Uly Dalany ulyqtaý ulaǵaty
Nursultan NAZARBAEV.
Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń 20 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada sóılegen sózinen.
***
Elbasy Uly Dala jaıly taǵy da bir kemel oı tolǵady. «Biz «Uly Dala elimiz» dep sanalýymyz kerek», degen Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bul paıymdy da salıqaly oıynan árqaısymyzdyń kóz aldymyzda kósilgen jáne de árqaısymyzdyń sanamyzda jańǵyrǵan Uly Dalany máńgilikke ulyqtaý men sol Uly Dalany Máńgilik Eldiń máńgilik mekeni bolyp turýy úshin búgingi jáne keler urpaqqa aıtylǵan amanat syndy qabyldaý qajet desek, bul tujyrymdy sózdiń tereń de tarıhı mańyzy arta túsetini anyq. Jáne de Elbasynyń bul oıynan Uly Dalany Máńgilik Eldiń máńgilik mekeni etip ustap turý uly mindet degendi uǵynsaq, ol búgingi Táýelsizdigimizdi ustap turý ekendigin de ár sanaly kókeıdiń jyqpaı tanyǵany kúmánsiz. Óıtkeni, Elbasy óziniń kóńil tolǵanysyndaǵy bir sátinde:
Babamnyń qany, anamnyń jasy,
Sińgen bul dalam, qymbatsyń maǵan,
Bereke, birlik - qamaldyń basy,
Urpaqqa máńgi til qatshy, dalam! - dep jyr kóńilimen tolǵanǵandyǵyn da ár qazaq balasy jaqsy biledi. Endigi arada Uly Dalamyzdyń ulylyǵyn búgingi jáne keler urpaq tanı bilse eken degen nıettegi sóz bul. Elbasynyń «Urpaqqa máńgi til qatshy, dalam!», - dep jáne de tolǵanary endigi urpaqtyń kindigi de, nıeti de, eńbegi de, oı-múdde maqsaty da Uly Dalamen máńgilikke baılanysyp jatsa eken degen baǵzy babalar amanatymen úndesip turǵan ulaǵat esebinde qabyldar edik, delingen «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen jazýshy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Jabal Erǵalıevtiń «Uly Dalany ulyqtaý ulaǵaty» atty maqalasynda.
Elbasy tolǵanysynan oı túıe otyryp, Uly Dala degen qasıetti de qasterli uǵymǵa Ýaqyt pen Keńistiktiń aqyl jetpeıtin ólshemi syıyp jatqandaı kórineri jáne de bar. Áýeli dala - keńistiktiń ólshemi. Dala - bizdiń baǵzy tarıhymyzdyń bastaýy, búgingi jylnamamyzdyń jalǵasy. Dala - bizdiń baba tarıh, bastaý kózimiz! Dalamyz qanshalyqty keń bolsa, tarıhymyz da sonshalyqty aýqymdy. Uly Dalanyń o sheti men bu sheti qanshalyqty keń bolsa, tarıhymyz da sonshalyqty jyqpyldy da kóp qatparly. Uly Dala qanshalyqty shıyr bolsa, tarıhymyz da sonshalyqty shym-shytyryq.
Sony suńǵyla kóńilimen túısine alǵan Elbasynyń osy Uly Dalanyń tarıhy jaıly Ulytaý baýraıynda tolǵana aıtqany da jadymyzda. Uly Dala tarıhyn jınaqtaý úshin Elbasy qaı qazynasynyń bolmasyn qaqpasyn kim kóringenge asha bermeıtin irgedegi Qytaı basshylyǵymen ózi kelisip, shyǵystaǵy Parsy men Mysyrǵa deıin ǵalymdardy jumsap, shashyrap qalǵan qundy qujattardy jınatyp alyp jatqandyǵy da kemel oıly kemeńgerdiń eldiń jaıyn oılaǵandyǵy dep bilemiz. Bıylǵy jyly Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn aıtýly da ataly sharaǵa ulastyra bilgen Elbasy Uly Dalanyń búgingi ulandarynyń sanasyn bir silkindirip almaǵy jáne de Uly Dalanyń ótkenine bir úńilsin, onyń únine qulaq túrsin degen parasat paıymy edi.
Dala bizge keńdikti, darqandyqty, jomarttyqty, qonaqjaılyqty, qaıyrymdylyqty úıretti. Osynaý qasıetterdiń bári de ár qazaqtyń qanynda bar. Uly Dalamyz keń bolǵannan keıin kóńilimiz de keń, tarylaıyq desek te taryla almas edik. Uly Dalamyz darqan da, jomart ta bolǵannan keıin biz de solmyz! Uly Dalamyzǵa, onyń ón boıyna qazaqtyń adal nıetiniń dastarqanyn Jaratqannyń ózi yrysymen birge jaıyp tastaǵan, qonaqjaılyǵymyz da sol jaratqannan! Uly Dala bizge árdaıym qaıyrymdylyqpen qarap keledi. Keı keıde sol dalanyń sál eńkeıip-aq alar oljasynan qur qalyp jatarymyz da bar. Asqaq kóńilmen shaýyp óte shyǵamyz. Sonda da sol dala óz balasyna degen bir sybaǵasyn saqtap-aq otyrady. Taryqtyrmaıdy, ózegińdi taldyrmaıdy. Ámanda solaı!
Uly Dalany ıgerý, oǵan ıelik etý qashanda ata-babalarymyzǵa ońaılyqqa túspepti. Sondaı sátte de ata-babalarymyzdyń dalalyq danalyǵy, keń daladaı kósilgen sheshendigi men kósemdigi qutqaryp qala alǵan eken. Myna qarańyz, 1742 jyly oırattyń qolyna túsken Abylaı sultandy qutqaryp alý úshin elshilikke barǵan Qaz daýysty Qazybek bı qalmaqtyń qontaıshysynyń qońyr ordasynyń qaq tórinde otyryp, bylaı demep pe edi: Biz qazaq degen mal baqqan elmiz,
Eshkimge soqtyqpaı jaı jatqan elmiz.
Elimizden qut-bereke qashpasyn dep,
Jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep,
Naızaǵa úki taqqan elmiz.
Eshbir dushpan basynbaǵan elmiz,
Basynan sóz asyrmaǵan elmiz.
Dosymyzdy saqtaı bilgen elmiz,
Dám-tuzymyzdy aqtaı bilgen elmiz.
Atadan ul týsa, qul bolamyn dep týmaıdy,
Anadan qyz týsa, kúń bolamyn dep týmaıdy.
Ul men qyzdy qamatyp otyra almaıtyn elmiz.
Sen qalmaq bolsań, biz qazaq, qarpysqaly kelgenbiz,
Sen temir bolsań, biz - kómir, eritkeli kelgenbiz.
Qazaq, qalmaq balasy tabysqaly kelgenbiz,
Tanymaıtyn jat elge tanysqaly kelgenbiz,
Tanysýǵa kónbeseń, shabysqaly kelgenbiz.
Sen qabylan bolsań, men - arystan, alysqaly kelgenbiz.
Jańa úıretken jas tulpar jarysqaly kelgenbiz,
Tutqyr sary jelimmen jabysqaly kelgenbiz.
Berseń jóndep bitim aıt, ne turysatyn jerińdi aıt!
Uly Dalanyń jaıdary jaısańdyǵy da, onyń aıbyndy aıbary da bı babamyzdyń minezimen dala úni, dala aıbary jáne de dala rýhy bolyp jaý aldynda osylaısha asqaqtaǵanyn qaıtersiz?!
El birligi - Uly Dalanyń uly babalarynyń amanaty! «Kóp qorqytady, tereń batyrady. Tulpardyń tórt tuıaǵyndaı birligiń buzylmaı, berekeli bolǵanyńa esh nárse jetpeıdi. Qıly-qıly zaman bolar. Syılassań jekjat ta týys. Jekjatty syrttan izde. Tilektes kóbeıer, tynysyń keńeıer. Týystyq tutastyǵyń nyǵaıyp, jekjattyǵyń jalpaq elge jaıylyp jatsa, eldigińniń ústem bolǵany!» - degen Ótejan bı Kúrjiulynyń ósıeti búgingi kúnimizge de jarap turǵan ulaǵat emes pe?! Jáne de Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «El birligi - eń asyl qasıet. Bizdiń babalarymyz tiri bolýy úshin bir bolǵan, biz iri bolýymyz úshin bir bolýymyz kerek», - degen paıymdy pikirinen dala danalyǵynyń sabaqtastyǵyn ańǵarar edik. Bul Uly Dala rýhynyń búgingi urpaq sanasynan ketpegeni de, óshpegeni de bolar, bálkim! Uly Dalanyń búgingi sanasyn da, rýhyn da jańǵyrtýshy Elbasy ekendigin aıtqandy da jón sanap otyrmyz.
Uly Dala bizge sulýlyq syılady, ásemdikke, izgilikke, meıirimge úıretti. Uly Dala - osynaý qas-qaǵym sátteı ómirdiń «Dúnıe oılap tursam sholaq eken, adamdar bir-birine qonaq eken», - degizip, myna dúnıeniń jalǵandyǵyn túsindirdi, attyń jaly, túıeniń qomynda júrip, «Dúnıe kúnde ótedi, túnde ótedi, kóńilden óleń aıtsaq, kir ketedi», - dep myna dúnıeni súıýdi pash etti. Shyrqap salar ásem ánimiz de, kúmbirlete tartar shalqar kúıimiz de, «qus salyp aıdyn kóldi dabyldatqan» saıatshylyq ónerimiz de, serileý de saldaý degdar bolmysymyz da osy dalamen bitken minez ben qasıet degenimiz de abzal.
Taý - bizdiń ákemiz, Dala - anamyz ispetti. Biz dalaǵa qarap sáıgúligimizdi baptaıtyn halyqpyz! Dala - meniń jórgektegi únim bolyp ýildep, besik jyry bolyp terbetedi, táı-táı basqan ár qadamymnyń kýásindeı kórinedi, qulyn ǵumyrymnyń oıqastaı shapqan alańsyz tirligi bolyp shattanady, asaý taıdaı alasurǵan alapat bula kúshimniń aıǵaǵyndaı bulqynady, oshaq jaǵyp, otaý tikken adamı tirligimniń kók tútini bolyp kólbeıdi, dalaǵa tán darhan bolmysymnyń týyndaı bolyp jelbireıdi, tal besikten jer besikke deıin kerýen tartqan ǵumyr kóshimniń sybyzǵyly syryndaı, qara dombyranyń shanaǵynan tógilgen mamyra-jaı kúıdeı áldıleıdi, qara qobyzdyń sheginen sher bolyp tógilgen saryndaı saı súıegimdi syrqyratady. Dala - meniń maral oty kóktegen mamyra-jaı tirshiligimniń, maıda qońyr saǵynyshymnyń aıǵaǵy!
Biz - taýǵa qarap qyranymyzdy baptaıtyn halyqpyz! Taý - meniń ómir boıy talpynyp kele jatqan bıiktegi asqaq armanym, qol jetpeı ketken ardaǵym, sarqyrap aǵar ǵumyr ózenim, oıǵa jańbyr jaýǵanda, shyń basyna jaýar áppaq qarym men kógildir munarym, qumarym men tumarym, salqyn samalym men saýmalym! Arman da arman bıigim!
Uly Dala! Jazylyp jatqan jalpaq keńistik, jasanyp, túrlengen jazıra jaılaý, jýsany men jýasy burqyrap, boz kódesi men aqseleýin jamylǵan shafhat ólke, jasyl shalǵyny men jalańash kólderi kóz tartatyn kókshil dúnıe, erke ózenderi esile aqqan at shaptyrym alqap, at shoqytyp shyǵatyn adyr beleń, qııalaı tartatyn qyrat, kerbezden jelpıtin kerimsal lep, saraıyńdy ashatyn samal jel, kókjıekti kómkere shókken kók óńez munar, saǵynyshtyń belgisindeı sarsań qylǵan sary saǵym, shańqaı túste shalqalap kelip jaı tastaıtyn shaǵyrmaq bult - bári-bári seniń ón boıyńda órilip jatqan joq pa?!
Uly Dala! Jasanǵan, jaınaǵan jazıra dúnıeniń bar bazary ǵana emessiń, keńdiktiń, darhandyqtyń, sheksizdiktiń, batyldyqtyń, erkindiktiń baba tekti rámizisiń, asqaq armannyń, bıik murattyń, maǵynaly maqsattyń, júırik kóńildiń, ushqyr qııaldyń, selkeýsiz sezimniń, patsha parasattyń, týlaǵan júrektiń, tasyǵan qannyń, lyqsyp shyqqan uly shejireniń máýeli baǵysyń, tartylmaǵan tamyrysyń!
Uly Dala! Seniń qyltanaqtan qyltıyp kóriner kógildir kóktemiń de, jadyraǵan shýaqpen jany kirip jaıqalǵan jasyl barqyt jaıdary jazyń da, muńly bir ánimen qaıtqan qazben birge qaıtar bazar qyzyǵyńdy baýyryńnan beretin qońyltaq qońyr kúziń de, aq jamylyp, aıaz ben úskirikti úrlep turatyn altaıy aq borandy qysyń da ǵajap qoı, shirkin! Sonyń bári de dalanyń mezgil boıaýymen, mir órnegimen, tirshilik ǵadetimen ónip, órnektelip kele jatqan ómir ǵoı, ómir!
Uly Dala! Seniń tósińdi mekendegen qazaq degen qaısar, qaıratty da beıbitsúıgish halyqtyń tabıǵatyna tartý, tarıhyna taralǵy etken óshpes erlik, ókinbes márttik, kemeńger oı men kemel aqyldylyq, hanyndaı qaharly, bıindeı paıymdy, batyryndaı aıbarly aqsúıek bekzada bolmys, án bolyp shalqyp, kúı bolyp tógilgen zor mahabbat, aǵyl-tegil qoparylyp, darııa dúnıeniń ózin shaıyp ketetin óleń-jyr, ańyz-dastan osy dalanyń ústimen kóship, buldyrly bulyńǵyr ýaqyttyń bultymen birge jóńkilip, zamana kóshiniń zar zapyranyndaı aqtarylyp, sezim dúnıesiniń seli bolyp tóńkerilip, kóz jasy bolyp móltildep, kóńil qaıaýy bolyp sógilip, shattyq jyry bolyp shalqyp, sazy bolyp baýrap, bizge jetkeni ǵajaby men ımanı shúkirshiligi búgingi Táýelsizdik!
Elbasynyń óz júreginde terbep kele jatqan myna Uly Dalanyń kógildir zańǵar aspanynda qyrandar ǵana qalyqtap, keń jazıra tósinde sáıgúlikter men kıeli kıikter ǵana júıtkise eken! Qazaqstan syndy Uly Dala eliniń urpaqtary Táýelsizdiktiń Kók baıraǵyn bıikke kótere otyryp, el ekonomıkasynyń jaqsy jetistikterimen, yntymaǵy jarasqan halqynyń myzǵymas birligimen tórtkúl dúnıeni súısindire berse eken!
Elbasynyń Uly Dala elin Máńgilik El etsem degen ańsarly armany men muratyna jetkize gór, Táńiri!