Ulttyq keńeste kepildendirilgen áleýmettik paketti monetızatsııalaý usynyldy
«Búgingi tańda Aqtóbe oblysynda azyq-túlik jıyntyǵynyń quny 6 748 teńge jáne turmystyq hımııa jıyntyǵynyń 1846 teńge. Qyrkúıek aıynda 2584 aqtóbelik otbasy osyndaı kómek alsa, bir jarym aıda olardyń sany 3200-ge deıin ósti. Biraq azyq-túlik jıyntyǵynyń tizimin qarasańyz, qajetti taýarlardyń ishinen makaron, un, maı ǵana bar. Dál osyndaı azyq-túlik jıyntyqtaryn qaıyrymdylyqpen aınalysatyn metsenattar da taratady. Búgingi tańda memleketten kómek alatyn otbasylar «ujymdyq dıeta» ustap júr deýge bolady. Bárin birdeı makaron, birdeı un men maı tutynyp júr», - dedi Táttigúl Talaeva Ulttyq keńes otyrysynda.
Sondaı-aq, ol kepildendirilgen áleýmettik paket aıasynda tutyný merzimi bitýge jaqyndaǵan taýarlar taratylyp jatqanyn másele etip kóterdi.
«Búgingi tańda kepildendirilgen áleýmettik paket aıasynda azyq-túlik jetkizetin saýda kompanııalary saqtaý merzimi bitýge jaqyn qalǵan azyq-túlik jóneltip júr. Onyń ústine jetkizip bergeni úshin keminde 1000 teńge alady. Balalar sapaly azyq-túlik tutyný úshin kepildendirilgen áleýmettik paketi aıasynda arnaıy tólem kartasyn shyǵarýdy jáne onyń somasyna jetkizý qunynda qosýdy usynamyn» - dep túsindirdi belsendi.
Onyń aıtýynsha, azyq-túlik jıyntyqtarynyń somasy arttyrý qajet. Sebebi azyq-túlik qymbattap ketken.
«Monetızatsııa arqyly biz otbasylarǵa ózderi qalaǵan nárseni tańdaýǵa jáne taǵam mázirin jaqsartýǵa múmkindik beremiz. Múmkin olar un men makaron emes, jemis nemese basqa da ónimder alǵysy keletin shyǵar», - dedi sarapshy.