Ulybrıtanııa qazaqtary ulttyq dástúrlerdi dáriptedi
Jergilikti qazaqtar Ulybrıtanııanyń túkpir-túkpirinen jınalyp, bıyl besinshi ret bas qosyp otyr. Kópshiligi osynda otbasy jaǵdaıymen nemese jumys babymen kóship kelgender. Ulttyq taǵamdardan dám tatyp, týǵan jerge degen saǵynyshtaryn basady.
Otandastarymyz Tumandy Albıonda túrli salalarda nápaqasyn aıyryp júrgender. Biriniń jumysy munaımen baılanysty bolsa, endi biri ustazdyq etedi. Aralarynda 20 jylǵa jýyq ýaqyttan beri osynda turyp jatqandar da bar. Biraq eshqashan týǵan jerimen baılanysyn úzgen emes.
«Sharany uıymdastyrýdaǵy maqsatymyz qazaqtar birge jınalsyn degen nıet. Kóp otandastarymyz osy jaqta uzaq ýaqyt tursa da bir-birin bilmeıdi. Basqosýdyń arqasynda tanysyp, januıalarymen dos bolyp ketip jatyr», deıdi uıymdastyrýshylardyń biri Almash Álıeva.
Dıaspora músheleriniń qatarynda aǵylshynnan qyz alyp nemese aǵylshynǵa kúıeýge shyqqan qandastarymyz da kóp. Ul-qyz ósirip, tárbıelep jatyr. Qazaqqa kúıeý bala bolǵandar oshaqtyń janynda júgirip, qyzmet etti. Ottyń qyzýyn qadaǵalap, palaý basýǵa kómektesti.
«Kúıeý bala, quda, quda bala sııaqty sózder men úshin tańsyq emes. Men Qazaqstanǵa barǵanda dástúr boıynsha tamaq isteýge kómektesemin. Ózime unaıdy. Búgin de dástúrimnen jańylǵan joqpyn», deıdi Martın Flaýers.
«Meniń atym Devıd. Qazaqsha Dáýit. Men Qazaqstanǵa kúıeý balamyn. Meniń joldasym Oral qalasynan. Eki qyz tárbıelep jatyrmyz», deıdi qazaqsha erkin sóıleıtin aǵylshyn Devıd Marsh.
Qyz-kelinshekter qaýymy bolsa, ashanada tamaq pisirip, et asty. Qazaqstannan ákelingen qazy men jaımany qazanǵa salyp qaınatty. Negizi, Ulybrıtanııaǵa syrt elden tamaq tasýǵa tyıym salynǵan. Biraq aýyldyń dámin saǵynǵanda qazaqtarǵa eshteńe de bóget bolmaıtyn sııaqty. Búgin de dastarhan qurt pen irimshikke, qazy men qartaǵa toly.
«Sálemetsiz be? Meniń atym Kamılla. Men Anglııadanmyn. Men ýnıversıtette oqyp jatyrmyn. Shymkentte 7 jyl turdym. Úıde qazaqsha tamaqtar isteımin: baýyrsaq, palaý, besbarmaq», deıdi qazaqqa kelin bolǵan aǵylshyn Kamılla Ermekbaeva.
«Biz Shymkentten keldik. Osy jerde 12 jyl boldy turyp jatyrmyz. Osynda jumys isteımiz», deıdi onyń kúıeýi Muhıt Ermekbaev.
Dıaspora músheleri ultymyzdyń jón-joralǵylaryn jaqsy biledi, salt-dástúrlerin qatań saqtaıdy. Balalaryna úıretip, buljytpaı oryndaýlaryn qadaǵalaıdy. Bul kúni de ádet-ǵuryptarymyz qaıta jańǵyrdy. Óskeleń urpaq kórsin-bilsin degen nıetpen jınalǵandar tusaýkeser rásimin ótkizdi. Jańa ómirge qadam basqan balanyń júırik bolyp, shaýyp ketýin tiledi.
Budan bólek syıly qonaqqa bas tartyldy. Qoıdyń kózi men qulaǵy, tili men quıqasy talaptarǵa saı úlestirildi. Sonan soń qazaqtyń ulttyq oıyndary da kórinis tapty. Arqan tartý jarysy uıymdastyrylyp, erler bólek, áıelder bólek kúshterin synap kórdi.
«Men Tarazdyń týmasymyn. Astanada 20 jyl turdym. Sol jaqta mektepte jumys isteı júrip, Djo esimdi jigitpen kóńil jarastyrdym. Bir jyl boldy Blackburn degen Anglııanyń qalasyna kóship keldik. Úlken maqsat - qyzyma osy dástúrlerdi kórsetý», deıdi Gaýhar Skott.
«Ulttyq dástúrlerdi jaqsy kóremin. Arqan tartýdy úırendim jáne tusaý kesý rásimin kórdim. Oǵan qosa búgin men óleń aıttym», deıdi Gaýhardyń qyzy Amelı Skott.
Ulybrıtanııadaǵy Uly dala toıyn uıymdastyrýshylar degenine jetkendeı. Eresekter ishke kirip ketkennen keıin kishkentaılar eshkimniń aıtýynsyz-aq arqan tartyp oınady. Bala kórgenin isteıdi. Uıada ne kórse, ushqanda sony iledi degen osy shyǵar?!