Ulttyq tehnıkalyq reglamentterdi ázirleýdiń tártibi qaıta qaralady - Baqyt Sultanov

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Parlament Senatynyń jalpy otyrysynda «Tehnıkalyq retteý týraly» Zańy qabyldandy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Bıylǵy 24 qańtarda ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda jáne 1 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna arnalǵan Joldaýynda Memleket basshysy on jyldan astam ýaqyt buryn qabyldanǵan tehnıkalyq retteý týraly zańnama qazirgi ýaqyttyń talaptaryna saı kelmeıtinin atap ótip, ónimniń qaýipsizdigi men sapasyn arttyrý jóninde naqty tapsyrmalar berdi.

Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Baqyt Sultanovtyń aıtýynsha, óz naryǵymyzdy qorǵaý úshin iri álemdik ekonomıkanyń saýda teketiresi jaǵdaıynda ekonomıkany «ilgeriletetin» júıeli faktorlar bar, olarǵa da den qoıý qajet.

Olardyń ishinde:

1) ishki jáne syrtqy naryqtardaǵy tutynýshylardyń tarapynan otandyq taýarlardyń sapasy men qaýipsizdigine talaptardyń kúsheıýi;

2) ımporttyq taýarlar tarapynan «qysym» jáne eksporttyń jańa naryqtaryna shyǵý;

3) ıntegratsııalyq protsesterdi tereńdetý.

«Osyǵan baılanysty jáne atalǵan kemshilikterdi júıeli túrde sheshý úshin Úkimet tehnıkalyq retteý týraly zańnyń jańa redaktsııasyndaǵy jobasyn ázirlep, Parlamenttiń qabyldaýyna usyndy. Zań jobasyn ázirleý kezinde bizdiń negizgi mindetimiz tutynýshylardy qaýipti ónimnen qorǵap qana qoımaı, baqylaý is-sharalaryn júzege asyrý kezinde olarǵa artyq júkteme kórsetpeı, otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý tetikterin engize alatyn jańa normatıvtik bazasyn qurý boldy», - dedi mınıstr.

Osy oraıda B. Sultanov zań jobasynyń negizgi erejelerine toqtaldy.

Birinshi – memlekettik baqylaý kezinde jedel den qoıý tetigin engizý. Bul máseledegi zańnamalyq jańalyq – sýbektilerdiń baqylaýynan obektilerdiń baqylaýyna kóshý. ıAǵnı óndirýshi nemese satýshy emes, ónimniń ózi tekseriletin bolady. Ol úshin zerthanalarda synaq júrgizý úshin adam ómirine qaýipti ónim úlgilerin satyp alý rásimderi engiziledi.

Qaýipti ónimniń otandyq naryqtaǵy aınalymynyń shuǵyl jolyn kesý maqsatynda zań jobasynda Kásipkerlik Kodekske sáıkes jedel den qoıýdyń eki sharasy kózdeledi.

«Bul rastalǵan synaqtardyń nátıjeleri boıynsha qaýipti ónimdi alyp qoıý jáne sertıfıkattaýdan ótpegen nemese sertıfıkaty joq ónimdi aınalymǵa shyǵarýǵa tyıym salý. Bul rette zań jobasy jappaı baqylaýdy kózdemeıdi. Obektiler aqparattyq bazada «onlaın» rejımde qadaǵalanatyn bolady. Jedel den qoıý sharalary bultartpaıtyn dálelder bolǵan kezde ǵana qoldanylatyn bolady, al ónimdi aınalymǵa shyǵarýǵa tyıym salý anyqtalǵan zań buzýshylyqtar joıylǵanǵa deıin qoldanylady», - dedi vedomstvo basshysy.

Ekinshiden, sáıkestikti baǵalaý rásimderin jetildirý, sertıfıkattaý protsesterin tsıfrlandyrý eskerilgen.

Úshinshiden, salalardaǵy tehnıkalyq retteýdi kúsheıtý qarastyrylǵan.

Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq aıasynda kelissózder pozıtsııasyn sapaly qalyptastyrý maqsatynda salalyq memlekettik organdar janynda Saraptamalyq keńester qyzmetin qaıta qurý kózdelýde.

Ulttyq tehnıkalyq reglamentterdi ázirleýdiń tártibi qaıta qaralady.

Bıznes úshin erikti sertıfıkattaý júıesin qurýdyń quqyqtyq tetigi belgilenedi.

«Qazaqstanda tıisti zerthanalyq praktıkany damytý máselesine asa kóńil bólinedi. Bul Ekonomıqalyq yntymastyq jáne damý uıymy (EYDU) elderinde qazaqstandyq synaq hattamalaryn tanýǵa serpin beredi.

Atalǵan normalar qazaqstandyq taýarlardy syrtqy naryqqa shyǵarýǵa, otandyq óndirýshilerdiń básekelestik artyqshylyǵyn jáne Qazaqstanǵa tıimdi pozıtsııalardy kásibı túrde qorǵaýǵa baǵyttalǵan», - dedi Baqyt Sultanov.

Sonymen qatar, Senattyń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine tehnıkalyq retteý, kásipkerlik, memlekettik basqarý júıesin jetildirý jáne tólemder máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy eki oqylymda qaralyp, qabyldandy.


Seıchas chıtaıýt