ULY OTAN SOǴYSYNYŃ BATYRLARY: Mánshúk Mámetova
Qaharman qazaq qyzy - Keńes Odaǵynyń Batyry (1944). Anasy erkeletip Monshaǵym deı bergennen Mánsııanyń tili kelmeı ózin Mánshúk dep ketken. Ata-anasynan erte aıyrylǵan Mánshúk balalyq, jastyq shaǵyn Almatyda Á.Mámetovanyń tárbıesinde ótkizedi. Uly Otan soǵysy bastalǵan kezde Almaty medıtsınalyq ınstıtýtynda oqyp júrgen.
1942 jyly tamyzda ol óz erkimen Qyzyl Armııa qataryna alynyp, 21-inshi atqyshtar dıvızııasynyń quramynda urysqa qatysty.
Aǵa serjant, pýlemetshi Mánshúk urystarda óziniń mergendigimen jáne tobynda batyldyǵymen kózge tústi. Nevel qalasy úshin bolǵan keskilesken sheshýshi urysta Mánshúk aqtyq demi bitkenshe pýlemetten oq boratyp, qaharmandyqpen qaza tapty.
Pavlodar oblysynyń kolhozshylary Batyr qyzdyń qurmetine Mánshúk atyndaǵy tank kolonnasyn qurýǵa qarajat jınady. Týǵan jerinde oǵan eskertkish ornatylǵan, Nevel, Almaty, Oral, t.b. qalalarda Mánshúk atynda kósheler bar. Respýblıkanyń ondaǵan mektepteri, Qyzylorda qyzdar pedagogıkalyq ýchılışesi Mánshúk esimimen atalady. Qaharman qyzdyń ómiri men óshpes erligi jaıly «Mánshúk týraly jyr» (avtory - A. Mıhalkov-Konchalovskıı, rejısseri M.Begalın) kórkem fılm túsirildi.