Uly Otan soǵysy búkil halyqtyń basyna tóngen zulmat edi - ardager Temir Nábiuly

Foto: None
ASTANA. Sáýirdiń 29-y. QazAqparat /Aıdar Ospanalıev/ - «Soǵys biz úshin úlken sabaq boldy. Erte bastan qıyndyqty kórgen biz balalyq qııal, tentektik degenniń ne ekenin de bilmeı ósippiz. Jastaıymyzdan áskerge attanyp, soǵys jyldarynda nebir sumdyq oqıǵalardy bastan ótkerip, nebir sumdyq áreketterdiń kýási boldyq.

Bul óte bir surapyl da qıyn jyldar boldy. Qazir oılap qarasań kórgen tús sekildi. Biraq kózińdi jumsań bári de qaıta paıda bolady. Bul meniń úzeńgilesterimniń barlyǵynyń basynan ótkergen jáıtter. Men 1943 jyly ásker qataryna shaqyryldym. Soǵys jyldarynda aýyr jaraqat alyp, múgedek bolyp qaldym. Jaraqatymnyń aýyrlyǵy sonshalyq, ol kúni búginge deıin meniń sol bir jyldardan qalǵan esteligim ispettes, «ótkenińdi umytpa» degendeı, ara-tura aýyrǵanda ótken ómirdi esime salyp otyrady. Soǵys jyldarynda pýlemetshi boldym. Soǵys kezindegi qandy qyrǵyndardyń birinde bizge qarsy shabýyl jasalyp, oq qardaı borady. Birde qatty jarylys bolyp, esimnen tanyp qalyppyn. Esimdi jıǵanda deneme tıgen bombanyń jarqynshaǵyn kórdim. Taǵdyr basqa salsa, bárine de kónedi ekensiń. Sol jarqynshaq áli kúnge deıin menimen birge júr. Birde dárigerge baryp, rentgen apparatyna túsýim qajet boldy. Dáriger denemdegi jarqynshaqtardy kórip «qalaı júrsiz» dep tańdaı qaǵady», dep eske alady ótkenderin Uly Otan soǵysynyń ardageri Temirbek Nábiuly.

Stepnogor qalasynyń mańyndaǵy Aqsý aýylynda týylǵan Temirbek Nábiuly 1943 jyly 17 jasynda-aq ásker qataryna alynypty. Uly Otan soǵysy jyldarynda úshinshi Ýkraına maıdanynda Dneprdi alǵany úshin «Dańq» ordeniniń ıegeri atanǵan qarttyń keýdesinde búgin 20-dan astam ordender men medaldar jarqyraıdy.

«Men keıingi urpaqtarǵa, ózimniń ul-qqyzdaryma ylǵı da aıtyp júremin. Qandaı jaǵdaıda ómir súrseń de, qaı jerde júrseń de qataryńnyń aldy bol. Oqý oqyp, bilim alyp jatyrmyn dep qana júre berýge bolmaıdy. Jas kezimde ákemdi de, aǵamdy da maıdanǵa alyp ketip, úıde qalǵan eki kempir men jeńgemdi asyraý úshin shahtada da aýyr jumys istedim. Bul meniń 7-shi synypta júrgen kezim edi. Mektepti tastaýǵa týra keldi, árıne. Osynyń bárine kóný qajet edi. Men kóndim de. Óıtkeni ol tek meniń ǵana basymnan ótip jatqan jaǵdaı emes, búkil halyqtyń basyna tóngen zulmat edi. Sodan beri de mine attaı 65 jyl ótipti. Allaǵa shúkir deni-qarnym saý. Ózim júrip, ózim turamyn. Taǵdyr osynshama jyldardan soń táýelsizdigin alǵan derbes memleketti, berekesi men birligi jarasqan beıbit elimdi kórýge jazypty. Osyndaı keń baıtaq, qoıny-qonyshy baılyqqa toly jeri bar, ataq-dańqy jer jarǵan eli bar búgingi urpaq baqytty. Bul keshegi Uly Otan soǵysy jyldarynda jastaıynan qyrshyn ketken talaı bozdaqtyń asyl armany. Búgingi egemen Qazaqstan sol soǵystyń qurbandarynyń jankeshti eńbekterine tarıhtyń bergen baǵasy. Asylyn ardaqtap, úlkenin qurmet tutyp, ardagerlerge kóńil bólip otyrǵan eldiń bolashaǵy jarqyn, aspany ashyq bolmaq. Endeshe zamanymyz tynysh, bolsyn. Táýelsizdigimiz baıandy bolsyn. Keler urpaqqa tek «qoı ústine boztorǵaı jumyrqalaǵan» beıbit kúnde mamyrajaı tirshilik keship, jaqsylyq pen ıgilikti ómir súrýge jazsyn. Qazaq degen uly halyqtyń mereıi ústem bolsyn», deıdi ardager qart.

Seıchas chıtaıýt