ULY JEŃІSKE 70 JYL: Aǵalar esten ketpeıdi

ASTANA. QazAqparat - «Bizdiń aýyldan 200-deı adam soǵysqa qatysqan. Bári de bir adamdaı-aq soǵysqan. Eshqaısysy batyr bolmaǵan. Eshqaısysy qashqyn da bolmapty. Maıdannan aman oralǵandaryn kórdik, al opat bolǵandardyń balalarymen qatar óstik. Olar meniń aǵalarym edi», - dep eske alady Almaty oblysy Talǵar aýdany Týǵanbaı aýyly Erjuman Smaıyl.

«Átteń, boıdyń keltesi-aı... 1919 jyly týǵan Ahmet Sálimbaev 19 jasynda áskerge ketip, Taldyqorǵanda, Aıagózde snaıperler mektebinde oqyǵan. Keıin soǵys bastalǵan soń, Belarýs maıdanynyń quramynda bolǵan. Máskeý úshin urysqa, Rjev shaıqasyna qatysyp, soǵyspen Kalınıngradqa deıin jetken. Berlınge shabýyl kezinde Raqymjan Qoshqarbaevtyń qaramaǵynda snaıper eken. Shabýyl aldynda shaıqastarda kózge túsken bes jigitke reıhstagqa qa­daý úshin qyzyl jalaýdan berilgen. Solar­dyń biri qatardaǵy jaýynger Ahmet Sálimbaevqa da tıipti. Sapqa turǵan tórteýin sholyp ótken Raqymjan aǵasy:

- Áı, Sálimbaev, saǵan jigitter ıyǵyn tosyp, kóterip, qolyńnan tartyp shyǵaryp keledi. Reıhstagty kórip tursyń, syrtqy qabyrǵasy da, qabattary da bıik. Baýyrym, sen odan da anaý aǵashtyń ústine shyǵyp, birde-bir nemistiń basyn qyltıtýyna mursha berme. Qaısymyz jalaý tiksek te, bárimizdiń tikkenimiz bolady, - deıdi.

- Qup bolady, aǵa, qudaı qýat bersin!

- Áı, kommýnıske qudaı qýat bersiniń qalaı?

- Artyq bolmaıdy, aǵa.

- Al jaraıdy, áýmın!

«Átteń, boıdyń keltesi-aı» degendi yńyldap, Ahmet aǵashtyń basyna shyǵyp, japyraqtaryn jamylyp, vıntovkasyn kezenip otyrady. Jigitter shabýylǵa ketkende snaıperler reıhstagtan qylt etken nemisterdi atyp túsirip turǵan. Tý alǵan úsh jigit jaý oǵyna ushady, al Raqymjan aǵasy óz týyn tigedi. Sol dostarymen túsken sýreti bolǵan eken, keıinge deıin saqtalmapty. Ahmet aǵa qoltoqpaqtaı ǵana kisi edi. «Osy aǵamyz Berlınge shabýylǵa qatysqan» degen oı eshqashan týmaǵan. Sóıtsek, boıynyń alasalyǵynan ǵana jalaý kóter­gender qatarynda bola almapty. Átteń, boıdyń keltesi-aı deseńshi. Keıin Ahmet aǵa kóbine esek minip júretin. Úsh uly, eki qyzynan taraǵan urpaqtary aýylda, Almaty qalasynyń tóńireginde turady.

Aýyldy Polsha jerinen artyq kórgen

1936 jyly Ýkraınanyń Jıtomır oblysynan polıaktar Qazaqstanǵa jer aýdarylyp, Frýnze aýylyna kelgende erli-zaıypty Vıktor jáne Antonına ıAnýshkevıchter jastyǵymen ári kórikti­ligimen kózge túsken eken. 26 jasar Vıktor Antonovıch aqquba óńdi, boıshań kelgen jigit bolyp, ózderin qarsy alǵan qazaq otbasylarymen, qurdas jigittermen birden aralasyp, olardyń arasynda «Bektor» degen at alady. Áıeli Tonıa ekeýi kolhozdyń barlyq jumysyna kirisip, jurt qoshemetine bólenedi. 1937 jyly úlken qyzdary Bronıslava, 1939 jyly uldary Stanıslav ómirge keledi. Qazaq ul-qyzdarynyń arasynda Bronıa, Stasık bolyp ketken ekeýiniń qalaı júrip, júgirgenin Vıktor Antonovıch áıeliniń haty arqyly ǵana bilgen. Ol 1941 jyly soǵys bastalǵanda eńbek armııasyna shaqyrylyp, Kemerov qalasyna jiberilgen. Bir jyl osyndaǵy shahtada jumys istep, kózge túsken ony 1942 jyly maıdanǵa attandyrady. Bul kezde Voısko polskoege qamqorlyq jasalyp, adamdar qataryn tolyqtyrý qajet bolǵandyqtan, Vıktor ıAnýshkevıch polıak áskerine bólinedi. Sodan 1945 jylǵa deıin atty artıllerııa quramynda sovet jáne eýropalyq qalalardy jaýdan azat etýge qatysqan. Soǵys barysyndaǵy operatsııalar kezinde kózsiz erlikter jasaǵan jigit polıak jasaqtary quramynda aıryqsha atalatyn bolǵan. Polıaktar onyń Polsha tilinen góri ózderimen qatar soǵysyp júrgen qazaqtarmen qazaq tilinde erkin sóılesetinin kórip, tańdanysqan eken. Sovet áskerlerimen qatar Voısko polskoe Polshany azat etýge qatysady. Budan keıin Vıktor Berlın úshin shaıqasqa qatysyp, jeńis kúnin osynda qarsy alady. Polıak úkimeti erjúrek jigitke Pol­sha­da qalýdy usynady. «Otbasyńdy osynda alǵyzamyz, barlyq máseleni retteımiz, óziń azat etken elińnen jer bergizemiz» deıdi. ıAnýshkevıch: «Frýnzeni qımadym, sondyqtan ortalaryńa qaıta oraldym», depti. Al osy jaıtqa tereńdeı úńilsek, ıAnýshkevıchtiń Polshaǵa oralmaýynda birneshe sebep bolǵan sııaqty. Birinshiden, ol ózge polıaktar sekildi Ýkraınadan jer aýdarylǵandar qatarynda bolǵan. Al bul máseleni sheshý ońaı sharýa emes edi. Sebebi, soǵysqa qatyssa da, aýylda ozattar qatarynda atalsa da, aqtalýy 1960 jylǵa qaraı júzege asqan. Ekinshiden, Ýkraınada turǵanda, eshkim polıak tilinde sóılespegen. Sondyqtan, eresekter bolmasa, jastary polıak tilin tipti bilmegen. Úshinshiden, shynynda da ol Frýnze degen aýylǵa, osyndaǵy qazaqtarǵa baýyr basyp qalǵan edi. Osynyń bári aýyldy Polsha jerinen artyq kórýine sebep bolǵan sııaqty. Soǵystyń kóptegen nagradalaryn alǵan. Mektepte oqyǵanda, onyń kenje qyzy Zosıamen qatarlas klasta oqydym. Ákesine qatty uqsaıtyn qyz kórikti bolatyn. Keıin ınstıtýt bitirip, aýylda muǵalıma bolǵan. Osynda bolashaq jarymen tanysyp, ekeýi otbasyn qurǵan. Kúıeýi qaıtys bolǵan soń Zosıa qyzymen birge Esik qalasyna kóshken. Vıktor ıAnýshkevıchtiń urpaqtary Reseıde, Qazaqstannyń birqatar oblystarynda ómir súrýde.

Estaıdyń tórt bozdaǵy

Aǵaıyndy Estaevtarǵa aýyl adamdary súısine qaraıtyn, tórteýiniń istegi tııanaqtylyǵy, sózde tura­tyndyǵy, ustasa ketkendegi qarý­lylyǵy jurt ­arasynda olardy «Es­taıdyń tórt sultany» atandyrypty. Aǵaıyndylardyń úlkeni - Estaev Ushpaı Frýnzeniń tóńiregindegi alǵashqy artelderdiń birine tóraǵa bolǵan syńaıly. Soǵys bastalǵanda 34 jasar Ushpaı alǵashqylar qatarynda maıdanǵa attanǵan. Áıeli Kúljámılaǵa: «Stalıngrad qalasynan óttik» degen hat kelipti. Sodan keıin eshteńe ­bolmaı, 1941 jyldyń aıaǵynda «qara qaǵaz» jetipti. Uly Orazhan men kelini Aısha Qonysbaıqyzynan taraǵan urpaq­tary Almaty qalasy men oblysynda turady. Estaev Sársen de erte kózge túsip, sharýashylyqtaǵy kishi bastyqtardyń qyzmetin atqaryp júrgen. Zylıqa degen kórikti jarynan Jumaqan degen ul, Aıymhan, Aıymjan degen eki qyz súıip, baqytty bolyp júrgeninde soǵys bastalǵan. 32 jasar Sársen maıdanǵa attanyp, sodan esh habar bolmaı, «qara qaǵaz» bir-aq kelipti. Aǵanyń ul-qyzdarynan taraǵan urpaqtary Almaty qalasy men oblysynda, Aıymhan tátem aýylda turady. 1912 jyly týǵan Estaev Jeksenbaı 1939 jylǵy sentıabrde Qyzyl armııaǵa shaqyrylady, alǵashqy kezderi áıeline hat kelip turǵan. Aýylda qalǵan qyzyn qatty saǵynatynyn jazady eken. Qaı jerde qyzmet atqaryp júrgeni aıtylmaıdy. Keıin soǵys bastalǵanda alǵashqy urysqa kiremiz degen haty jetipti, basqa habar bolmaǵan, «qara qaǵaz» kelgen. Áıeli soǵys bitkenshe «bálkim, jaralanǵan bolar, kelip qalar» dep kútedi. Kúderi úzilip, úmiti sóngen soń turmysqa shyǵyp, Almaty jaqqa ketken syńaıly. «Baıǵa tıip ketti», dep abysyndary jaqtyrmaıdy, sol qalpy habar úziledi. Jeksenbaıdyń sýreti tabylmaǵany bylaı tursyn, urpaǵynan kóz jazylyp qalǵan. Aǵaıyndy tórteýiniń eń kóriktisi, bolashaǵynan kóp úmit kúttirgen Estaev Óteshbaı soǵys bastalǵanda 22 jasta ǵana eken. Jeńgeleri erke qaınylaryn úılendirip te úlgermeıdi. Maıdanǵa attanǵan Óteshbaıdan esh habar bolmapty. Ushpaıdan soń Kúljámıla apamyzǵa «erlikpen shaıqasyp, qaza tapty» degen «qara qaǵaz» Óteshbaı úshin de kelipti. Keıin olardy «Estaıdyń tórt bozdaǵy» deıtin bolypty.

Jylqyshy Mamannyń Eýropaǵa jaıaý jetýi

Іle aýdandyq «Stalın týy» gazeti 1942 jylǵy 20 oktıabrdegi nómirinde kolhoz predsedateliniń «22 bıeni aman qulyndatty» degen habaryn bas­qan. Ákimjan Baımoldaev materıalynda bylaı dep jazypty: «Frýnze kolhozynyń múshesi Sarybaev Maman birneshe jyldan beri jylqy baǵady. Ol osy ýaqyttarynyń ishinde bir de shyǵyn shyǵarǵan joq. Jylqysy ylǵı semiz bolady. Bıyl 14 bıe qulyndatý planynyń ornyna 22 bıesi qulyndady. Qulyndarynyń kútimi jaqsy. Sarybaev sotsıalıstik jarysqa ushtasa otyryp, jylqysynyń qysqy jaıylymyn qamdaý úshin jáne maıdandaǵy jaýyngerlerge kóp júırikter ósirip berý úshin mindettendi». Maman kisiniń ósirgen kóp júırikteri ózine tımeı, 1942 jyldyń qysynda maı­danǵa alynyp, Stalıngrad úshin bolǵan jan alysyp-jan berisken shaıqastardan bastap, Chehoslovakııaǵa deıin jaıaý jetken. 1900 jyly týǵan ol ómir boıy mal baqsa, osy úsh jylda jaıaý júrip, talaı hıkmetti kórgen. Talaı eldi azat etýge qatysqan. Soǵystan keıin sol úırenshikti jumysyna oralyp, jylqysyn baqqan. 1974 jyly qaıtys bolyp, aýylda jerlengen. Qyzy Qamıla men kúıeý balasy Dáýitbekten taraǵan urpaqtary Almaty qalasynda turady.

Baýyr ómirden de ystyq

Bul oqıǵany Qojaǵul Jekebaev aǵamyzdyń óz aýzynan estigenbiz. Ol kisi 1914 jyly týyp, soǵys bastalǵanda alǵashqylar qatarynda maıdanǵa ketipti. Bir top aýyldastar birge soǵysypty. Kezekti urysta qorshaýda qalǵan bulardyń tobyna sheginip ketken bizdiń áskerler kómekke kele almaıdy da, oq-dáriler taýsylǵan jaýyngerlerdi nemister tutqynǵa túsiredi. Qojaǵul aǵamen birge aýyldan aǵaıyndy Jaqypbaev Eshtaı jáne Jaqypbaev Janpeıis bolady. Tutqyndardy Polshaǵa ákelip, jumysqa salady. Kishigirim taýdyń saıynan qoparylǵan tastardy tóbege shyǵaryp, ony qol arbamen temirjoldyń boıyna jınaıdy eken. Bir kúni aǵylshyndardiki me, sovettiki me, eki samolet aınala qorshap turǵan nemis kúzetin bombalaı bastaıdy. Osyny paıdalanǵan tutqyndar jan-jaqqa qashady. Qojaǵul, Eshtaı men Janpeıis birge zytady. Tutqyndardyń qashqanyn kórgen nemister sońdarynan pýlemetten, avtomattan oq jaýdyrady. Sondaı oqtyń biri Janpeıistiń sanyna tıip, jaraly bolady. Qan toqtamaıdy, Qojaǵul jeıdesiniń eki jeńin jyrtyp, jarany baılaıdy. Eshtaı ekeýi Janpeıisti arqalap júredi. Sóıtip, jaıqalyp ósip turǵan bıdaıǵa tap bolady. Іshine kirip, bıdaıdyń basyn alaqandaryna ýatyp, qaýyzdan tazartyp, Janpeıistiń aýzyna salady. Ózderi de shaınap, sýyn sorady. Ash qarynǵa túsken nár kádimgideı ál beredi. Biraq qany toqtamaı aqqan Janpeıis álsireı bastaıdy. Bıdaıdyń arǵy sheti toǵaı sııaqty. Ekeýi dostaryn kezek-kezek arqalap, solaı qaraı júredi.

- Meni tastańdar, ekeýin qutylyńdar, - deıdi Janpeıis.

- Bárimiz de qutylamyz, myna toǵaıǵa jeteıik, - dep Qojaǵul Eshtaıdy aýys­tyrady. Toǵaıǵa jaqyndap qalǵanda Janpeıisten múlde ál ketedi.

- Eshtaı, meni tastańdar, sen qutyl, balalarǵa ıe bolarsyń, - deıdi Janpeıis.

- Baýyrym-aý, seni tastap, qaıda barmaqpyn, - degen Eshtaı endi Qojaǵulǵa qarap: - Sen toǵaıdy sholyp kelshi, ar jaǵynda aýyl joq pa eken, myna bıdaıdy ekkender bar shyǵar, - deıdi. Qojaǵul júgirgen boıy toǵaıǵa kelse, ishi saı ekenin, eshqandaı aýyl joqtyǵyn kórip, keri qaıta bergende nemistiń kúzet ıtteriniń áýpildep úrgenin estıdi. Sóıtkenshe bolmaıdy eki ıttiń sońynan júgirip kele jatqan tórt nemis kórinedi. Osy kezde Eshtaıdyń jan ushyrǵan daýsy shyǵady.

- Qojaǵul, munda kelme, qutyl! Eshtaı men Janpeıisten elge sálem aıt, qut... - sońǵy sózin aıtyp úlgermeıdi, avtomattyń qysqa qaıyrylǵan kezegi únin óshiredi. Itter julmalaı bastaǵan Janpeıistiń oıbaılaǵan úni kelesi avtomat daýsynan keıin shyqpaı qalady. Aýyldan beri birge kele jatqan eki jerlesinen, qarýlas dostarynan aırylǵan Qojaǵul endi zyta jóneledi. Solaı eki táýlik boıy qashqan ol bir jerde jatsa, uıyqtap ketken eken, orys sózderin estip kózin ashady. Sóıtse ózi sııaqty tutqynnan qashqan eki orys eken. Úsheýi taǵy bir kún júrip, polıak armııasyna kezdesedi. Solarmen jarty jyldaı jaýǵa qarsy soǵysyp, kózge túsedi. Keıin shabýyldap kele jatqan óz áskerimizge qosylady. Qojaǵul aǵa 1971 jyly qaıtys boldy. Áıeli Bátes apa ekeýiniń Kenjegúl degen jalǵyz qyzdary bar edi. Tórt jyl buryn Kenjegúl, al kúıeý balasy Oryntaı byltyr dúnıeden ótti. Eshtaı aǵanyń Turǵynbaı jáne Jubaı degen uldarynan, Janpeıistiń Nurmysh degen balasynan, al Qojaǵul aǵanyń Kenjegúlden taraǵan urpaqtary Almaty qalasy men oblysynda, aýylda turady.

Orazaly aǵanyń nagradalary

Úsh aǵaıyndy Jetpisbaevtardyń úlkeni Orazgeldi aǵa soǵysqa qatysyp, 1942 jyly jaralanyp qaıtqan. Bir aıaǵy aǵashtan edi. Sonysyna qaramaı, atqa myǵym otyratyn. Jastaý kezinde kókparǵa da qatysqan kórinedi. Soǵys múgedegi bolsa da biraz jyl qoı baqqan. Urpaqtary Almaty oblysynda jáne aýylda turady. Jetpisbaev Orazbaı jóninde soǵysqa alynyp, habar-osharsyz ketti degennen basqa eshteńe joq, sýreti de saqtalmaǵan. Jetpisbaev Orazaly aǵa 1892 jyly týyp, 49 jasynda maıdanǵa attanǵan, jaıaý áskerde bolyp, Berlınge deıin jettim deıtin ózi. Jetse, jetken shyǵar, medalderi kóp bolatyn. Qyzy Saǵatpen aýyldaǵy mektepte birge oqydym. Orazaly aǵa maıdandaǵy joryqtary týraly, óz erlikteri jóninde áńgimeni ańyzdaı etip aıtatyn. Biz sonyń bárine senetinbiz. Sondaı ár erligin omyraýyndaǵy bir medalimen dáleldeıtin. «Shabýylǵa shyǵyp, jaý okobyna sekirip tússem, bir nemis qarsy jolyqty. Álginiń tamaǵyna jarmasa ketip, tunshyqtyryp óltirdim. Sodan qolym qarysyp qalyp, saýsaqtarym álginiń keńirdeginen ajyramaıdy. Sol kezde komandırimiz shabýylǵa kóterip: «Ýra, za mnoı!» dep júgirdi. Mundaıda júgirmeseń, qoryqtyń deıdi. Al men eshqashan qoryqqan emespin. Álgi nemisti arqama salyp, men de júgirdim. Ittiń aýyryn-aı, ábden sharshadym. Kelesi okopta komandırim kelip, óte razy boldy. Eki soldat nemistiń óli denesin ustap, eki soldat meni tartqan kezde álginiń keńirdegi sýyrylyp ketti. Komandırim myna medaldi berdi», dep omyraýynda syńǵyrlaǵan nagradasynyń birin kórsetedi. Eshqashan qandaı medal ekenin qaraǵan emespiz, eshkim olardyń qujatyn da teksermeıtin. Bala kezde Orazaly atamyz eń batyr bolyp kórinetin. Endigi bir áńgimesi tipti qyzyq. «Jaý ústi-ústine shabýyldap, men pýlemetpen álgilerdi qyryp jatyrmyn, qyryp jatyrmyn. Aq qardyń ústi kileń óli fashıster. Aınalamda eshkim qalmaǵandaı. Shegin degen buıryq bolmaǵan. Jalǵyz ózim ólmeı berilmeske ant etip soǵystym. Pýlemettiń stvoly qyp-qyzyl bolyp ketti. Al men ata berdim. Bir kezde qanshama adamynan aırylǵan jaý qasha jóneldi. Sol kezde «Molodets, tovarış Jetpisbaev!» degen daýys shyqty. Jalt qarasam - Stalın joldas eken!» deıtin aǵamyz. Bala kezde senetinbiz, sál eseıgende kúletin de qoıatynbyz.

Mamytqan aǵaıdyń áńgimeleri

Raqyshev Mamytqan - 1919 jyly týǵan. 16 jasynda jetijyldyqty biti­rip, pedýchılışege túsedi. 1939 jy­ly muǵalimdik qyzmetin bastaıdy. Biraq sol jyldyń kúzinde armııa qataryna shaqyrylyp, áskerı kýrstan ótedi. Soǵys bastalǵanda leıtenant Raqyshev birshama ysylyp qalǵan bolatyn. Kavkaz úshin bolǵan urystardan bastap, shaıqastarmen Berlınge deıin jetken. Polshany, Chehoslovakııany azat etýge qatysqan. Aǵaıdyń soǵys nagradalary birshama bolatyn. Vzvod komandıri Mamytqan Raqyshev erlikteri úshin Qyzyl juldyz, І jáne ІІ dárejeli Otan soǵysy ordenderimen jáne «Kavkazdy qorǵaǵany úshin», «Pragany azat etkeni úshin», «Berlındi alǵany úshin», «Germanııany jeńgeni úshin» medalderimen nagradtalǵan. Sondaı-aq, Stalınniń alǵys hatyn alǵan. Soǵystan keıin óziniń muǵalimdik qyzmetin jalǵastyrdy. Aǵaı soǵys týraly áńgime aıtqanda dúnıeniń bárin umytyp, qan maıdannyń ortasynda júrgendeı bolyp ketetin. Kim bilsin, soǵys jáne maıdangerler erligi týraly durys túsinigimiz qalyptasýyna Mamytqan aǵaıdyń áńgimeleri áser etken bolar. Ókinishtisi, aǵaı alpys jasqa da jetpeı qaıtys boldy. Ómirlik jary Nurjamal táteı ekeýi úsh ul, eki qyz tárbıelep ósirdi. Úlken uly Bolatpen qatar oqydyq, keıin ol úlken ǵalym bolyp, akademık dárejesine deıin kóterildi. Kenje uly Sáken kórnekti ártis boldy. Qyzdary Bıken men Aıtkúl ómirden óz oryndaryn tapty. Qara shańyraqta Nurjamal táteı otyr, qolynda ekinshi uly Marat pen kelini turady.

«Soǵyssań, áne, Keńqandaı soǵys»

Buryn kún arqan boıy kóterilgen soń aýyldyń aqsaqaldary keńseniń, dúkenniń aldyna jınalyp, áńgime-dúken quryp otyratyn. Sóıtsem, bul ádet soǵys aıaqtalyp qalǵan 1944 jyldan bastalǵan sııaqty. Barlyǵy jınalyp, maıdannan oralǵandardan áńgime tyńdaıdy, áıtpese, solardy áńgime etedi eken. Árkim-árkimniń orden-medalderine qaraıtyn kórinedi. Soǵys jeńispen aıaqtalǵanda jeńimpaz jaýyngerlerdi bir talqyǵa salyp alý ádetke aınalypty. Sondaı qarsy alýlar men saraptaýlar basylǵanymen, shaldar jınalyp alyp, beıbit kúnniń áńgimesine qaraı oıysady eken. Soǵys aıaqtalǵaly eki jyldaı ótken kúnderdiń birinde qystygúni keńseniń aldyna kelip toqtaǵan shanadan túsken jigit qarııalarǵa qaraı bettepti. Kózi ótkirleri birden tanyp, «Óı, mynaý Jekebaıdyń Keńqany ǵoı», desipti. Otyz bir jasar jigitti ortalaryna alyp, biraz dýyldasypty. Kim bolǵanyn, qalaı soǵysqanyn, keýdesindegi orden-medalderi qalaı atalatynyn suramaı ma - sonyń bárine jaýap berip, Keńqan aǵa úıine ázer degende jetipti. Sonda aýyl qarttarynyń aýzymen aıtylǵan sózi eken: «Soǵyssań, áne, Keńqandaı soǵys!». Talqanbaev Keńqan - 1916 jyly týǵan, 1939 jyly kúzde ásker qataryna shaqyrylyp, Reseıdiń Krasnoıar ólkesindegi Achınsk qalasynda artıllerııadan atqyshtar mektebinde úsh aılyq kýrstan ótedi. Sol jylǵy qysta aq fınderge qarsy soǵysqa qatysyp, 1940 jyly kóktemde Chıta qalasyna artıllerıster polkyna keledi. Osy jerde daıyndyqtan ótip, oqtaýshy da, kózdeýshi de bola alady. 1941 jyly soǵys bastalǵanda bar qarý-jaraqtaryn eshelonǵa tıep, batysqa attanady. Belorýssııanyń Gomel qalasy mańynda 26 shildede alǵashqy urysyn ótkizedi. Birinshi Belarýs maıdanynan Rokossovkıı bastaǵan armııa Lenıngradty qorǵaýǵa kelip, úlken urystarǵa qatysady. 1943 jyly Fınlıandııa jerine ekinshi ret aıaq basyp, Prıbaltıkany azat etýdi bas­taıdy. Sol jyly kúzde jaralanyp, jazylyp shyqqan soń qaıtadan óz polkyna qosylady. 1944 jyly Kýrsk ıinindegi shaıqasqa orýdıe komandıri retinde qatysyp, jaýdyń birneshe tankisin joıyp, kózge túsedi. Polshany azat etip júrgende taǵy jaralanyp, 1945 jyldyń basynda gospıtalden shyǵyp, óz pýshkasymen nemis jerine enedi. Fashıstik Germanııanyń sózsiz tize búgýin Berlınnen 35 shaqyrym jerdegi qalashyqta estip, 9 maıda osynda salıýt atqan eken. 19 maıda batystan shyǵysqa jol tartyp, Halhıngolǵa jetedi. Keńqan aǵa japon armııasyn qalaı jeńgenderin óte áserli etip aıtatyn: «Aldymen bes saǵat boıy katıýshalar atqylady, odan keıin biz alysqa jetetin snarıadtardy nysanalarǵa jiberdik, sosyn tankishiler ótti, odan qalǵanyn jaıaý ásker júrip tutqyndady. Sóıtip, úsh kúnnen keıin kvantýn armııasy joq bolyp ketti». Keńqan aǵa soǵystyń aldynda bastalǵan áskerı qyzmetin endi Berlın qalasynyń mańynda jalǵastyryp, 1947 jyly aýylǵa qaıtqan eken. Tórt ordenniń, alty medaldiń ıesi bolǵan aǵa aýylda ártúrli jumys istedi. Búginde onyń ul-qyzdarynan taraǵan 19 nemeresi, 12 shóberesi bar eken. Olar Almaty qalasy men oblysynda turady.

«Oı, kókem, Almatydaı qala bar ma?»

Rysbaev Dúmshen - 1901 jyly týǵan, naǵashymyz aǵaıyndylardyń ishinde tórtinshisi, al anamyz Kúlásh on altynshysy eken. Sol on altydan qalǵan ekeýi ǵana. Naǵashy aǵamyz 1941 jyly soǵysqa ketip, 1944 jyly jaralanyp qaıtqany ras. Stalıngrad shaıqasyn aıtqanda kózine jas keletin. «Eshqandaı qarýy joq jigitterdi alǵy shepke jiberedi, - deıdi naǵashymyz. - Kútip jatamyz, bireýi ólse sonyń vıntovkasyn alyp, ata bastaımyz. Komandırimiz yldym-jyldym ekenimdi kórgen soń aldyńǵy okoptaǵylarǵa tamaq tasýǵa bóldi. Arqama dáý bıdondy tańyp alyp, júgiremin. Jaý samoletteri meni kútip turǵandaı kelip shúıligedi. Atpaıdy, qorqytady. Meniń mindetim - tamaqty aman jetkizý. Ana páleler bıdondy atady. Áıteýir aman-saý túski tamaqty jetkizemin». Nemisterdi qýyp, Ýkraınaǵa jetkeni de ras. «Kıevtiń qasyndaǵy bir aerodromdy basyp aldyq. Úlken tsısternadan kerosınniń ıisi shyǵady. Shınelimizdi malyp-malyp kıip alamyz. Jap-jańa bolyp turady. Biraq ony ishýge bolmaıdy eken», deıtin. Keıin, 1965 jyly Jeńistiń 20 jyldyǵyna syılyqqa bir samaýryn alǵany da, ony bes samaýrynnyń qunyna jýǵany da ras. Kezekti bir shaıqasta avtomatyn ustap kele jatqan oń qolynan oq tıip, emdelgen soń áskerı dárigerler elge qaıtarǵan eken. Kelgen soń ár úı qonaqqa shaqyryp, aldyna bir bótelke qoıady. Ony ózi ǵana taýysady. Sodan keıin ádemi áýenmen áskerden jazylǵan óleń-hattaryn aıtady. Jalpy ol hattar onshaqty bolatyn. Hat tanymaǵan soń bireýge aıtyp jazdyrtady. Kóbisi gospıtalde jatqanda joldanǵan kórinedi. Al basqa jaralylar óleń hattaǵy adam jáne jer attaryn óz aýyldaryndaǵylarmen aýystyryp, bári úıge sondaı hattar joldaıtyn bolǵan. Sonyń eń birinshi hatyn apama birneshe ret qaıtalatyp, ony naǵashy apamyz taǵy túzetip, jazyp alyp edim. Qyryq jyldaı saqtalǵan sol hatty tutas keltireıin. Onda soǵys salǵan taýqymet te, aǵaıyn-týǵanǵa degen saǵynysh ta, aýyldaǵy beıbit tirlik te kórinis beredi. Naǵashymyz 1983 jyly qaıtys bolǵan. Uly Nurlanǵazy men kelini Ultaıdan taraǵan urpaqtary Almaty qalasy men oblysynda turady.

Sálem hat

Oı, kókem, Almatydaı qala bar ma,

Álıla, Qalıladaı bala bar ma?

Ózibek, Ókisbaı men Qatıpashym

Qudaıym kórsetetin sharań bar ma?

Biz ketken Frýnzedeı aýyl qaıda,

Qoshtasyp jolǵa salǵan qaýym qaıda?

Alystan qolyn bulǵap turatyndaı,

Alataý bulttan bıik taýym qaıda?

Qurózek, Talǵar ózen, Esiktimen

Bizderdi jatar ma eken keshikti dep.

Soǵystyń fashıst salǵan sor batpaǵyn

Etikpen tilersekten keship kelem.

Aýyldan barlyq jerdi kem kóremin,

Bilmeımin oǵan neniń teń kelerin?

Moldekeń aman júr me malyn baǵyp,

Sulýke, Ultaı, ıAjan jeńgelerim?

Jaý qoly turǵan kezde jaǵamyzda,

Soǵyspaı odan qorqyp qalamyz ba!

Talbıke, Teńgebala, Jámálıge,

Sálem de Naýryzbaıdaı aǵamyzǵa.

Oı, janym, qandaı synǵa saldy qudaı,

Aqqanyn kim kóripti qannyń sýdaı?

Ońǵeshke, amanbysyń, aı men kúnim,

Jarqyrap janyń taza tańǵy nurdaı.

Úshbý hat sálem jetkiz Zylıhaǵa,

Kishkentaı Aıymjan men Aıymhanǵa.

Aman ba Smaıyl men Kúlásh qalqa,

Amandyq bolsyn násip barshamyzǵa.

Ákeniń tilin alyp, oqymadyq,

Boldy ma bile almadym jyrym qanyq?

Bireýge aıtýmenen hat jazamyz,

Júrekte talaı-talaı syrym qalyp.

Oı, kókem, soǵys tańmen bastalady,

Talaı jan ajal oǵyn jastanady.

Dúnıe astań-kesteń bop jatqanda,

Ne kelip, ne ótpeıdi bastan áli...

Alǵy shepten Rysbaı balasy Dúmshen

Sóz sońy

Iá, Frýnze aýyly - meniń aýylym 1941-1945 jyldarǵy 1418 kúnge sozylǵan alapat soǵysta adam aıtqysyz aýyr synǵa tótep berdi. Onyń uldary maıdanda ot keshe júrip shaıqasty. Meniń aýylymnyń adamdary jeńis jolynda ózderin de, ózderiniń jastyq shaqtaryn, baqytty ómiri men densaýlyǵyn da qurban etti. Shet jerde qalǵandary men aýylǵa oralyp, kóz jumǵandaryna ımanyn, tiri júrgenderge berekesin bersin dep tileıik», - dep jazylǵan «Egemen Qazaqstan» gazetinde.