Ulttyq rýhanı jańǵyrý - Otan tarıhyn zerdeleýmen mańyzdy
Bul halqymyzǵa rýhanı jol kórsetetin naqty baǵdar ekenine kúmán joq. Naǵyz ulttyq jańǵyrý tek Qazaqstan táýelsizdikke qol jetkizgende ǵana, Elbasynyń uzaq merzimdi strategııasynyń negizinde bastaldy dep aıtýǵa bolady.
Osy oraıda jýrnalıst Mahat Sadyq QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Memleket tarıhy ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty QANAT Eńsenovpen suhbattasqan edi.
Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda akademık Manash Qozybaev Úkimettik qoldaý nátıjesinde, Otan tarıhynyń kúrdeli de ózekti máselelerin aıshyqtaýda ıdeıa berýshi jáne uıymdastyrýshy retinde, basty máselelerge zertteýshiler nazaryn aýdartýda jáne álemdik órkenıet tarıhynda táýelsiz Qazaqstannyń óz ornyn kórsetýge negizdelgen ǵylymı izdenister strategııasyn ázirleýdi uıymdastyrdy. Tarıhty jańasha kózqaraspen qarastyrýda burynǵy óktemshil kózqarastaǵy tarıhı oqıǵalardy qaıta qaraýda, qazaq memleketiniń terrıtorııalyq tutastyǵynyń qalyptasýy, azattyq kúres, Qazaqstannyń Reseı quramyna enýi, kazarmalyq sotsıalızm jaǵdaıyndaǵy Qazaqstan halqynyń ahýalyna qatysty kontseptýaldy tujyrymdamalar jasaldy. Sheteldikterdiń Qazaqstan tarıhyna qyzyǵýshylyǵy artty. Qazaqstan ǵalymdary Sibir, Oral jáne Ortalyq Azııa tarıhshylarymen birlesken zertteýler júrgizdi. 1988 jyly qarasha aıynda «Orta Azııa respýblıkalary men Qazaqstandaǵy aýyl sharýashylyǵyn ujymdastyrý tarıhy» taqyrybynda ótkizilgen búkilodaqtyq ǵylymı konferentsııa jumysynyń tarıhı mańyzy zor.
Nátıjesinde M.Q. Qozybaev basqarǵan biraz ǵalymdar 1989 jyly «Voprosy ıstorıı» jýrnalynyń betinde qazaqstandyq qasirettiń kólemi men zardaptary jóninde «aqtańdaqtar aqıqatyn» jarııalap, ol álem jurtshylyǵyna aıan boldy. Otan tarıhynyń basym baǵyttary aıqyndaldy. Tarıhshylar jańa kózqaraspen jańasha tujyrymdar jasaýǵa jumyldyryldy. Qazaqstan tarıhynyń aqıqat betterin ashatyn alǵashqy ǵylymı-zertteý taqyryptary bekitildi.
1990 jyldyń 13 tamyz kúni KSRO Prezıdentiniń «20-50 jyldaryndaǵy saıası qýdalaý qurbandarynyń quqyqtaryn qalpyna keltirý týraly» Jarlyǵy jarııalandy. 1991 jyldyń 12 qarashasynda Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń qaýlysy negizinde quramy tanymal ǵalymdar, qoǵam qaıratkerleri men quqyq qorǵaý organdarynyń jetekshilerinen turatyn QR Joǵarǵy Tóralqasynyń Komıssııasy qurylyp, tarıhtyń aqtańdaq betterine qatysty arhıv materıaldaryna den qoıdy.
Qanat Alekseıuly, táýelsizdigimizdi jarııalaǵannan keıin, Qazaqstan tarıhyn Keńes Odaǵynyń birtutas tarıhynyń bir bólshegi retinde emes, álemdik tarıh, Eýrazııa, kóshpeli órkenıet, túrki halyqtary, Orta Azııa elderi damýynyń konteksinde qarastyrý qajettiligi týyndaǵany belgili. Osy jáıtterdi áńgimemizge arqaý etsek?
1995 jyldyń maýsymynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik saıasat jónindegi ulttyq keńes, jańa «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy tarıhı sanany qalyptastyrý tujyrymdamasyn» qabyldady. Tujyrymdamada tarıhty oqytýdyń ózekti máseleleri – tarıhı oı-sananyń basymdyqtary, tarıh ǵylymynyń keıbir máseleleri men tarıh iliminiń perspektıvalary qarastyryldy. Tarıhshy qaýym jańasha kózqaraspen jazylǵan 5 tomdyq «Qazaqstan tarıhy» akademııalyq basylymyn jaryqqa shyǵardy.
Qazaqstanda Elbasy N.Á. Nazarbaevtyń bastamasymen ulttyq rýhanı jańǵyrý baǵytynda 2004 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda Qazaqstan aýmaǵyndaǵy tarıhı-mádenı eskertkishter men nysandar jańǵyrtyldy. Alys jáne jaqyn shetelderden kóptegen arhıv derekteri jetkizilip, «Qazaqstan tarıhy Qytaı derekterinde», «Qazaqstan tarıhy Parsy derekterinde», «Qazaqstan tarıhy Orys derekterinde» degen ataýlarmen tomdyq kitaptar jaryq kórdi. Bul rasynda óte jaqsy jetistik. Egemendi eldiń eńsesin kóterý úshin, ulttyq tarıhty ulyqtaý jáne joǵalǵandy túgendeý asa mańyzdy másele retinde kún tártibine qoıyldy.
Odan keıin 2011-2013 jyldardyń aralyǵynda «Ǵylymı qazyna» memlekettik baǵdarlamasy júzege asyryldy. Memleket tarıhy ınstıtýty ǵalymdary «Uly Dala tulǵalary» serııasymen birqatar tulǵalardyń ǵumyrbaıanyna arnalǵan ǵylymı-zertteý eńbekterin jaryqqa shyǵardy. Aıtýly jobanyń aıasynda qazaq halqynyń qaıratker tulǵalary «Nursultan Nazarbaev», «Jumabek Táshenov», «Іlııas Esenberlın», «Kárim Myńbaev», «Nurtas Ońdasynov» jáne taǵy basqa tulǵalarǵa arnalǵan ǵylymı irgeli eńbekter jaryq kórdi. 2014 jyly «Halyq – tarıh tolqynynda» baǵdarlamasy arqyly álemniń eń beldi arhıvterinen tól tarıhymyzǵa qatysty qujattardy júıeli túrde jınaqtalyp, granttyq jobalar negizinde ǵylymı-zertteý jobalary júzege asyryldy.
Qazirgi ýaqytta 2018 jyldan bastap «Máńgilik El ıdeıasy» memlekettik baǵdarlama aıasynda da ǵylymı-zertteýler júzege asyrylýda. Ǵylymı jobalar arheologııa, etnografııa jáne Otan tarıhy baǵytynda birqatar taqyryptardy qamtyp, irgeli zertteýler qolǵa alynýda.
2019 jyly Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń ujymy jáne elimizdegi tarıhshy ǵalymdar birlese jumys jasap, «Uly Dala tulǵalarynyń 100 esimi» týraly eńbekti úsh tilde (qazaq, orys jáne aǵylshyn) daıyndady. Oǵan Qazaq eline erekshe eńbek sińirgen qaıratker tulǵalar endi. Mysaly, Abylaı han, Qabanbaı batyr, Bógenbaı batyr jáne kóneden búginge deıingi tulǵalardyń esimderi atalady. ıAǵnı, Ulttyq tarıhty jáne ondaǵy dara tulǵalardy ulyqtaý arqyly elimiz álemge tanyla túsedi. Álemdegi kez-kelgen memleket óziniń dara tulǵalarymen tanylatyndyǵy anyq. Osy atalǵan eńbekke «Qabanbaı batyr» týraly jazyp, óz úlesimizdi qostyq.
Qabanbaı batyr – XVIII ǵasyrda Qazaq handyǵy áskeriniń bas qolbasshysy bolǵan jáne memlekettiń ishki jáne syrtqy isterine aralasqan dańqty tulǵa ekendigi anyq. Biraq, osy ýaqytqa deıin Qabanbaı batyr týraly kólemdi ǵylymı-zertteý eńbegi jaryq kórmeı kele jatyr. Bul oılandyratyn másele bolǵandyqtan, birneshe jyl buryn materıaldar jınaqtap, eńbek jazýdy bastaǵan edik. Árıne, ońaı emes. Birneshe ǵasyr burynǵy oqıǵalardy qarastyrý úshin kóp izdenis kerek. Sheteldik arhıvtermen kitaphanalardan materıaldar qaraý jáne Qabanbaı batyrdyń 330 jyldyǵyna irgeli ǵylymı akademııalyq basylymdy daıarlaý maqsatynda Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetov myrzaǵa jobany qoldaý týraly hat jazǵanbyz. Usynys hatymyz qaralyp, qoldaý bildiriedi dep senip otyrmyz.
Qazaq eli dańqty qolbasshy Qabanbaı batyrdyń ómir joly, erlikteri jáne halqymyzdy syrtqy basqynshylyqtan qorǵaý jolyndaǵy eren eńbegin jaqsy bilýi qajet. Óıtkeni, jas urpaqtyń boıynda patrıotızmdi qalyptastyrý jáne ulttyq sanany nyǵaıtý úshin qajet. ıAǵnı, Qazaq eline erekshe eńbek sińirgen tulǵalar týraly «Uly Dala tulǵalary» serııasymen eńbekter shyǵýy kerek. Ondaı atqarylatyn ıgi is-sharalar eldigimizdi nyǵaıtyp, táýelsizdigimizdi baıandy etý úshin asa qajet.
Qazirgi jahandaný zamanynda Ulttyq tarıhy men tulǵalaryn ulyqtaǵan el eshqandaı memleketten kem bolmaıdy. Demek, HHІ ǵasyrda halqymyzdyń ulttyq rýhanı jańǵyra túsýi kerek.
- Ulttyq rýhanı jańǵyrý jáne etnosaralyq kelisim máselesi búgingi kúni óte ózekti taqyrypqa aınalyp otyr. Bul baǵytta tarıhshylarymyz tarapynan da zerdeden ótip, jan – jaqty zerttelgen dúnıeler bar ekendiginen habardarmyz. Osy ózekjardy dúnıege toqtalyp ótseńiz.
- Elbasy N.Á. Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý ıdeıasyn alǵash ret 1992 jyly Táýelsizdiktiń birinshi jylyna arnalǵan Qazaqstan halqynyń birinshi forýmynda jarııalady. Mundaı ınstıtýtty qurý qajettiligi saıası turǵydan, sondaı-aq jańadan qurylǵan, táýelsiz, polıetnosty, polıkonfessııalyq memlekettiń turaqty damýy turǵysynan týyndaǵan edi. Bul ıdeıa 1995 jyly júzege asyp, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń Jarlyǵymen qurylǵan Memleket basshysy janyndaǵy konsýltatıvti-keńesshi organ retinde quryldy.
Atalǵan bastama mádenıet aralyq dıalogty nyǵaıtýdyń jańa kezeńiniń negizin qalap, etnosaralyq qatynastardy damytý máselelerin joǵary deńgeıde sheshýge múmkindik jasaıtyn álemdik tájirıbedegi tyń baǵyt bolyp tabylady. Jıyrma jyldan asqan Assambleıa qarqyndy damyp, eleýli ózgeristerdi basynan keshirdi. Onyń damýy barysynda N.Á. Nazarbaevtyń bastamasymen etnosaralyq toleranttylyq jáne qoǵamdyq kelisimniń qazaqstandyq úlgisi qalyptasty. Osy jyldar ishinde Qazaqstan halqy Assambleıasynyń ınstıtýtsıonaldyq qurylymy nyǵaıyp, qoǵamdy uıymdastyrýshy áleýeti tolysty, ol halyq dıplomatııasynyń mańyzdy kúretamyryna aınaldy. Búgin Assambleıa el Prezıdenti Tóraǵalyq etetin konstıtýtsııalyq organ bolyp tabylady. Bul onyń erekshe mártebesin aıqyndaıdy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev 2019 jyldyń 2 qyrkúıek kúni Qazaqstan halqyna «Syndary qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» taqyrybynda Joldaýyn joldady.
Prezıdent Q.K. Toqaev óz Joldaýynda Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy rýhanı jańǵyrýǵa baılanysty: «Maqsatqa jetý úshin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi, ıaǵnı odan buryn jańǵyryp otyrýy tıis. Bul saıası jáne ekonomıkalyq jańǵyrýlardy tolyqtyryp qana qoımaı, olardyń ózegine aınalady. Rýhanı jańǵyrý tek búgin bastalatyn jumys emes. Biz Táýelsizdik kezeńinde bul baǵytta birneshe aýqymdy is atqardyq», - dep atap ótti. Sol Joldaýda Prezıdent áleýmettik jáne etnıkalyq toptar arasyndaǵy kelisim – búkil qoǵamnyń birlesken eńbeginiń nátıjesi ekenine de nazar aýdarǵan.
2006 jyly qabyldanǵan «Ultaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimniń 2006-2008 jyldarǵa arnalǵan qazaqstandyq úlgisiniń baǵdarlamasynda» elimizde ulttar, ulystar men etnıkalyq toptardyń ómir súretindigi atalyp ótti. Biraq olardy 130 ult pen ulysqa bólýdiń belgileri kórsetilmegen. Tipti, Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasy da azamattardy ulttyq belgilerge qarap alalaýǵa bolmaıtyndyǵyn eskertedi. Endeshe, Qazaqstan halqy etnıkalyq turǵydaǵy alýan túrliligine qaramastan, birtutas jurt bolyp tabylady. Al qazaqtar bolsa – memleket quraýshy ult. Bul onyń ulttyq artyqshylyǵy emes, azamattyq ustanymy. Sondyqtan, ózge ult ókilderi buǵan túsinistikpen qaraıdy, sebebi bul – birtutas memlekettegi qarym-qatynas pen beıbit qatar ómir súrýdiń tabıǵı da tarıhı zańdylyǵy. Onsyz memlekette qarama-qaıshylyqtardyń qordalanyp, daý-janjalǵa ulasýy múmkin.
Qazaqstan jerine ártúrli kezeńderde taǵdyrdyń jazýymen qonys aýdaryp kelip, turaqtanǵan ózge ult ókilderi barshylyq. Olar búgingi kúni álemdik qaýymdastyqqa Qazaqstan Respýblıkasy ataýymen engen eldiń azamattary retinde ómir súrýde. Kópshiligi keńestik totalıtarlyq júıe ústemdik qurǵan shaqta kúshtep kóshirilgen halyqtar edi. Olar taǵdyrdyń tálkegine ushyrap qýǵyndalyp kelgende, jergilikti qazaqtar óz jaǵdaılary asa máz bolmasa da, qoldan kelgen kómekterin jasap, aman-esen turyp ketýlerine járdemdesti. Birqatar ulttardyń ókilderi saıası qýǵyndaý aıaqtalyp, quqyqtary qaıta keltirilgen ýaqytta Otandaryna qaıtty. Keıbireýleri turaqtap qaldy. Qazirgi ýaqytta olar Qazaqstan azamattary retinde barlyq salada eńbek etip, eldiń damýyna úles qosýda.
Elimizdiń táýelsizdik alǵan ýaqytynan beri qazaq halqy ózge ult ókilderimen saıası turaqty jáne ultaralyq kelisimde ómir súrýde. Bul shırek ǵasyrǵa jýyq ýaqyt aralyǵynda etnosaralyq qarym-qatynastyń Qazaqstandyq úlgisiniń qalyptasqandyǵyn baıqatady. Al, eldegi azamattardyń ortaq Otan súıgishtigi men ultaralyq kelisimi, ol beıbit jáne tatý ómir súrýdiń nátıjesinde qalyptasatyndyǵy sózsiz.
Qorytyndylaı kelgende, ulttyq tarıhty zerdeleýdiń ózi rýhanı jańǵyrýǵa zor úles qosatyndyǵy anyq. Elimizdiń tarıhynda ashylmaǵan «aqtańdaqtar» áli de bar. Tarıhı oqıǵalar, tulǵalardyń ǵumyrbaıany sııaqty qarastyratyn máseleler jeterlik. ıAǵnı, ulttyq tarıhty túgendeý jáne zerdeleý arqyly rýhanı jańǵyra túsetindigimiz anyq.
Qazirgi ýaqytta Abaıdyń 175 jyldyǵy jáne ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoılaryn atap ótýdiń de zor mańyzy bar. ıAǵnı, qazaq jerinen shyqqan dara tulǵalardyń danalyǵyn, rýhanı shyǵarmalaryn nasıhattaý arqyly rýhanı jańǵyra túsý máselesi eskerilgen.
Al, elimizdegi etnosaralyq qarym-qatynastyń qazaqstandyq úlgisi elimizde saıası turaqtylyq pen beıbitshiligin saqtalý jolynda kóptegen jumystar atqaryp keledi. Qazaqstannyń kópetnostyq ortadaǵy keńistiginde senim, kelim men ózara túsinistik úlgisi ornady. Qazirgi ýaqytta Qazaqstan halqy Assambleıasy, oblystyq Kishi Assambleıalar jáne kóptegen etnomádenı ortalyqtar qyzmet atqaryp keledi. Demek, olardyń da qyzmeti respýblıka halqynyń rýhanı jańǵyrýy men damýyna úles qosatyndyǵy anyq.
Suhbatyńyzǵa rahmet!