Ulttyq mýzeıde halyqaralyq «Arba» kórmesi ashyldy

Foto:
NUR-SULTAN. QazAqparat – Elordada zamanaýı sýretshilerdiń týyndylary qoıylǵan halyqaralyq kórme ashyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Nur-Sultan tórinde ashylǵan «TAMYR» shyǵarmashylyq tobynyń halyqaralyq «Arba» atty kórmesine tarıh, mádenıet jáne ulttyq dástúrden syr shertetin kartınalar qoıylǵan.

«Týyndylar ártúrli bolǵanymen sýretshilerdiń túpki oıy bir. Barlyǵy da shyǵarmasy arqyly mádenıetke degen erekshe yqylasyn bildirip jatyr. Ulttyq dástúr, tarıh jáne tabıǵatqa degen súıispenshiligin ár sýretshi barynsha kórkem etip jetkizgisi keledi. Sýretshiniń de dittegeni sol - súıispenshilik pen sulýlyqty túrli túster arqyly jetkizý. Ol tabıǵatqa, jerge, otanǵa nemese adamǵa qatysty bolýy múmkin», - dedi QR Sýretshiler odaǵynyń múshesi Sultan Ilıaev.


Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, kórmeni ótkizýdegi maqsat – el tarıhy, mádenıeti, ádet-ǵurpy men dástúrden habar beretin sýretshilerdiń týyndylaryn zamanaýı formatta tanystyrý.

Kórmege qatysýshylardyń biri qyrǵyzstandyq sýretshi Jyrǵalı Matýraıymovtyń elordaǵa osymen úshinshi ret joly túsipti.

Áńgime barysynda ol Nur-Sultannyń erekshe qala ekenin atap ótti. Sýretshiniń týyndylary Qazaqstannan bólek Túrkııa, Qytaı, Frantsııa, Iran jáne Reseı sekildi elderde kórmege qoıylypty.

«Sharaǵa qatysý úshin Bishkekten arnaıy keldim. Qatysýshylardyń bárin tanımyn. 10 jumys alyp keldim. Týyndylarymnyń janryn aıtý qıynǵa túsedi. Bir sózben aıtqanda sýretterim adam ómirinen habar beredi. Aralasý, qarym-qatynas, syılastyq jáne taǵy basqa. Bul óte mańyzdy. Pandemııaǵa baılanysty syrtqa shyǵýǵa kedergi bolǵan, shekaralar ashylyp bárimen qaıta júzdesip jatyrmyz», - deıdi J. Matýraıymov.


Mádenı sharaǵa uıytqy bolǵan «TAMYR» shyǵarmashylyq tobynda elimizdiń jetekshi sýretshileri bar. Onyń quramyna Sýretshiler odaǵy men KSRO Sýretshiler odaǵynyń músheleri kiredi.

Aıtýlarynsha, shyǵarmashylyq toptyń barlyq ókilderi kásibı bilim alǵan, bedeldi respýblıkalyq jáne halyqaralyq forýmdar men semınarlardyń, baıqaýlar men kórmelerdiń qatysýshylary men laýreattary.

Aıta keteıik, kórmeniń ashylý saltanatyna mádenıet jáne qoǵam qaıratkerleri, tanymal sýretshiler, sondaı-aq zııaly qaýym ókilderi qatysty.


Seıchas chıtaıýt