Ulttyq rýh jańǵyrsa, memleket utady - Jańabek Jaqsyǵalıev
Olaı deıtin sebebimiz bul ultymyzdyń esti qaýymy kópten kútken sony soqpaq hám irgeli bastama edi. M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń dotsenti, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Jańabek Jaqsyǵalıev óz oı-tolǵamyn osylaısha bildirdi, dep habarlaıdy «QazAqparat» tilshisi.
Ǵalymnyń paıymdaýynsha, QR memleket qurýshy hám quraýshy ult qazaq halqynyń ata tarıhyna, ana tiline, baı mádenıetine elimizdegi ózge de ulttar men ulystar tarapynan qurmet artpaı, táýelsiz memleketimizdiń rýhanı-ıdeologııalyq negizderi berik qalyptaspaıtyndyǵyna ultjandy sarapshylar jıi nazar aýdaratyn.
Árıne, Prezıdent atap ótkendeı, «Rýhanı jańǵyrý tek búgin bastalǵan jumys emes. Táýelsizdik kezeńinde bul baǵytta birneshe aýqymdy ister atqaryldy». Muny moıyndamaý - aqıqatqa qııanat.
Basqasyn aıtpaǵanda, 2004 jáne 2013 jyldary qabyldanǵan «Mádenı mura», «Halyq - tarıh tolqynynda» baǵdarlamalarynyń ózi nege turady?! Nemese 2014 jyly El táýelsizdiginiń 23 jyldyǵyna oraı saltanatty jıynda jasaǵan baıandamasynda Elbasynyń: «Ulan-ǵaıyr jeri bar, uly muratty eli bar, babalary jazǵan uly tarıhy men urpaǵy bar, kóz tikken uly bolashaǵy bar meniń halqym - Uly halyq» dep aıtqan jan tebirenterlik sózderi ár qazaqtyń et-júregin eljiretken edi.
Prezıdent maqalasynyń kirispesin: «Endi osynyń bárinen de aýqymdy jáne irgeli jumystardy bastaǵaly otyrmyz.
Men elimiz myqty, ári jaýapkershiligi joǵary Birtutas Ult bolý úshin bolashaqqa qalaı qadam basatynymyz jáne buqaralyq sanany qalaı ózgertetinimiz týraly kózqarastarymdy ortaǵa salýdy jón kórdim» dep túıindeıdi.
Búginde bul maqalany tek qazaq qoǵamy emes, alys-jaqyndaǵy shet el sarapshylary asqan yjdaǵatpen jan-jaqty taldap-tarqatyp, egjeı-tegjeıli saralaýǵa kiriskeni málim. Nesin jasyramyz, Prezıdent ulttyq múddeni alǵa ozdyrǵandyqtan, ol qaısybir jaqyn aǵaıyndarǵa unamaı, jan-jaqtan synaýshylar da tabylyp jatyr.
Sonda bul maqaladaǵy Prezıdenttiń aıtqysy kelgen negizgi oıy ne? Osy rette Prezıdent ult zııalylaryna qandaı mindetter júktep otyr? Biz Prezıdent usynǵan rýhanı jobanyń tuńǵıyǵyna boılaı aldyq pa?
Elbasy N.Á.Nazarbaev maqalasynyń negizgi altyn arqaýy «ulttyq sanaǵa» arnalǵandyqtan, bizdiń búgingi sózimiz de sol baǵytta órbimek. Prezıdent bylaı deıdi: «Kún sanap ózgerip jatqan dúbirli dúnıede sana-sezimimiz ben dúnıetanymymyzǵa ábden sińip qalǵan taptaýryn qaǵıdalardan arylmasaq, kósh basyndaǵy eldermen terezemizdi teńep, ıyq teńestirý múmkin emes».
Iá, boıymyzǵa uıa salyp, ábden sińip ketken rýhanı «dertti» birden sylyp, alyp tastaý ońaı emes ekenin ómirdiń ózi kórsetip otyr. Áńgimeniń ashyǵyna kóshsek, Otan tarıhy ǵylymynda «ulttyq sana» uǵymyna antıpod maǵynada qoldanylatyn «quldyq sana» degen túsinik bar.
Jasyratyn nesi bar, biz birneshe ǵasyr ózgeniń buǵaýynda bolǵan halyqpyz. Bodaýda bolǵan halyqtardyń ulttyq tarıhı sanasy qalaı kómeskilenetindigin ıtalıan oıshyly Nıkkolo Makıavellıden asyryp aıtý qıyn: «Uzaq ýaqyt quldyqta bolǵan halyq týǵan eline degen qushtarlyqtan, otansúıgishtikten, ultjandylyqtan birte-birte aıyrylyp, jaǵympazdyq, jaramsaqtyq, jaltaqtyq sııaqty qulǵa tán minezderdi boıyna sińirgenin ózi de sezbeı qalady». Fılosoftyń paıymdaýynsha, ult mundaı dertten keminde bir-eki urpaq aýysqannan keıin saýyǵa bastaıdy deıdi. Tarıh ǵylymynda 1 urpaqtyń ómir súrý merzimi 25 jyl, 2 urpaqtyki 50 jyl dep esepteledi. Demek, qazaqtyń «elý jylda - el jańa» degen qanatty sózi kezdeısoq emes.
Onyń ústine elimizdegi memleket quraýshy ult - qazaq halqynyń sany táýelsizdigimizdi jarııalaǵan 1991 jyly óziniń kindik qany tamǵan týǵan topyraǵynda nebári 40 paıyzdy (shamamen 7 mln qazaq ) qurasa, qazirgi el bıliginiń sarabdal saıasatynyń arqasynda búginde shamamen 70 paıyzǵa (shamamen 11,5 mln qazaq) jetip otyr.
Osy rette frantsýzdyń uly gýmanıst ǵalymy Ashıl-Klod Debıýssıdiń: «Qaı kezde de memlekettik bıliktiń negizgi ólshemin memleket quraýshy ulttyń ósip ne kemýinen baıqaýǵa bolady» degen qanatty sózin eske túsirgen jón.
Mundaǵy aıtpaǵymyz ne? Álemdik tájirıbe kórsetkendeı, qaı elde bolmasyn memleket quraýshy ulttyń basymdyqqa ıe bolýy ulttyń tarıhı sanasyna degen suranystyń arta túsetindigimen jáne el bıligine memleket quraýshy ult ókilderiniń elıtasy keletindigimen erekshelenedi. Budan memleket quraýshy ult elıtasynyń týǵan halqynyń aldynda asa zor jaýapkershiligi bar ekeni anyqtala túsedi.
Beınelep aıtsaq, táýelsizdikke jetip, azattyqqa boıyn úırete bastaǵan halyq óziniń quldyq dáýirde joǵalta bastaǵan ulttyq rýhyn jantalasa izdeı bastaıdy. Búgingi buqaralyq aqparat quraldary men áleýmettik jelilerdegi tarıhı taqyryptarǵa degen tolassyz ińkárlik bul sózimizge dálel. Máselen, Shyńǵyshannyń tegi kim, Shyńǵyshannyń molasy qaıda, Kereı men Jánibek handar qaıda jerlengen, Han Keneniń ǵazız basy qaıda, Ábilqaıyr hannyń atyshýly hatyn qalaı oqyp júrmiz, t.s.s.jalǵasa beredi.
Alysqa barmaı-aq, óz óńirimizden sózimizge tuzdyq retinde bir-eki dáıek. Otarshyl bılik ulttyq sanamyzdy quldyq sanaǵa deıin qanshalyqty quldılatsa da, tabıǵatynan rýhy myqty halyq óz asyldaryn tarıh tuńǵıyǵynan shyǵaryp alyp otyrdy. Mysaly, bizdiń óńirde Qunyskereı men «Bandy» Amanǵalıdy «eńbektegen baladan, eńkeıgen kárige deıin» biledi. Olardy halyq ne úshin qadirleıdi? Shyn máninde olar ádiletti belden basqan óktem otarshyl júıe halyqty qan-qaqsatqan kezde odan esh qoryqpastan sýyrylyp alǵa shyqqan «júreginiń júni» bar naǵyz saıypqyrandar edi. Kerisinshe talaı el basqarǵan, biraq halyqtyń kóńilinen shyqpaǵan bılikshiler halyqtyń tarıhı zerdesinen shyǵyp qalǵan. Qysqasy, qashan da halyqtyń tarıhı jady myqty. Jaqsylaryn tarıhtyń tasasynda qaldyrǵysy joq.
Elbasy maqalasynda: «Qazaq «Týǵan jerge týyńdy tik» dep beker aıtpaǵan. Patrıotızm kindik qanyń tamǵan jerińe, ósken aýylyńa, qalań men óńirińe, ıaǵnı týǵan jerińe degen súıispenshilikten bastalady», deıdi.
Máselen, bizdiń týǵan ólkemiz - Kishi júz tarıhynyń ózindik ereksheligi bar. Ol jas urpaqty patrıotızmge bastaıtyn erekshelik. Ár dáýirimizden, ár tulǵamyzdan, ár dómpemizden órlik, erlik, batyrlyq hám jaýyngerlik dástúrdiń ıisi ańqyp tur. Biz muny buǵan deıin de aıtyp júrmiz. Alash balasy «Kishi júzdi naıza ber de, jaýǵa qoı» degendi beker aıtpaǵan. Mysaly, bıyl atap ótkeli otyrǵan S.Datulynyń 275 jyldyǵy, J.Dosmuhamedovtyń 130 jyldyǵy, Kúnbatys Alashtyń 100 jyldyǵy osy sózimizge dálel.
Máselen, «Bekten týǵan alshyndy, Biz úshin qanǵa malshyndy, Іrgeńe jaýyń kelgende, Silteıtin naıza, qamshyńdy» (Maıqy bı), «Naızasynyń ushy altyn, biri etek, biri jeń» (Buqar jyraý), «Alshyn ata balasy - Sultansıyq, Baqsıyq, Han qyzy eken anasy, Qannan keýip kórgen joq, Naızasynyń saǵasy, 12 ata Baıuly, 7 ataly Jetirý, Álim menen Shómekeı, Halqymnyń edi jaǵasy» (Súıinbaı Aronuly), «Kishi júz - batyrlar urpaǵy» (Sh.Ýálıhanov), «Jaıyq ózeni keýip qalǵansha, tipti aqyrzaman kelgenshe, qazaq halqy bul jerden eshqashan aıyrylmaıdy» (Ábilqaıyr han), «Kishi júzdiń Reseıge qosylǵannan keıingi 150 jyldyq tarıhy qanmen jazylǵan tarıh» (H.Dosmuhammedov) dep soza berýge bolady.
Osy rette óz maqalasynda Elbasy myna nársege asa saq bolýdy eskertti. Prezıdent: «Sonymen birge, jańǵyrý uǵymynyń ózi meılinshe kónergen, jahandyq álemmen qabyspaıtyn keıbir daǵdylar men ádetterden arylý degendi bildiredi. Mysaly, jershildikti alaıyq. Árıne, týǵan jerdiń tarıhyn bilgen jáne ony maqtan etken durys. Biraq, odan da mańyzdyraq máseleni - ózińniń birtutas uly ulttyń perzenti ekenińdi umytýǵa áste bolmaıdy», dedi. Iá, áýeli patsha úkimeti, keıin keńes úkimeti dástúrli hám kóshpeli qazaq qoǵamyna tán rý-rýǵa bólinýdi óz múddesine sheber paıdalanyp, qazaqty aýyl-bolys-ýezd-gýbernııaǵa, keıin keńester osy negizde bólimshe-keńshar-aýdan-oblysqa bólip tastady. Kekilbaevsha aıtsaq, qazaq ekeýiniń tusynda da bir-birine kóz alartýdan ári asa almady.
Otarshyl bılikten qalǵan «bólip al da bıleı ber» saıasaty sultan men sultandy, bı men bıdi, batyr men batyrdy bir-birine aıdap salyp «sekseýilshe soqty». Saıyp kelgende, munyń bári jershildikpen qosa qazaqtyń óz ishindegi alaýyzdyqqa, tarqatyp aıtsaq, ishtarlyqqa, kúnshildikke jol ashty. Bul - óz aldyna bólek áńgime.
«Sózimizdi tııanaqtaı kele aıtarymyz, jahandaný zamanynda ult retinde jutylyp ketpeýdiń eń negizgi joly - ulttyq kodymyzdy, ulttyq mádenıetimizdi, tujyryp aıtsaq, ulttyq ımmýnıtetimizdi kúsheıtý ekendigine taǵy bir márte kóz jetkizdik. Ult ustazy A.Baıtursynov: «Kóbinese mádenıeti tómen jurt aqkóńil, anaıy, ańqaý keledi. Sondyqtan da mádenıeti joǵary jurtpen aralasqan jerde aldaýyna, arbaýyna túsip jem bolady. Ol jem bolýdan mádenıeti jetilgenshe qutylmaıdy. Qazaq jem bolýdan túbinde dekret qýatymen qutylmaıdy, mádenıet qýatymen qutylady», - dese, Elbasy N.Á.Nazarbaev óz maqalasyn: «Jańa jaǵdaıda jańǵyrýǵa degen ishki umtylys - bizdiń damýymyzdyń eń basty qaǵıdasy. Ómir súrý úshin ózgere bilý kerek. Oǵan kónbegender tarıhtyń shańyna kómilip qala beredi», - dep óz oıyn tobyqtaı túıedi», dedi Jańabek Jaqsyǵalıev.