Ulttyq quryltaı jastar saıasatyna asa mán beretin bolady – Janarbek Áshimjanovpen suhbat
- Janarbek Sadyqanuly, el taǵdyryn aıqyndaǵan keleli sheshimder quryltaı arqyly qabyldanǵany tarıhtan málim. Al búgingi tańda qurylǵan bul konsýltatıvtik keńestiń maqsaty qandaı jáne onyń quramy qalaı jasaqtaldy?
– Quryltaıdyń Almatyda nemese elordada emes, sonaý Altyn Ordanyń alǵash týyn tikken jerde ótýi asa mańyzdy. Qazaq ózi ár túrli jaǵdaılarda, syn saǵatta quryltaı shaqyratyn. Sondyqtan Prezıdent osyǵan mańyz berdi. Qańtar oqıǵasy oryn alǵannan keıin bizde barlyq salalardy qaıta qaraıtyn másele týyndady. Osy sebepti Qasym-Jomart Toqaev bizdi qasıetti Ulytaý topyraǵyna Táýelsizdikti, eldiń turaqtylyǵyn saqtaý máselelerin talqylaý úshin shaqyrdy. Bul aı nemese apta saıyn jınalatyn oryn emes. Sondyqtan munda tek mańyzdy máseleler qaralady. Munyń negizgi maqsaty – bizdiń ómir súrý saltymyzdy, ishki jáne syrtqy saıasattaǵy qarym-qatynastar, jalpy saıası-quqyqtyq mádenıetimizdi qalyptaý. Qarap otyrsańyz, quryltaıǵa ekonomıka, bilim, ǵylym, zań, áleýmettik jáne mádenıet salasynyń qadaý-qadaý tulǵalary iriktelip alynǵan. Endi bul Ulytaýda ótken quryltaıdyń alǵashqy jınalysy ǵoı. Sonda Memleket basshysy qańtar oqıǵasynan qandaı sabaq alýymyz kerek jáne ózi bastaǵan el kóshin qaı baǵytqa alyp júremiz degen máselelerdi anyqtap almaq boldy. Sonymen qatar ashyq qoǵam qurý, baı men kedeıdiń arasyn jaqyndastyrý, sot júıesindegi Konstıtýttsııalyq ózgeristerdi túbegeıli qabyldaý jumystaryna mán berdi. Sońǵysy - zań shyǵarýshy organǵa, ıaǵnı bizge júktelgen mindet. Aldymyzda 113 zań bar. Onyń 30-ǵa jýyǵy Kostıtýttsııalyq zańdar. Endi osylardy jedeldetip júzege asyrýymyz kerek. Bizdiń quryltaı múshesi retinde atqaratyn jumysymyz osy.
– Ulttyq quryltaı ásirese qandaı máselelerge den qoıady?
– Meniń oı-kózqarasym bizdiń ult retinde damýymyzǵa keri áserin tıgizip turǵan túıtkildi máseleler bar. Birinshi kezekte – ol jastar saıasaty. Sosyn ulttyq rýhty kóteretin jobalardy júzege asyrý. Endi osy baǵyttaǵy dúnıelerdi arnaıy jumys toby nazarǵa aldy. Keshe bizde jınalys ótti. Sonda quryltaıdyń jumysyn júıeli júrgizý úshin qajetti taqyryptardy bekitip, máselelerdi aıqyndadyq. Onda negizinen ulttyq baǵytqa asa kóńil bólindi. El men halyqtyń 30 jyldaǵy kemshiligi men jetistigi bar. Qaı jerde bizden kinárát ketti, qaı jerde barmaq shaınaıtyn jaǵdaılarǵa jol berip aldyq degen túıtkilder talqylanyp jatyr. Bul búgingi Táýelsizdik dáýirinde qalyptasqan jastarymyz ben zamandastarymyzdyń memleketimizge tıgizer paıdasyn tolyq sezinýin qamtamasyz etetin jıyn dep oılaımyn. Syrtqy saıasatqa qatysty máselelerdiń Ulttyq quryltaıda talqylanýy mindetti emes. Bul alańda memlekettiń ishki turaqtylyǵyna qatysty sharalar qolǵa alynýy kerek. Máselen, ulttyq kıno jáne mádenıet – kenje qalyp jatqan tustarymyz osy ǵoı. Al bilim, densaýlyq salalaryna qatysty ózderiniń arnaıy baǵdarlamalary bar. Sol arqyly olar kezeń-kezeńimen jumysyn isteı beredi. Al Úkimet pen qoǵam ony baqylap otyrýy kerek. Sondyqtan Ulttyq quryltaı birinshi kezekte halqymyzdyń belgili bir ıdeologııasyn qalyptastyryp, sony qamtamasyz etetin alań bolsa degen usynysym bar.
– Memleket basshysy Ulttyq quryltaıdyń alǵashqy otyrysynda qazaq tiliniń mártebesine qatysty pikir bildirdi. Osy baǵytta memlekttik tildiń básekege qabilettiligin arttyrý úshin quryltaı qandaı jumystardy qolǵa almaq?
– Memlekettik tildiń jankúıeri retinde aıtqym keletini – qoǵamda kóńil tolmaýshylyq bar. Oǵan qatysty meniń ózimniń kózqarasym da joq emes. Qazaq tili shyn máninde Kostıtýttsııalyq mártebesine saı bola almaı turǵany týraly máseleler aıtylyp júr. Biraq dál qazirgi kezde Prezıdentimizdiń el-halyqqa tastaǵan usynysyn qoldaımyn. Sebebi ol kisi qazirgi qıyn geosaıası jaǵdaıda tildiń máselesin paıdalanyp, iritý men shiritýge jáne halyqty ishten ydyratýǵa paıdalanylyp ketpese eken degen alańdaýshylyǵyn bildirdi. Men Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty retinde ózimizden bastaýymyz kerek dep oılaımyn. Eshqandaı ýshyqtyrýsyz jeke azamat bolsyn, qurylymdy basqaryp otyrǵan adamdar bolsyn, zııalylar men memlekettiń ushar basynda turǵan azamattar bolsyn, osylardyń barlyǵy qazaq tilin tumar etip, birinshi kezekte oılaýy kerek. Degenmen memlekettik qyzmetshilerge talap ózge bolýy tıis. Men Májiliste qarap júremin. Mınıstrler, vıtse-mınıstrler nemese departament basshylary bolsyn keıde qazaqsha qoıylǵan suraqtarǵa kúbirtiktep jatady. Sol qoǵamnyń narazylyǵyn týdyrady. Sondyqtan memlekettik qyzmetshilerdi jumysqa alǵanda qatań tártipte qazaq tilin jetik meńgerýi talap etilýi kerek. Men bul usynysymdy Memlekettik qyzmet isteri agenttigi ókilderine de aıttym. Qatardaǵy jáne joǵary laýazymdy orynǵa umtylǵan azamattar qazaq tilin óte joǵary deńgeıde meńgerýi qajet. Qazir tıisti organ osyǵan baılanysty zań jobasyn ázirlep jatyr. Ony resmı bekitsek, memlekettik tildiń máselesin sheshemiz dep oılaımyn. Al dál qazir muny alaýlatyp-jalaýlatatyn bolsaq, ony solshyl saıası kúshter teris maqsatta paıdalanyp kete me degen kúdik bar. Barlyq problemany tildiń aınalasynan shyǵarǵysy keletin toptar joq emes. Men ózim 20 kúndeı aýyl-aımaqty aralap keldim. Jergilikti jerlerdegi halyqtyń basym bóligi osy tilge baılanysty nazyn aıtty. Jýrnalıstik qyzmetimde memlekettik tildiń mártebesi úshin kúresken azamatpyn. Al saıası jumysqa kelgen soń jaǵaıdy ishten kórdim. Kóptegen áleýmettik ortalarda bir másele shyǵarsaq - osy tildiń mańaıynan shyǵarsaq deıtin kúshterdi baıqap, sezdim. Bul óte názik problema. Sondyqtan ony birte-birte sheshýimiz kerek dep oılaımyn.
– Ulttyq quryltaıdyń jasaqtalýyn halyq rızashylyqpen qabyldady. Degenmen el azamattarynyń kókeıinde saýal da joq emes. Halyq konsýltatıvtik keńeske qandaı quzyret beriletinin jáne onyń nátıjesinde turǵyndar ómiri qalaı ózgeretinin bilgisi keledi.
– Alǵashqy jıyn aqyldasý sıpatyndaǵy otyrys boldy. Bul memlekettik ınstıtýt emes. Ulttyq quryltaı - qoǵamdyq kúsh. Prezıdenttiń arnaıy tapsyrmasy bar. Oǵan sáıkes, ár sala boıynsha jumys toptary jasaqtalyp, qyzmetin bastady. Ol Úkimetke de, qoǵamǵa da, zań shyǵarýshy organǵa da tıisti deńgeıde yqpalyn júrgizetin úlken quryltaı. Odan ári onyń úlken saıası kúshke ıe bolatynyna men senimdimin. Ulttyq quryltaıǵa Prezıdent tóraǵalyq etken soń el-halyqtyń kúdik-kúmánin seıiltedi dep oılaımyn.
– Quryltaıdyń alǵashqy otyrysynda Respýblıka kúnine ulttyq mereke mártebesin qaıtarý usynyldy. Bul meıramnyń bizdiń el úshin tarıhı mańyzy qandaı?
– Dál osy máseleni óz ýaqytynda «Jas Alash» gazetinde qozǵaǵan bolatynmyn. Rasynda 25 qazan - Táýelsizdiktiń deklaratsııasyna jasalǵan alǵashqy qadam. Sondyqtan bul kún ataýsyz qalmaýy kerek. Onyń resmı merekeler qataryna engizilýi durys sheshim. Al jeltoqsandaǵy merekemiz bizdiń el bolý jolynda ter tókken ulttyq batyrlarymyzdy, saıası qaıratkerlerdi jáne rýhanı tulǵalarymyzdy ulyqtaý maqsatyndaǵy sımvoldyq mereke mártebesinde qalýy kerek. 25 qazan Respýblıka kúni Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary táp-táýir, eldiń eńsesin kótergen jaqsy mereke bolǵan. Keıin ol máninen aıyryldy ǵoı. Sondyqtan bul tarıhı ádilettilikterdi qalpyna keltirý prıntspterin oryndaý baǵytyndaǵy jumystardyń biri. Bul – merekeler qataryn kóbeıtken emes. Atalǵan usynysty halyq durys qabyldaıdy, ulyqtaıdy jáne onyń qadir-qasıetine jetý jolynda jastar sanasyna sińiredi degen senimdemin.
– Quryltaı jylyna bir márte jınalady. Budan bólek, jospardan tys qandaı jaǵdaıda shaqyrtylýy múmkin?
– Endi jaratqan tótenshe jaǵdaıdan saqtasyn! Shuǵyl talqylanýy kerek másele nemese betin aýlaq qylsyn bir oqys oqıǵa bolǵan kezde Memleket basshysy jedel quryltaı shaqyrady. Mundaı jaǵdaıda Ulttyq quryltaı shaqyrylýy mindetti dep esepteımin.
– Janarbek Sadyqanuly, ýaqyt bólip, suhbat bergenińizge rahmet!