Ulttyq valıýta kúni: Tól teńgemizdiń tarıhyna sholý
Osy oraıda ulttyq valıýtanyń tarıhy, jetistikteri men erekshelikterine toqtalýdy jón kórip otyrmyz. Sonymen qosa monetalardyń qalaı jasalatyny, jalǵan aqsha men shyn banknotty qalaı ajyratýǵa bolatyny týraly da izdenip kórdik. Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.
Ulttyq teńgeniń alǵash paıda bolýy
Ulttyq valıýta – bul eldiń zańmen belgilengen aqsha birligi. Qazaqstanda ulttyq valıýta «Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyn engizý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń 1993 jylǵy 12 qarashadaǵy №1399 Jarlyǵymen 1993 jylǵy 15 qarashada aınalymǵa engizildi. Keıinnen, ıaǵnı 1998 jyldan bastap, 15 qarasha kásibı mereke retinde «Ulttyq valıýta – teńge kúni jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń qarjy júıesi qyzmetkerleriniń merekesi» bolyp belgilendi.
Otandyq sýretshiler Tımýr Súleımenov, Qaırolla Ábjálelov, Meńdibaı Alın jáne Aǵymsaly Dúzelhanov Anglııada qazaq valıýtasynyń dızaınyndaǵy portretin bekitti. Dızaınerlerdiń jańa valıýta keskinin ázirleý jumystary Almaty qalasynda erekshe qupııa jaǵdaıda júrgizildi. Bul týraly dızaınerlerden basqa memleket basshylyǵyndaǵy sanaýly adamdar ǵana bilgen. Osylaısha, teńge alǵash ret Ulybrıtanııada basylyp shyqty. Sondaı-aq jańa valıýtanyń ataýyna qatysty da birqatar usynys bolǵan.
Teńge ataýy qalaı tańdaldy?
Alǵashynda Nursultan Nazarbaev ulttyq valıýtany «Altyn» dep ataýdy usynǵan eken. Tarıhqa úńilsek, XV ǵasyrdyń ózinde Otyrar qalasynda «tanga» degen ataýmen kúmis monetalar bolǵan. Keıinnen jańa aqshany osy monetaǵa uqsastyryp «teńge» dep ataý týraly sheshim qabyldandy. Bul ataýdy akademık Saýyq Tákejanov usyndy. Onyń júzden bir bólshegi «tıyn» dep ataldy. Bastapqyda qazaqstandyq valıýtany «som» dep ataý josparlanǵan. Óıtkeni, keńestik rýbl banknottarynyń qazaqsha aýdarmasynda solaı kórsetilgen edi.
Teńgeniń kórsetilgen grafıkalyq beınesi transkrıptsııadaǵy «t» dybysyn bildiretin ejelgi túrik alfavıtiniń belgisi. Sımvol aqsha birliginiń turaqtylyǵy, joǵary áleýeti, Qazaqstannyń ulttyq ekonomıkasynyń damý jáne ósý dınamıkasyn bildiredi.
1 teńgede – ál-Farabıdiń portreti
3 teńgede – Súıinbaıdyń portreti
5 teńgede – Qurmanǵazynyń portreti
10 teńgede – Shoqan Ýálıhanovtyń portreti
20 teńgede – Abaı Qunanbaevtyń portreti
50 teńgede – Ábilqaıyr hannyń portreti
100 teńgede – Abylaı hannyń portreti.
Keńes rýblin teńgege aıyrbastaý
1993 jylǵy 15 qarashada Qazaqstannyń ulttyq valıýtasy — teńge aınalysqa engizildi. Eski aqshany qazaqstandyq teńgege aıyrbastaý 1993 jyly 15 qarashada saǵat 8.00-de bastalyp, 20 qarashada saǵat 20.00-de aıaqtaldy. Ulttyq Bank bastapqyda 1 teńgeni sol kezdegi 1000 rýblge baǵalaǵan bolatyn. Degenmen elimizdiń saıası, áleýmettik máseleleri jáne memleketaralyq qatynastar eskerilip, 1 teńge 500 somǵa bekitildi. Teńge birinshi aınalymǵa kirgen kúni 1 dollar 4,75 teńge bolyp bekitildi.
1994 jyly qaǵaz tıyndardyń ornyna jezden jasalynǵan 2,5,10, 20 jáne 50 nomınaldy monetalar shyqty. Ulttyq valıýta banknot jáne moneta túrinde aınalysqa engizildi. Qazir banknot - Ulttyq Banktiń Almaty qalasyndaǵy Banknot fabrıkasynda, al moneta - Óskemendegi Moneta saraıynda shyǵarylady. Teńge tarıhyndaǵy aıryqsha eki datany atap óter bolsaq, 1997 jyldan beri 15 qarasha tól valıýtamyzdyń týǵan kúni ári qarjygerler kúni bolyp belgilendi. Al 2006 jyly 15 qarashada jańa úlgidegi banknottar aınalysqa engizildi.
Teńge beınesiniń jańarýy
2006 jyly 15 qarasha kúni ulttyq valıýtamyzdyń jańa dızaınmen árlengen 200, 500, 1000, 2000, 5000 jáne 10000 teńgelik banknottary qoldanysqa jiberilgen. Dızaın memlekettik rámizderdi, elimizdiń sáýlet nysandary men tabıǵı landshaftaryn beıneleı otyryp, Qazaqstannyń osy zamanǵy beınesin beredi. Qolaılylyq úshin nomınaldardy sandyq jáne jazbasha belgileýler iri qariptermen basylǵan. Mádenıet pen ǵylymnyń jáne saıasattyń ár túrli salalaryndaǵy Qazaqstannyń iri qaıratkerleriniń portretterin ulttyq oıý-órnekpen úılestirip shyǵarý týraly sheshim qabyldanǵan. Al artqy betinde sáýlet eskertkishteri men Qazaqstannyń ásem kórinisteri ornalasqan.
Bul serııanyń dızaıny qaryndash, akvarel jáne temper kómegimen qolmen jasalǵan. Alǵashqy teńge Londonda «Harrison & Sons» fabrıkasynda shyǵaryldy. Óıtkeni elimizde aqsha basatyn fabrıka bolmaǵan. Alǵashqy aqshalardy Londonnan Qazaqstanǵa jetkizý úshin 18 áýe sapary jasalǵan. Al alǵashqy qazaqstandyq monetalar Germanııada jezden jáne nıkel kúmisten jasalǵan. 2006 jyly teńgeniń jańa nyshany tańdaldy - ₸ (kody - U + 20B8). 2006 jyldyń qarashasynda Ulttyq bank teńgeniń sımvolyn jasaýǵa báıge jarııalandy. 30 myńnan astam sýret kelip túsken bul báıge 2007 jyldyń 29-naýryzy kúni óz máresine jetti. Solardyń arasynan Vadım Davıdenko men Sanjar Ámirhanovtardyń jasaǵan jobasy jeńimpaz dep tanylǵan. Nashar kóretin adamdar úshin banknottarda ár jeke nomınalǵa tán joǵary bederli arnaýly elementter paıdalanylǵan. 2007 jyldyń mamyr aıynda Taılandta ótken valıýta konferentsııasynda 10 myńdyq teńgemiz «Úzdik jańa banknot» atalymy boıynsha birinshi orynǵa ıe bolǵan.
Tól teńgeniń jetken jetistikteri
2011 jyldan bastap ulttyq valıýtanyń tórtinshi býyny qazaqstandyqtardyń qolyna túse bastady. «Samuryq» serııasyna 500, 1000, 2000, 5000, 10000 jáne 20000 teńgelik banknottar kiredi. Olardyń aldyńǵy jaǵynda «Qazaq eli» monýmenti jáne ushyp turǵan kógershinder bar. Artqy jaǵynda sýretshiler elorda panoramasyn (bıliktiń bóliný prıntsıpin beıneleýge arnalǵan), Almaty panoramasyn, Ertis ózeni men Ústirtti ornalastyrǵan. Teńge 17 qorǵanys dárejesine ıe: sýtańba, qaýipsizdik jipteri, móldir tereze, ýltrafıolet qorǵanysy, serııalyq nómirler, sáıkes keskinder. Sondyqtan teńge álemdegi eń qorǵalǵan valıýtalardyń qataryna kiredi. Aıta keteıik, qazaqstandyq aqsha álemdegi eń ádemi aqshalardyń biri bolyp sanalady. Úsh jyl qatarynan teńge álemde úzdik dep tanyldy: 2011, 2012 jáne 2013 jyldary (10 myń, 5 myń jáne 1000 teńgelik banknottar). 2007 jyly Ulttyq Banktiń 2006 jylǵy úlgidegi banknottarynyń jańa serııasy Halyqaralyq valıýta qaýymdastyǵy (IACA) bergen Jyldyń úzdik jańa serııasy úshin júldeni jeńip aldy. 2007 jyly Bangkokta «Optiks» elementi bar 10 000 teńge nomınaly úshin «úzdik jańa banknot» nomınatsııasynda birinshi oryn berilgen. Sondaı-aq, 2016 jyly «High Security Printing Europe» konferentsııasynda nomınaly 20 myń teńgelik banknot ta marapatqa ıe boldy. Ol 2015 jyldyń eń úzdik aımaqtyq banknotasy dep tanylǵan bolatyn. Sol jyly IACA teńgeniń valıýta salasyndaǵy eń jaqsy tehnıkalyq jetistigin aıryqsha atap ótti. Sonymen qatar, 2000 jyldan bastap, Qazaqstan teńge saraıy men Ulttyq bank jyl saıyn halyqaralyq baıqaýlarǵa qatysady. Búginge deıin dızaın men tehnologııalyq jańashyldyǵymen ártúrli nomınatsııalardaǵy 23 marapatqa ıe bolǵan.
Moneta qalaı jasalady?
Ulttyq Banktiń bas dızaıneri Almat Basenov monetalardyń qalaı jasalatynyn aıtyp berdi.
«Eń aldymen monetanyń dızaıny kompıýterde jasalady. Keıin músinshege jóneltiledi. Aldymen gıps modelinde jasalyp, keıin sılıkon quıylady. Odan keıin ǵana tsıfrlyq quraldarǵa kóshiriledi. Ár kezeńde jumys óte muqııat tekseriledi», - dedi Almat Basenov.
Jalǵan aqsha men shyn banknotty qalaı ajyratýǵa bolady?
Qazaqstan Ulttyq banki men ekinshi deńgeıli bankter 2022 jyldyń alǵashqy 10 aıynda 739 650 teńgege parapar qoldan jasalǵan 250 aqsha belgisin (247 banknota men 3 moneta) anyqtalǵan. QUB banknottar men monetalardy saraptaý basqarmasynyń basshysy Asqat Muqamadıevtiń málimetinshe, bıyl nomınaly 2 000 teńgelik banknotalar qoldan kóp jasaldy – 161 dana, bul – jalpy sannyń 64%-y. Qazaqstanda jalǵan banknotalar kóp jaǵdaıda kompıýterlik tehnıka men kádimgi ofsettik qaǵazda túrli tústi prınterdiń kómegimen jasalady. Aqshany qoldan jasaýshylar kórneki qorǵanysh elementterin túpnusqaǵa meılinshe uqsatýǵa tyrysady.
Ulttyq bank shynaıy banknotalardy jalǵan aqshadan kez kelgen adamǵa óz betinshe ajyratýǵa kómektesetin qarapaıym ereje bar ekenin eske salady. Barlyq banknotada kórý qabileti nashar adamdarǵa arnalǵan, qolmen ustaǵanda jaqsy bilinetin shyǵyńqy joǵary bederli element túrinde belgiler bar. Sonymen qosa, banknotanyń túsi anyq ári aıqyn bolýǵa tıis jáne sý tańbasy men nomınaldyń tsıfrlyq beınesin kórý úshin banknotany jaryqqa ustap qaraǵan durys.
Banknota betindegi úzik-úzik túrinde shyǵatyn jazbalary bar jipke nazar aýdarý qajet. Ony jaryqqa tosyp qaraǵanda birtutas jip bolyp anyq kórinedi. Nomınaly 1 000, 2 000, 5 000, 10 000 jáne 20 000 teńgelik banknotalarda túrli-tústi boıaýmen salynǵan sýret túrindegi beıneler bar ekenin atap ótken jón. Banknotanyń kólbeý buryshyn ózgertken kezde beınelerdiń túsi jasyl tústen altyn túske deıin ózgeredi.
Sondaı-aq barlyq banknotada beder jasaıtyn arnaıy baspa bar.
2022 jylǵy úlgidegi nomınaly 20 000 teńgelik banknotadan jarty terezedegi golografııalyq jolaqty kórýge bolady. Jolaqtyń tús almasý jáne dınamıkalyq áserleri bar.
Aıta keteıik, qazaqstandyq teńge - álemde qoldan jasaýdan erekshe qorǵalǵan valıýtalardyń biri.