Ulý jylynyń aıdahar men qasqyrǵa esh qatysy joq — etnograf Aqedil Toıshanulymen suhbat
— Aqedil aǵa, sekseninshi jyldardyń aıaǵynda Naýryz qazaq halqymen qaıta qaýyshty ǵoı. Biraq bul qaýyshý tolyqqandy boldy dep aıta alamyz ba? Ulys kúniniń bizge jetpeı, umyt qalǵan ǵuryptary bar ma? Qandaı ǵuryptardy zamanǵa saı etip, qaıta tiriltý kerek dep oılaısyz?
— QasıettiNaýryz merekesi — kezinde qýǵyndalǵan, qııanat kórgen salt-dástúrimizdiń biri. 1926 jyly dinshil meıram retinde sıpattalyp, Keńes Odaǵy tarapynan tyıym salynǵan. Onyń astarynda halyqty rýhanı mesheýlikke salý saıasaty jatty. Biraq qazaq halqy Naýryzdy umytpaǵan. Mysaly, «Lenınshil jas» gazeti 21 naýryzda arnaıy bet shyǵaryp, halyqty quttyqtap otyrǵan. Myńbaı Ysqaqov, Hasen Ábishev sııaqty eski kúntizbeni zerttegen ǵalymdar Naýryz jyrlary bar ekenin, Naýryz qarsańyndaǵy aı-kún amaldaryn, qazaq halqynyń jańa jyly osy Naýryz ekenin halyqtyń esine salyp otyrǵan. Bul tarapta aqyn-jazýshylardyń úlesi de qomaqty bolǵan. Jalpy qazaq aýyldarynda, ońtústik óńirlerimizde, batysta, Almatynyń mańaıynda Naýryz toılanyp kelgen. Degenmen, táýelsizdik alǵannan keıin tól merekemiz kúshine enip, BUU-nyń UNESCO kólemindegi halyqaralyq meıramyna aınaldy.
Umyt qalǵan ǵuryptaryna kelsek, bul Naýryz qys pen jazdyń almasatyn ýaqyty ǵoı. Burynǵy ańyzdarda qylyshyn súıretken qysty «Zymystan keldi» nemese «Aqbasqyn basty» dep ataǵan. Zymystan kelip, «aqbasqyn» basyp, sodan bop dúnıe-tirshilik ólip jatyr dep ılanǵan. Al Naýryzda kún jadyrap, Qyzyrdyń qamshysy kókke kóterilgen mezgil dep elestetken. Qydyr Ata qamshysyn kótergende, tebingideı muz, toqymdaı toń qalmaı erip ketetin, Kún Ananyń meırimimen Zymystandy jazdyń ıesi Tabystan jeńip jatyr dep uqqan. Onyń bir kórinis Naýryz týraly óleń-jyrlarda, Mahmud Qashǵarı jazyp qaldyrǵan «Qys pen Jazdyń aıtysynda» saqtalǵan.
Sondyqtan Naýryzda úlken aıtystar, dýman saýyqtar ótip turatyn. Jamby atý, aýdaryspaq, kúres, kókpar, toǵyzqumalaq saıystary ótip turýǵa tıis. Onyń bári qazir bizde júrdim-bardym bop tur, bir júıege túsire almaı júrmiz. Bıyl, mysaly, Ulttyq kıim kúninde halyq qandaı qulpyryp shyqty?! «Naýryzdyń Nar balýany» irikteletin ulttyq sport túrlerin bir júıemen dáriptesek, Áz Naýryzdyń qurmetine ótkizsek, halyqtyń esinde saqtalar edi. Naýryz tazalyq merekesi bolǵandyqtan tal egý, bulaq tazalaý, aýyl-úı, qora-qopsyny tazalaý, egin-jaıdy retteý úrdisterin jalǵastyra berý qajet.
Naýryz jyrynda «Uly kisiden bata alsań, sonda árqashan jol bolar» degen ósıet bar. ıAǵnı, uly qarııalardan bata alý, olarǵa syı-qurmet kórsetý deıtin keremet salty bar. Osy salt ta Naýryzda oryndalýǵa tıis. Aıtalyq qazir elimizde toqsannan asyp júzge jetken qansha qarııamyz bar? Sonyń esebin bilemiz be? Sol ulylardan bata ala aldyq pa?
Naýryzda atqarylatyn ıgi ister neǵurlym kóp bolǵany durys. Mysaly, memleket basshysy, Parlament tóraǵalary tarapynan halyqty arnaıy quttyqtaý, el aralaý, sonymen birge shyn máninde eńbegi sińgen adamdarǵa syı-qurmet kórsetilip, memlekettik marapattar da osy kúni tabystalýy kerek. Jańa jyl kezinde jer-jerde Prezıdent shyrshasyn ótkizgendeı Naýryznamany oblys, aýdan, aýyl ákimderi óz deńgeıinde ótkizip tursa, Naýryzdy toılaý jalpyhalyqtyq sıpat ala túser edi. Sondyqtan osy baǵytta arnaıy tujyrymdama jasalý kerek dep oılaımyn.
— Naýryz merekesi nege áli kúnge deıin túrki halyqtaryn biriktiretin yqpalǵa ıe bola almaı otyr dep oılaısyz? Túrki birliginiń jarqyrap kórinetin sáti osy Naýryz emes pe?
— Naýryz Turan halyqtary men Iran halyqtarynyń, dıqanshylyq-malshylyq mádenıettiń tutastyǵyn, úndestigin kórsetetin, tek túrki halyqtaryna ǵana tán emes, Baıqaldan Balqanǵa deıingi kóptegen halyqtarǵa ortaq meıram. Al túrki jurttarynyń basyn toǵystyrý úshin Naýryzda túrki halyqtarynyń Naýryznama folklorlyq-mýzykalyq festıvalin ótkizse artyq bolmas edi dep oılaımyn. Aıtalyq, tyva, hakas baýyrlarymyz da 22 naýryzdy qarsy alyp júr. Shor halqy «Chyl bashy» dese, haqastar «Shyl bajı» dep 21-22 naýryzdy atap ótip jatyr. Tyvalar da solaı. Sol aǵaıyndarymyzdy naýryznamaǵa shaqyryp, Orta Azııa men Kavkazdaǵy, Sibirdegi týystas halyqtardyń tutastyǵyn kórsetetin izgi sharalar uıymdastyrsa, baýyrmaldyqty nyǵaıtýǵa, eski saltty jańǵyrtýǵa úlken serpin bolar edi.
— Naýryz qarsańynda ońtústikte jer qaraıyp, aǵash búr ashyp úlgerse, Shyǵys pen soltústikte áli toń jibip bitpeı jatady. Al Batysta Naýryzdan góri Amal merekesiniń yqpaly basym ekenin baıqap júrmiz. Soǵan qarasań, Naýryz qazaq dalasynyń ár qıyrynda ártúrli kezeńde, ártúrli mazmunda toılanǵan shyǵar degen oı keledi. Naýryzdy jańasha toılaý arqyly osyndaı alýandyqty qalaı birizdendirýge bolady dep oılaısyz?
— Batystaǵy Amal merekesi dep jýrnalıster tarapynan jańsaq, jasandy ataý qalyptasty. Amal degen mereke joq, bul Áz Naýryzdyń jarshysy sekildi Kórisý kúni, ıaǵnı kórisý rásimi. «Amal keldi, jyl keldi» deý osy aıdyń zodıak shoqjuldyzyndaǵy Hamal degen arapsha atyna baılanysty týǵan. Al kórisý dástúri — Oral, Aqtóbeniń jarym-jartysynda, Atyraý, Mańǵystaýda saqtalyp qalǵan, sol kezde bolatyn ádet-ǵuryp. Bul óńir Naýryzdy nege erte qarsy alyp júr dep aıtýǵa bolmaıdy. Qazaqtyń ejelgi kúntizbesi boıynsha Shyǵys Qazaqstan da jyl basyn dál osylaı erte qarsy alyp otyrǵan. Shákárim atamyzdyń balasy Ahattyń jazyp ketken málimetterine súıensek, «Búgin — 14 mart, eskishe 1 mart, qazaqtyń jańa jyly. Burynǵy aty — Naýryz. Ákem ekeýmiz Saıatqorada qushaqtasyp kóristik, kóje jasadyq» dep estelik etip qaldyrǵan. Sondyqtan bul batysta ǵana emes, shyǵysta da bolǵan salt.
Al endi Naýryz qashan toılanǵan degenge kelsek, Shyńǵystaý qazaqtary 14 naýryzda, Batysta da 14 naýryzda, Shyǵys Qazaqstan, Monǵolııa, Qytaıdaǵy qazaqtar 20 aqpanda qarsy alyp kelgen. Al Qarqaralydaǵy qazaqtar 11 naýryzda toılaǵan, Baıanaýylda, 14-21 naýryz aralyǵynda qarsy alyp otyrǵan. Qyrǵyz baýyrlarymyz da 11 naýryzda qarsy alǵan. ıAǵnı, esepshiler ustanǵan kúnqaıyrý, aı aıyrý júıesiniń erekshelikterine baılanysty ár túrli kúnde toılanyp kelgeni shyndyq.
21-22 naýryzǵa kim túsirdi? Ony zertteýshiler aıtyp kele jatyr. Muny bir izge túsirgen ózimizdiń seljuq túrkileriniń Málik degen shahy jarlyq berip, áıgili Omar Háıam kún men tún teńesken kezeńdi eseptep shyǵarady. Sondyqtan oǵan deıin toılanǵan Naýryzdy el «qart naýryz» dep atady. Al BUU-da Málik shah engizgen Jas Naýryz tirkelip otyr. Ertisten Atyraýǵa deıingi darhan dalanyń ár qıyrynda klımat qubylystary ártúrli. Sondyqtan jyl qaıyrý júlgesi, kúntizbe sanaǵynyń túrlishe bolatyn jóni de bar. Aı kúntizbesi, Kún kúntizbesi, eski sanat, jańa sanat deımiz, halyqtyń maýsymdyq sharýashylyq esebin júrgizetin fenologııalyq kúntizbe bar. Onda da ár túrli esepter tirkelgen. Aı men úrkerdiń toǵysy eseptelip otyrǵan. Aı men Qambar juldyzynyń toǵysy da esepke alynǵan. Sondyqtan aıyrmashylyqtar bolǵan. Biraq bul tól kúntizbemizdiń shatasýy, adasýy emes, mádenı muramyzdyń baı ekeniniń kórsetkishi. Sondyqtan Naýryznamany 14 naýryzdan bastaý — osy kúnge saqtalyp jetken, kezinde qazaqtyń kóbi tutynǵan eski joralǵynyń jurnaǵy. Tek batys óńirlerde umytylmaı kelgeni bolmasa, shyǵysta da solaı toılanǵanyn aıttym.
Ulys kúni kári-jas qushaqtasyp, kórisken
Jańa aǵytqan qozydaı jamyrasyp, órisken, — deıdi. Shákárim atamyzdyń jazyp alǵan naýryzdyń eski óleńi ǵoı.
Qyrdaǵy el oıdaǵy elmen aralasyp,
Kúlimdesip, kórisip, qushaqtasyp, — dep jyrlaıdy Abaı. Demek Naýryzda Kórisý, ıaǵnı amandasý, qushaqtasý salty búkil qazaqqa tán ǵuryp bolǵan.
— Buǵan deıingi bir maqalańyzda ejelgi ańyz boıynsha Naýryz kúngi tabıǵattyń sıpaty jer-álem jaralǵan eń alǵashqy shaqqa uqsaıtynyn aıtasyz. Demek, Naýryz jaı ǵana jyl basy emes, Jer-ana jaralǵan kún retinde toılanǵan ba?
— Naýryzdy dúnıe jaralǵan kún, jalpy adam balasy jaralǵan kún, jer betindegi tirshilik ıeleriniń jaralǵan kúni, aspanda alǵash kún shyǵyp, jerde alǵash kók kóktegen, alǵashqy tól týyp mańyraǵan kún dep qabyldaǵan. Sondyqtan búkil tirshilik ıesi bir jasqa toldy dep oılap, «Bir jasyńyz qutty bolsyn», «Jańa jasyńyz qutty bolsyn» dep amandasatyn bolǵan. Qazir ondaı amandasý umytylyp, árkim óziniń týǵan kúnin toılaıtyn bolǵan. Eskilikte óziniń týǵan kúnin naqty toqtatpaı mezgil boıynsha mejelep aıtqan. Al barsha adamnyń jańa jasy Áz Naýryzben birge toılanǵan.
— Bul da naýryzdyń umyt qalyp bara jatqan ǵurpy deısiz ǵoı?
— Umyt qalǵan degennen shyǵady, jupshyraq jaǵý salty umytylyp bara jatyr. Bizdiń qazaqta Zaratýshtraǵa deıin de otqa, kúnge tabyný bolǵan. Aıtalyq, jeroshaq qazyp, soǵan arsha-shyrsha tastap, ústinen sekiretin bolǵan. Eski-qusqy ketik ydys-aıaqty laqtyrǵan. Arshanyń tútinin shyǵaryp ózderin alastaǵan. Ázerbaıjanda, túrikterde áli bar. Bizde, qyrǵyzdarda da ol bolǵan. Ol ottan ul balalar ǵana sekirgen. 13-ke tolǵan bala alǵashqy músheli bolǵandyqtan óziniń as iship júrgen shynyaıaǵyn syndyryp, otqa tastaǵan. Osylaısha perzentiniń balalyqtan ketip, azamattyqqa aıaq basqanyn eskertip otyrǵan. Qazaqtyń osy salty qazirgi Naýryzda kórinis tappaıdy.
Sonymen birge «Naýryzdyń nar qazany» degen uǵym bar. Bizdiń saqtardyń zamanynda taıpalar arasyndaǵy qaqtyǵystardy toqtatý úshin patsha ár taıpanyń bir-bir jebesin ortaǵa tastatsyn degen pármen taratady. Sonda halqymyzdyń kóptigi sondaı, jebe bastarynyń ózi taý-tóbe bolyp úıilip qalady. Saq patshasy sol jebe ushtarynan qazan balqytyp soqtyrǵan eken. Bul alyp qazan bereke-birliktiń, áskerı qýat-kúshtiń aıbyndy kórinisi bolǵan. Sol qazanǵa búkil el óziniń jeti túrli taǵamyn tastap, tatýlyqtyń antyn ishisedi. Osy Naýryzdyń nar qazany alystan menmundalap kórinetindeı alyp bolǵan desedi. Budan biz Naýryzda qazanǵa tabyný atrıbýttary bolǵanyn kóremiz. Túrkistandaǵy taıqazan, túrki álemindegi iri qalanyń biri Qazan atyn alýy sol ańyzdyń beker emestigine dálel.
— Naýryz balalarǵa Jańa jyldan da asyǵyp kútetin mereke bolý úshin, Qydyr Ata Aıaz atadan da jomart tulǵa bolyp sezilýi úshin ne isteýimiz kerek?
— Naýryz jastardyń jadynda eń berekeli meıram bolyp qalyptasý úshin balalarǵa Naýryz týraly folklordy úıretý mańyzdy. Qys pen Jazdyń aıtysyn jattatyp, naýryz jyrlaryn jańǵyrtý qajet. «Samalyq, samalyq» degen óleń, «Samarqannyń kók tasy eridi me, kórdiń be?» deıtin, buny Maǵjan aqyn aıtyp ketken. «Balalar qoınyna kójegin, qolyna naýryzek gúlin alyp, ár úıdiń aldyna kelip jyr aıtqan» dep jazady. Bul — Naýryz jyry, túrki halyqtaryna keń taralǵan jarapazan saryndas eski óleń. Álbette, Naýryzdyń jarapazan jyryn aıtyp, syılyq alý balalarǵa. Jastarǵa qyzyqty. Sol salt arqyly Naýryzdyń ádemi saltyn jańǵyrtýǵa bolady. Onyń bárin qandaı da bir dinge qaıshy dep shettetýge, bir mádenıetti ekinshi mádenıetke qarsy qoıýǵa bolmaıdy. Sondyqtan jastardyń sanasyna osynyń bárin sińire bersek, Naýryz jalpy halyqtyq mereke bolyp qalyptasady. Stýdent jastardyń qystaǵy kanıkýlyn osy mezgilge jyljytsa, olar aýylǵa baryp, Naýryzdama ótkizse keremet bolmaı ma?!
— Ulý jyly qutty bolsyn dep jatyrmyz ǵoı. Grıgorıan jańa jylyn toılaǵan kezde osy Ulý jylyn «ulyma» jyly dep, qasqyrǵa teligender boldy. Soǵan ne aıtasyz?
— Ulý jylyn ary-beri súırelep jatyrmyz. Qazir aýyzdyǵy sóz, aıaqtyǵy jol bermeıtinder shyqqan. Árkim ózinshe joramal jasaıdy, árkim danyshpan. Ulý jyly degen qasqyr jyly deıtin jalǵan tanym tańylyp jatyr. Uıat emes pe! Kúntizbede It jyly tur. It pen qasqyrdyń arǵy tegi bir, ortaq rámiz. Demek Ulý jyly qasqyr jyly emes. Ekinshiden, keıbir ǵalymdarymyz «Ulý — Aıdahar jyly» degen úgitke kirisip ketip jatyr. Bul kádimgideı qytaılardyń mádenı yqpaly. Býddızmge kirgen, óz kúntizbesinen aıyrylǵan, tıbet-qytaıdyń kún qaıyrý júıesine qursaýlanǵan mońǵoldar ulýdy aıdahar dep esepteıdi. Mońǵoldar tipti Jańa jylyn qytaılarmen ortaq qarsy alady. Qazaqtyń ulýy eshqandaı da Aıdahar emes. Al, tıbet-úndi, qytaı mádenıetiniń áseri kúshti elder Ulýdy qanaty bar, aıdahar esebinde elestetedi. Mundaı túsinik qazaqta eshqashan bolmaǵan.
Qazaqta ondaı uǵym bolsa, «Babalar sóziniń» 100 tomdyǵynda soǵan bir dálel tabylatyn edi ǵoı. Máshhúr Júsip Kópeıde de eshqandaı derek joq. Shoqan Ýálıhanovtyń Dorj Banzarov deıtin býrıat ǵalymyna pikirtalas retinde jazǵan maqalasy bar. Sonda mońǵoldardyń ulýdy aıdahar dep elestetetinin, aýzyn ashsa, ot shashatyn, aspanda turyp jańbyr jaýdyratynyn oqyp, ondaı maqulyq bizdiń qazaqta joq ekenin aıtady. Shoqannan artyqpyz ba? Ulý jylyn bizdiń Ońtústik Qazaqstanda «Balyq jyly» dep ataıdy. Maılyqojanyń óleńderinde de solaı. Qyrǵyz, túrikmen halyqtary solaı uǵady. Mysaly, qyrǵyzdar: «qoıan jyl, odan keıin jaıan jyl» deıdi. Jaıan degeni — jaıyn. Soǵdy, parsy halyqtary tımsaq jyly, ıaǵnı qoltyraýyn jyly degen. Qazaq tanymyndaǵy ulý taza mıfologııalyq eles bolǵanymen, qytaıdyń aıdahary emes. Qazaq ulýdy sýǵa, kólge, ózenge, ylǵalǵa qatysty tirshilik ıesi dep qana túsingen. Aıtalyq, balyq, qoltyraýynnyń da sýǵa qatysy bar. Qazaq kóldiń jaǵasyndaǵy kishkentaı qabyrshyǵy bar ulýdy ǵana ulý degen. Osy kishkentaı ulýdyń ózin syrtqy qursaýy, basynda eki múıizshesi bar aıdahardyń shaǵyn úlgisi deýge bolady. Áıtkenmen qazaqtaǵy ulý — sýǵa qatysty mıfologııalyq tylsym tirshilik ıesi.
— Qazirgi qala qazaǵy men aýyl qazaǵynyń Naýryz toılaýynan qandaı aǵattyqtar, qazaqı dástúrge jat ádet-ǵuryptar baıqap júrsiz?
— Osy oraıda erekshe aıtatyn másele bar. Kúntizbe degen ulystyń erkindigimen, memlekettiń táýelsizdigimen baılanysty dúnıe. Jeńimpaz ımperııalar óziniń kúntizbesin bodan qylǵan halyqqa kúshtep tańyp, moınyna kıgizetin bolǵan. Sonyń bir belgisi — bizde Naýryz qýǵyndaldy, halyqtyń kúnqaıyrý salty mansuq etilip, Sovet dáýirinen papa Grıgorıı kún sanaty ústemdik etýi. Onyń bir úlken ókinishti kórinisteri, shúkir, bizde az bolǵanymen, qyrǵyz, ózbek, túrikmen sııaqty baýyrlas elderde áli kúnge deıin bar. Biz Álkeı Marǵulan, Muhtar Áýezov sııaqty zııalylarymyzdyń arqasynda Keńes Odaǵy zamanynda aılarymyzdyń kóne túrkilik eski ataýyn jańǵyrtyp, kúnqaıyrý júıesinen jańylmaı, aılarymyzdy durys atap, qoldanyp keldik. Onyń ústine halqymyzdyń murasy baı, jady berik bolyp shyqty. Naýryz, kókek, mamyr, maýsym dep 12 aıdy qazaqsha aıtyp otyrmyz. Al, qyrǵyz, ózbek, túrikmen halyqtary resmı kúntizbesinde áli kúnge deıin «mart, aprel, maı» dep eýropalyq aı sanatyn qoldanyp keledi. Qaımaǵy buzylmaǵan qazaqsha aı ataýlary — bizdiń ultymyzdyń úlken mádenı qazynasy, tól ereksheligi, bodan emestigimizdiń aıqyn belgisi, rámizi.
Ózbekstan ǵalymdary zertteýlerinde qańtar, aqpan degen tárizdi ataýlardy «qadym túrki kúntizbesi» dep ataıdy. Qadym túrkiden kele jatqany ras, qazaq halqy sol muraǵa ıe bolyp, ómir-tirshilikte qoldanyp otyr. Bizdiń qazirgi kúntizbede jalǵyz áttegen-aı bar. Qazirgi sáýir aıyn qazaq ejelden kókek aıy degen. Abaıda, Áýezovte tegis solaı. 1986 jyly Mıhaıl Gorbachevtiń Aprel plenýmynda qaıta qurý saıasaty týraly oqyǵan baıandamasynyń tezısteri jarııalanady. Sol kezde keńestik ıdeologtar qazaq gazetterinde «Kókek plenýmynyń sheshimderi» desek, ádepsizdik bolady eken dep paıymdapty. Osylaısha halyqtyń kúntizbesin kúshpen, jalǵyz kúnde ózgertip jibergen. Ózi kóp sóıleıtin M.Gorbachevtiń «Kókek plenýmyndaǵy sózderi» degen tirkes «kókek aıy men „kókip sóıleý“ degenge uıqasatynyn alǵa tartyp, „saqtyq“ tanytqan eken. Bodandyqtyń, jasqanshaqtyqtyń áserinen tól mazmundaǵy kúntizbemizge jaraqat, tańba salyp alǵanbyz. Mine, bodandyq oılaýdyń qara daǵy, zııany.
Ony kezinde aqyn, etnograf Qajytaı Іlııas aǵamyz aıtýdaı-aq aıtyp ketken, bizge amanat etken. «Jańa Qazaqstan» deımiz, «Ádiletti Qazaqstan» dep júrmiz. Jańarǵysh bolsaq, ádiletshil bolsaq, sáýirdiń ornyna kókek ataýyn qaıtaraıyq. M.Áýezov, Á.Marǵulan qalyptastyrǵan, ata-babadan amanatqa qalǵan aı ataýlaryn baǵalaı bileıik, buryn qalaı boldy, sol dástúrge saı ataıyq, ardaqtaıyq.
— Naýryzdy teńdiktiń merekesi dep ataý kún men túnniń teńelýine ǵana baılanysty ma, álde basqa da máni bar ma?
— Naýryzdyń ejelgi ataýy Ulys kúni ekenin Abaı atamyz aıtyp ketken. Ulys kúni degen memleket kúni degen sóz. Ol kúni han taǵynan túsedi delingen. Kún men tún teńesken kúni adam men adam da teń bolý kerek degen túsinik bolǵan. Shákárim atamyz «Kúń qutylar syryqtan, qul qutylar quryqtan» dep jazǵan. «Ulys kúninde qulǵa da erkindik berilip, bir kún patsha taǵyna otyrýǵa haqyly bolady eken» deıtin ańyzdar qalǵan. Soǵan qaraǵanda Ulys kúniniń bir fılosofııasy adam balasynyń bári Jaratqannyń aldynda teń, báriniń týǵan kúni ortaq, bir-birimen teńesken kúni dep túsingen. Naýryzdyń osyndaı da máni bolǵan.
— Suhbatqa ýaqyt bólgenińizge rahmet! Ulys oń bolsyn!
— Ulý (balyq) jyly qut-bereke jyly bolsyn! Baǵana Ulýdyń sý álemimen baılanysty mıftik rámiz ekenin aıttym. Ulý jylynda jaýyn-shashyn mol bolyp, jerden yrys tógilgen kezeń kelsin!