Ulttyq ınfraqurylym jospary aıasynda bazalyq jobalar qamtylady

Foto:
ASTANA. QazAqparat – Bıyl 29 naýryzda VIII saılanǵan Parlamenttiń birinshi sessııasynyń ashylýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev áleýmettik-ekonomıkalyq damý barysyna tyń serpin berý kerek ekenin basa aıtty. Sonymen qatar, Prezıdent Úkimetke ınfraqurylymdy damytýǵa qatysty ustanymdardy qaıta qaraýdy tapsyrdy.

Osyǵan deıin Energetıka mınıstrligine elektr stansalaryn tekserýdi 2023 jyldyń birinshi toqsanynda aıaqtaý tapsyrylǵan bolatyn. Birinshi kezekte tozý deńgeıi 70%-ten asyp ketken jylý jelileri aýystyrylady. Mundaı jeliler – 1 600 shaqyrym. Ekinshi kezeńde 4 myń kılometrge jýyq jeli jańartylady. Bul – óte aýqymdy jumys ári kóp qarajatty talap etedi.

«Bıylǵy qystyń qalaı ótkenin barshańyz bilesizder. Qystyń kózi qyraýda birqatar aımaqta qalalar men eldi mekender jylýsyz qaldy. Ábden tozǵan energetıka ınfraqurylymy áreń jumys istep tur. Meniń tapsyrmammen elektr energetıkasy naryǵyn damytýdyń jańa úlgisi daıyndalyp jatyr. Sol arqyly osy salaǵa qosymsha ınvestıtsııa tartý kózdelip otyr. Sondaı-aq, bul qujat osy salanyń barynsha ashyq bolýyn qamtamasyz etpek», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy elimizdiń ınfraqurylymdyq qýatyn qalyptastyrý qajet ekenin aıtty. Osy oraıda, Prezıdent Ulttyq ınfraqurylym josparyn qabyldaýdy usyndy. Qujatta osy saladaǵy basty máseleler ashyq kórsetilýi tıis. Sonymen birge, 2029 jylǵa deıin iske asyrylatyn negizgi jobalar qamtylýy qajet.

Sonymen qatar, Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke shekaralas aýdandarda qonystanǵysy keletin azamattarǵa turǵyn úıdi arzandatý týraly tapsyrma berdi.

«Saladaǵy saıasatty júıeleıtin jáne túbegeıli jaqsartatyn qala qurylysy kodeksiniń mańyzy zor. Úkimet shekaralas aýdandarda qonystanǵysy keletin azamattarymyz úshin turǵyn úıdi arzandatý máselesin sheshýdiń jańa tásilderin ázirleýge tıis. Sondaı-aq, ınjenerlik, áleýmettik ınfraqurylymdy jańǵyrtýǵa jáne qurýǵa nazar aýdarý qajet. Meniń oıymsha, bul – mańyzdy strategııalyq mindet. Bizde 65 shekara mańy aýdany bar, ókinishke qaraı olardyń kópshiliginiń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy tómen deńgeıde», - dedi Prezıdent.

Jaqynda Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov shekara mańyndaǵy aýyldardy damytý jospary týraly aıtty.

«Elimizde 65 aýdanda 1,7 mln adam turatyn barlyǵy 1 283 shekara mańyndaǵy aýyl bar. «Aýyl – el besigi» jobasyn iske asyrý aıasynda 2023 jylǵa 140 shekara mańyndaǵy aýylda 290 jobany iske asyrý josparlanyp otyr», - dedi Á. Qýantyrov Úkimet otyrysynda Prezıdenttiń Parlament sessııasy ashylýynda bergen tapsyrmalaryn iske asyrý barysyn talqylaý kezinde.

800-den asa ınvestıtsııalyq joba iske asyrylmaq

Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstriniń mindetin atqarýshy Marat Qarabaev ındýstrııalandyrý, óndiristi oqshaýlaý jáne ınfraqurylymdy jańǵyrtý baǵytyndaǵy jumystarǵa túsinik berdi. 2029 jylǵa deıin 147 myńǵa jýyq jumys ornyn qurylyp, jalpy somasy 33 trln teńgeden asatyn 800-den asa ınvestıtsııalyq jobany paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr.

Osy jobalardy iske asyrý shamamen 9 trln teńge somasyna óndiris kólemin qamtamasyz etedi, ımportty almastyrý 5 trln teńge, eksport 4,2 trln teńge deńgeıinde eskerilgen. Qosylǵan quny joǵary taýarlardy oqshaýlaýdy jáne shyǵarýdy tereńdetýge negizinen mashına jasaý, qurylys ındýstrııasy, jeńil ónerkásip jáne metallýrgııa salalaryndaǵy jobalar baǵyttalǵan. Іske asyrylyp jatqan jobalardy qajet ınfraqurylymmen qamtamasyz etý maqsatynda bıyl shaǵyn ónerkásiptik aımaqtar iske qosylady.

«Ulttyq ınfraqurylym josparyn ázirleý úshin múddeli memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdar ókilderinen turatyn jumys toby qurylady. Infraqurylymdyq damýdyń negizgi problemalaryn sheshý maqsatynda, josparda bazalyq ınfraqurylym jobalary, onyń ishinde avtomobıl jáne temirjolmen, áýe jelisimen, sýmen, jylýmen, gazben jáne elektr energııasymen jabdyqtaý, sondaı-aq baılanys, telekommýnıkatsııamen qamtamasyz etý qamtylady. Ulttyq Jospar áleýmettik-kommýnaldyq saladaǵy problemalardy sheshýge, sondaı-aq paıdalanýǵa beriletin jańa ónerkásip nysandarynyń energııa resýrstaryna qatysty ósip kele jatqan suranysyn qamtamasyz etýge baǵyttalady», - dedi Indýstrııa mınıstri.

Sonymen qatar, ol shekara mańyndaǵy eldi mekender boıynsha Prezıdent tapsyrmasyna qatysty toqtaldy.

«Halyqtyń aýyldyq jáne shekara mańyndaǵy aýmaqtardan ketýin azaıtý maqsatynda birinshi kezekte jańa óndiristerdi iske qosý arqyly turaqty jumys oryndaryn qurý josparlanyp otyr. Jobalardy jeńildikpen qarjylandyrý Ónerkásip qorynda qarastyrylǵan qarajat esebinen júzege asyrylady», - dedi mınıstr.

Munymen qosa, aýyl turǵyndaryna jalǵa beriletin turǵyn úı salýshylardyń shyǵyndaryn sýbsıdııalaý tetigi iske qosyldy. Osy tetik arqyly aýyl azamattaryna 2 855 turǵyn úı salý josparlanǵan (14,3 mlrd teńge). Budan basqa, aýylda jeke turǵyn úı qurylysyn yntalandyrý maqsatynda jyl saıyn 22 myń jer ýchaskesi ınjenerlik kommýnıkatsııamen qamtamasyz etiledi.

Atap aıtqanda, Qurylys kodeksin daıarlaý maqsatynda jumys toby qurylyp, jol kartasy bekitildi. Іri salalyq qaýymdastyqtardyń jáne ınstıtýttardyń qatysýymen kodekstiń alǵashqy jobasy ázirlendi. Bul joba osy aıda qoǵamdyq talqylaýǵa shyǵarylmaq.

«Bıyldyń sońyna deıin ázirlengen jobany Parlament Májilisiniń qaraýyna engizý josparlanyp otyr. Tutastaı alǵanda, qurylys kodeksi 4 zańdy biriktiredi («Sáýlet, qala qurylysy jáne qurylys qyzmeti týraly», «Turǵyn úı qurylysyndaǵy úlestik qatysý týraly», «Jeke turǵyn úı qurylysy týraly», «Ákimshilik-aýmaqtyq qurylys týraly»). Osy oraıda, qurylys protsesiniń tsıklyn josparlaýdan paıdalanýǵa deıin tolyq qamtıdy», - dedi vedomstvo basshysy.

Infraqurylymdy damytýdyń negizgi jobalary belgilenedi

Úkimet basshysy Álıhan Smaıylov Mınıstrler kabınetiniń múshelerine kommýnaldyq ınfraqurylymnyń turaqty jumysyn qamtamasyz etý úshin kez kelgen problemanyń aldyn alatyn sharalar qabyldaýdy tapsyrdy.

«Indýstrııa, Ulttyq ekonomıka, Energetıka, Qarjy, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrlikteri birlesip, Eldiń ornyqty ınfraqurylymdyq karkasynyń ulttyq josparyn ázirleýi tıis. Onda ınfraqurylymdyq damýdyń barlyq negizgi máselelerin ashyp kórsetip, 2029 jylǵa deıingi negizgi jobalardy belgileý qajet», - dedi Premer-Mınıstr.

Budan bólek, ol sý resýrstaryn tıimdi basqarý, sý qoryn únemdeý, ony aýyl sharýashylyǵynda utymdy paıdalaný boıynsha túbegeıli jańasha kózqaras qajet ekenin aıtty. Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi Sý kodeksiniń jańa redaktsııasyn ázirlep jatyr. Osy oraıda, jumysty jedeldetý tapsyryldy.

Munymen qosa, baspanaǵa barynsha muqtaj adamdar erekshe nazarda bolady.

«Memleket basshysy Qurylys kodeksin qabyldaýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Qurylys salasyn jetildirý kerek. Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi qurylys salasyndaǵy barlyq quqyqtyq olqylyqtar men qaıshylyqtardy joıýy qajet. Budan bólek, turǵyn úı saıasatyn qaıta qaraý qajet. Baspanaǵa barynsha muqtaj adamdarǵa basymdyq berilýi tıis. Indýstrııa mınıstrligi múddeli memlekettik organdarmen birlesip, 1 aı merzimde naqty tásilderdi ázirleýi qajet. Shekara mańyndaǵy aýdandarǵa qonys aýdarǵysy keletin azamattar úshin turǵyn úı baǵasyn arzandatýǵa kóńil bólý kerek», - dedi Á. Smaıylov.

Onyń aıtýynsha, shekara mańyndaǵy aýdandardy damytýda qajet ınfraqurylymdy qarjylandyrýǵa basymdyq berý mańyzdy.

«Jergilikti turǵyndar úshin jańa qoldaý sharalary, sonyń ishinde jalaqy men basqa da áleýmettik tólemderge ústemeaqylardy qarastyrý qajet. Ulttyq ekonomıka mınıstrligi múddeli memlekettik organdarmen jáne ákimdiktermen birlesip, osy sharalardy iske asyrýǵa kirisýi tıis», - dedi Úkimet basshysy.


Seıchas chıtaıýt