Ulý jyly Uly Dala tórinde túrki mádenıetin asqaqtatty
Biz osylardyń ishinen mádenıet salasy taqyrybyna qaraı oıyspaqpyz. Árıne, bıylǵy jyl Qazaqstan mádenıeti úshin erekshe jyl bolǵanyn eskersek, barlyq atqarylǵan mádenı sharalardy qamtyp ótý múmkin emes. Sondyqtan olardyń ishinen birqatar mańyzdylaryn atap ótip, aldaǵy jylǵa belgilenip otyrǵan maqsat-mindetterge toqtalýdy jón kórdik.
«Operalııa - 2012» VII Halyqaralyq festıvali qanatyn jaıdy
Astana men Almaty qalalarynda 1-6 shilde aralyǵynda joǵarǵy klassıka óneriniń «Operalııa» festıvali ótti. Bul shara 2005 jyldan bastap Astananyń týǵan kúni qarsańynda ótkizilip keledi. Ony jyl saıyn QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi uıymdastyrady. «Operalııa» festıvaliniń arqasynda astana turǵyndary men qala qonaqtary ár jyly álemniń úzdik teatrlaryndaǵy balettiń kórnekti solısteri men tanymal opera ánshileriniń ónerimen tanysýǵa múmkindik aldy. Atap aıtqanda, «Qazaqstan» ortalyq kontsert zalynda «Operalııa-2012» halyqaralyq festıvali aıasynda «Álemdik balet juldyzdary» Gala kontserti ótti. Atalmysh kontsertte álemge áıgili Roberta Markez, Arıonel Vargas (Anglııa), Derek Dann, Marııa Kovroskı, Ask lıa Kýr Rasmýssen (AQSh), Ma Sıandon, Chjan Sınlıý (Qytaı ulttyq operasy), Hýan Kaıa, Shıga ıAkýe (ıAponııa), Úlken teatrdyń solısteri Ekaterına Krysanova, Vladıslav Lantratov (Reseı), sonymen qatar K. Baıseıitova atyndaǵy Ulttyq opera jáne balet teatrynyń jetekshi solısteri Madına Basbaeva, Rústem Seıitbekov, Áıgerim Beketaeva, Taır Gataýov, Gaýhar Ýsına, Jandos Áýbákirov jáne Abaı atyndaǵy Memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń balet ártisteri Sáýle Rahmedova, Azamat Asqarov óner kórsetti.
Astana "Túrki áleminiń mádenı astanasy" mártebesin Túrkııanyń Eskishahar qalasyna tabystady
Bıylǵy jyldyń sońyna qaraı elordada "Astana - túrki áleminiń mádenı astanasy jyly" sharasynyń aıaqtalýyna arnalǵan "Nuryn shashqan Astana" atty saltanatty kesh ótti.
Túrki dúnıesiniń tutastyǵyna uıytqy bolyp júrgen QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev "túrki álemi - XXI ǵasyrdyń qarqyndy saıası jáne mádenı arealdarynyń biri" ekendigin aıtyp, túrkilerdiń yntymaqtastyǵyna jolbasshylyq jasap otyr. Túrki dúnıesiniń birligin nyǵaıtý jolyndaǵy san-salaly eńbegi eskerile otyryp, 2010 jyly túrkitildes memleketterdiń basshylarynyń Ystambuldaǵy sammıtinde tuńǵysh ret Qazaqstan elordasy Astana - túrki áleminiń mádenı astanasy bolyp jarııalandy. Búginde Astana jan-jaqtan bas qosqan túrki elderiniń arasyndaǵy rýhanı kópirge aınaldy. Qazaq jerinde óz máresine jetken mádenı kósh atajurttan Anadoly túbegine jol tartpaq. ıAǵnı, 2013 jyly Túrkııanyń Eskishahar qalasy mádenıet tizginin óz qolyna alǵaly otyr. Soǵan oraı saltanatty jıynda Astana ákimi Imanǵalı Tasmaǵambetov Túrki mádenıetiniń osynaý aýyspaly kıeli jádigerin resmı túrde Eskishahar qalasynyń basshysy Qadyr Kochdemır myrzaǵa tabystady. Osynyń aıasynda jyl ishinde respýblıkanyń ár túkpirinde 50-ge jýyq mádenı shara ótken.
Máselen, «Astana - túrki áleminiń mádenı astanasy» jyly aıasynda Qorqyt ata atyndaǵy óner festıvali ótip, bul eleýli sharaǵa 5 eldiń dástúrli mýzyka oryndaýshylary qatysty. Oǵan 60-tan astam dástúrli mýzykanyń otandyq jáne shetel oryndaýshylary keldi. Qatysýshylardyń jasyna qoıylatyn talap boıynsha festıvalde tek 30 jasqa deıingi jas ónerpazdar baqtaryn synady. Shara uıymdastyrýshylary qobyz, úrlemeli jáne ishekti aspaptarda úzdik oryndaýshylardy anyqtaldy.
Budan bólek, bıyl «Astana - Dostastyqtyń mádenı astanasy» jáne «Astana - túrki áleminiń mádenı astanasy» jobalary aıasynda kóptegen ártúrli halyqaralyq sharalar uıymdastyryldy. 2012 jylǵy 26 tamyz - 5 qyrkúıek aralyǵynda bizdiń Astanamyzda túrkitildes elder fotosýretshileriniń IX kezdesýi boldy. Oǵan Qazaqstannyń, Qyrǵyzstannyń, Reseıdiń, Moldavııanyń,Túrkııanyń, Kıprdiń foto sheberleri qatysty. Sonymen qatar «Arý- ART» zamanaýı óner galereıasynda «Jańa myńjyldyqtyń jańa Astanasy» dep atalatyn kórme jumys istedi. Al «ArtDala» kórmesi Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan sýretshileriniń eksperımentti ónerin jurtshylyq nazaryna pash etti.
Munymen qosa, kúzde Astanada «Astana - túrki áleminiń mádenı astanasy 2012» jyly aıasynda «Uly Dala Sazy» dástúrli oryndaýshylardyń halyqaralyq festıvali ótti. Kontserttik baǵdarlamaǵa Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Qazanǵap, Dına, Súgir, Táttimbet sııaqty tanymal dáýlesker kúıshilerdiń kúıleri jáne qazaqtyń dástúrli (Arqa, Batys, Jetisý, Syr) ánderi engizildi.
Astanada «Táýelsizdik tolǵaýy» jáne «Elim meniń» baıqaýlarynyń jeńimpazdary anyqtaldy
Astanadaǵy K.Baıseıitova atynda Opera jáne balet teatrynda "Táýelsizdik tolǵaýy" III respýblıkalyq baıqaýynyń jáne "Elim meniń" ІH respýblıkalyq ánder baıqaýynyń jeńimpazdaryn saltanatty marapattaý rásimi ótti. Konkýrs birneshe janrdy qamtydy. Dástúrli túrde jyl saıyn uıymdastyrylatyn baıqaý qoǵam arasynda úlken tanymaldylyqqa ıe boldy. Sonymen qatar jańa shyǵarmalardyń ómirge kelýine uıytqy jasap, opera, drama, qýyrshaq teatrlarynyń, shyǵarmashylyq ujymdardyń, mýzykanttardyń repertýarlaryn baıytty. Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, bul shyǵarmalar shyn máninde Táýelsiz Qazaqstan jetistiginiń aıqyn kórinisi.
Sonymen, «Qazaq halyq aspaptaryna arnalǵan kishi kólemdi eń úzdik shyǵarma» bolyp Toǵjan Jahınniń "Jalyn" atty kúıi tanyldy. «Jastar aýdıtorııasyna arnalǵan eń úzdik mýzykalyq-dramalyq kólemdi shyǵarma» atalymynda birinshi jáne ekinshi oryndar qazylar alqasynyń sheshimimen eshkimge berilmedi. Úshinshi oryn Aqtoty Raıymqulovaǵa "Júrek qalaýy" mıýzıkli úshin berildi. «Qýyrshaq teatryna arnalǵan eń úzdik týyndy» atalymynda Gúljaınar Kaldınanyń "Qyrsyq balapany" jeńip alsa, «Horǵa arnalǵan eń úzdik shyǵarma» atalymynda Baqtııar Amanjoldyń "El ishi - altyn besik" týyndysy birinshi júldege laıyq dep tanyldy. «Balalarǵa arnalǵan úzdik án» ataǵyna bıyl Qýat Shildebaevtyń "Jańa jyl" óleńi qol jetkizdi. Al "Elim meniń" baıqaýynda laýreattar "Atameken", "Amanat" jáne "Án sal, sarbaz!" atalymdary boıynsha anyqtaldy.
Respýblıkalyq aqyndar aıtysynyń bas júldesi - "Altyn dombyra" sháıir aqynnyń enshisinde ketti
9 jeltoqsanda Astanada Kongress holl saraıynda ótken "Bizdiń el osyndaı" atty Respýblıkalyq aqyndar aıtysynyń bas júldesi - "Altyn dombyra" qyzylordalyq Muhtar Nııazovqa buıyrdy. "Aıtystyń jalpy sıpatyna kelsek, ózimniń kóńilim toldy. Bul aıtys halyq pen bılik arasyndaǵy altyn kópir bolýy tıis. Halyqtyń sózin jetkizýge tıisti. Onyń búkil túpki maqsaty - qazaq degen eldiń rýhyn kóterý, eńsesin bıiktetý, basyn biriktirý, ulttyń uıytqysy bolý. Mine, búgingi aıtys sol deńgeıden tabyldy dep oılaımyn", - dep atap ótti Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, aqyn, pýblıtsıst Júrsin Erman jeńimpazdy marapattaý rásiminde. Atalǵan aıtystyń aldynda 60-qa tarta aqynnyń qatysýymen Óskemen jáne Qyzylorda qalalarynda óńirlik irikteý saıystary ótkizildi. Onda óz ónerlerimen sýyrylyp, júırik atanǵan 6 aqyn aqtyq respýblıkalyq dodada baq synasty. Aıta ketý kerek, bir keli taza altynnan quıylǵan dombyra júldegerge máńgige berilmeıdi. Jarys sharty boıynsha bul erekshe dombyrany respýblıkalyq aıtysta úsh ret qatarynan jeńgen aqynǵa ǵana máńgilikke qaldyrylady. Oǵan deıin dombyra ulttyq murajaıda saqtalyp, arnaıy kitapshada jeńimpazdar esimi jazylady.
Qazaq kınosynyń juldyzy jandy
Bıylǵy mádenıet salasyndaǵy eleýli oqıǵalardy aıta kele, qazaq kınosynyń jetistikterin atap ótpeý qısynsyz bolar. Sebebi otandyq kıno ındýstrııasy jańa serpilis jasap, tyń týyndylarmen óz kórermenderin qýanta aldy. Bul turǵyda «Qazaqfılm» súbeli úles qosqany aıtpasa da belgili. QR Mádenıet jáne aqparat vıtse-mınıstri Asqar Bóribaevtyń sózine sensek, elimizde prokattyq kınoǵa degen qajettilik óte joǵary. Ol «Qazaqfılm» AQ qazirgi zamanǵy tehnologııamen jabdyqtalǵanyn aıta kele, onda kórkem, derekti jáne anımatsııalyq fılmderdiń óndirisi jolǵa qoıylǵanyn jetkizdi. Bıyl otandyq 7 kartına prokatqa shyqty. Jyl sońyna deıin «Qazaqfılmniń» «Ańyzdar kitaby: syrly orman» jáne «Er Tóstik jáne Aıdahar» atty taǵy 2 týyndysyn shyǵarý josparlanyp otyr. «Elimizde prokattyq kınoǵa degen qajettilik óte joǵary. Elektrondyq júıeniń málimeti boıynsha kınobıletterdiń satylym deńgeıi bir aıda 1 mıllıonnan asyp otyr. ıAǵnı, barsha Qazaqstan halqynyń 7 paıyz kórermeni aı saıyn kınoǵa barady», - dedi A. Bóribaev.
Otandyq kıno búginde senimdi túrdi álemdik naryqqa shyǵyp otyr. Tek sońǵy 4 jyldyń ishinde «Qazaqfılmniń» 99 kartınasy 150 kınofestıvalder men álemniń 48 elindegi halyqaralyq kórsetilimder qatysýshysy boldy. Atap aıtqanda, bıyl 65-shi Kann kınofestıvalinde «Stýdent» jáne «Jaýjúrek myń bala» kartınalary usynylyp, álemdik prokat úshin bul týyndylardy halyqaralyq dıstrıbıýtorlar alǵan.
2013 jyldaǵy mınıstrlik jospary
Jaqynda QR Prezıdentiniń «Qazaqstan - 2050» Strategııasy: qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynyń negizgi basymdyqtaryn túsindirý jónindegi respýblıkalyq keńeste QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri Darhan Myńbaı elimizde jastardy otansúıgishtikke tárbıeleý, eńbekke baýlý syndy taqyryptar ózek bolǵan 20-30 kitap jyl saıyn shyǵarylatynyn sóz etti. Mınıstrlik Jazýshylar odaǵymen birlese otyryp, ádebıettiń áleýmettik mańyzdy túrlerin jaryqqa shyǵarýdyń jańa qadamdaryn qurastyrýda. Mınıstrdiń paıymynsha, bul sheshim arqyly elimizdiń baspa saıasatyn aldyn ala uzaq merzimge mejeleýge, jylyna 20-30 shamasyndaǵy jańa shyǵarmanyń oqyrman qolyna jetýine jol ashylatyn bolady.
Budan bólek, «Qazaqstan -2050» strategııasyn túsindirý jumystaryna 100 buqaralyq aqparat quralyn tartý kózdelip otyrǵandyǵy málim boldy. «Qazaqstan -2050» strategııasynyń qazaqstandyq qoǵamda otansúıgishtikti qalyptastyrý, mádenıetti damytý men til saıasatyn júzege asyrýǵa baǵyttalǵan erejelerin túsindirý jumystary taıaý kezeńdegi BAQ-tyń aqparattyq túsindirý jumystarynyń eń basty basymdyǵy bolady. Bul jumystarǵa memlekettik tapsyrysty oryndaıtyn barlyq BAQ tartylady.
Aıta keteıik, D.Myńbaı 30 tomdyq termınologııalyq sózdikti daıyndaý barysynda sońǵy kezde sánge aınalǵan ásireshildik qaǵıdattardan bas tartylatynyn atap ótti. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha termınologııalyq jumystyń talaptary túgeldeı qaıta qaralýda.
Taǵy bir másele latyn qarpine kóshý turǵysynda bolyp otyr. Mınıstr myrza Til bilimi ınstıtýty janynan latyn qarpine kóshý jónindegi arnaıy ortalyq qurýdy usyndy. «Qazaqstan-2050» Strategııasy til máselesine jańasha serpin berdi. Elbasy 2025 jyldan bastap álipbıimizdi latyn qarpine, latyn álipbıine kóshirý jóninde naqty mindet júktedi. Sońǵy 90 jyldyń ishinde qazaq álipbıi birneshe ret ózgeriske ushyrap, arab alfavıti, odan tóte jazý, odan keıin latyn qarpi, sońynda kırılıtsaǵa deıingi kúrdeli joldan ótkeni ózderińizge málim. Álbette, sońǵy 70 jylda qazaq ǵylymy men bilimi kırılıtsa jazýynyń arqasynda jan-jaqty damyp, rýhanı qazynamyz tolyǵa tústi. Aldaǵy kezeńde latyn qarpine kóshý arqyly biz bul problemalardy sheship qana qoımaı, álemdik aqparattyq-kommýnıkatıvtik keńistikke keńinen yqpaldasa túsetin bolamyz», - dedi ol.