degenimiz XVI ǵasyrda bı­lik qurǵan Haqnazar han» dese, Á.H. Marǵulan bul keseneniń kompozııatsııalyq qury­ly­myn Mervtegi Sanjar sultan men Kermandaǵy Mır-Saıd Bahromnyń (X – XII ǵǵ.) kesenelerine jaqyndyǵyn eskere kele, Alasha han kesenesi mońǵol dáýirine deıin ornatylǵan deıdi. 1946 jyldary G.G. Gerasımov keseneniń arhı­tektýralyq erekshelikterin basqa da orta­ǵasyrlyq eskertkishtermen salys­tyryp, keseneni halyq sheberleri XIII ǵasyrdyń ekinshi jartysynda turǵyzǵan dep tujyrymdaıdy.

Keseneniń ýaqyt pen jaýyn-sha­shyn tezinen tozǵan kirpishteri, kóner­gen kúmbezi, shyǵystyq úlgide sa­lyn­ǵan qasbeti, segiz qyrly qabyr­ǵa­lary, jalpy sáýlettik stıli erte dáýir­lerge jeteleıdi. Keseneniń sáýlet­tik qurylysynyń arheo­lo­gııalyq, arhı­tek­týralyq erekshelikteri men halyq jadyndaǵy ańyz-áńgimelerdi saralaı kelgende, Alasha han kesenesiniń Joshy kesenesimen shamalas kezeńde salyn­ǵany baıqalady. Alasha han kese­ne­siniń aldynan tabylǵan kirpishte úsh aıaqty tóre tańbasy kezdesedi. N.Bazyl­han­nyń pikirinshe, bul tańba Berke hannyń tańbasymen sáıkes keledi. Al Berke han (1209 – 1266) zamanynda Ulyq ulysta ıslam dininiń keńinen taral­ǵa­ny belgili. Joshy men Alasha han kesenelerinen tabylǵan arabsha jazýy bar plıta men tóre tańbasynyń Berke tańbasymen sáıkes kelýi, eskertkishtiń salyný merzimin Berke bılik etken jyldarmen sáıkes keledi dep tujyrymdaýǵa múmkindik beredi.

Ámir Temirdiń Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesin ornatý úshin aldymen onyń ustazy Arystan babqa kesene saldyrǵany tarıhtan belgili. Sol sııaqty, bizdińshe, alty Alashtyń atasy, ulystyń urany sanalǵan Alasha han kesenesi ańyzdyq Ashına, kóne kitaptardaǵy Abýlja-Alyn­sha hannan bastap Alasha-Shyńǵys hanǵa deıingi Joshynyń búkil babalaryna arnalyp sımvolıkalyq maqsatta salynǵan bolýy múmkin.

Joshy han men Alasha han – qazaq tarıhynyń qaınar bastaýynda turǵan tulǵalar. Ult uıasy Ulytaý aımaǵyndaǵy uly hannyń kıeli kesenesi – ulystyń atasyna degen ǵasyrlar eleginen ótken halyq mahabbatynyń tozbas kórinisi. Sondyqtan Joshy men Ulyq ulysqa laıyqty qurmet kórsetý – paryzymyz. Bul turǵydan alǵanda, Ulyq ulystyń 750 jyldyǵy tusynda Joshynyń atyna bir kósheniń, ıakı bir eskertkishtiń bolmaýy – eldigimizge syn dep oılaımyz. Sonymen qatar osy mereıli jylda Joshy han, Alasha han kesenelerine keshendi túrde arheologııalyq, etnografııalyq zertteý jumystary qolǵa alynyp, «Orda Bazar» qalasy men «Joshy Ordasyn» anyqtaý qajet dep esepteımiz. Tabylǵan arheologııalyq artefaktilerge jiti nazar aýdaryp, kesenede jerlengen tulǵanyń antropologııalyq kelbetin qaıta qal­py­na keltirýge bolar edi. Kesenedegi tańbalar men jazýlardy tarıhı, tildik turǵyda zerdelep, restavratsııa jáne konservatsııa jumystaryn da júrgizý qajet-aq. Ǵylymı jınaqtar shyǵaryp, belgili ǵalymdardyń qatysýymen konferentsııalar ótkizý isi de Altyn Orda zertteýlerin jańa beleske kóteredi. Osyndaı irgeli jumystardyıÝNESKO-nyń shtab-páterinde bastap ketken Halyqaralyq Túrki akademııasy bul iske daıyn.

Ulyq ulystyń ulaǵatty tarıhymen Joshy han tulǵasy jaıynda fılmder túsirilse degen tilek bar. Keleshekte joldardy túze­tip, dámhana, qonaqúı keshenderin halyqaralyq standartqa sáıkestendirip, týrıstik baǵyt qolǵa alynsa, Joldaýda aıtylǵandaı, tuǵyrly tulǵaǵa arnap kelýshiler legi kóbeıe túseri anyq.

Prezıdentimizdiń Ulytaýǵa sapary kópten kókeıde júrgen osy tilekterdiń oryndalýyna túrtki bolady dep senemiz!

Darhan QYDYRÁLІ