Ulttyq ekonomıka mınıstrligi suıytylǵan gaz baǵasynyń qymbattaý sebebin túsindirdi
«Ózderińizde biletindeı, bizde suıytylǵan gaz naryǵyda shekti baǵa retteý qoldanylady. Búginde baǵa tonnasyna 38 myń teńge mólsherinde bekitilgen. Suıytylǵan gazdyń atalǵan kólemin taratý barysynda bizge birneshe ret shaǵym tústi. Básekelestikti damytý, atalǵan zań buzýshylyqty joıý maqsatynda osy jyldan bastap suıytylǵan gazdy bırjalyq satý kezeń-kezeńimen engiziledi», - dedi komıtet basshysy Májiliste bıznes ahýaldy jaqsartýǵa baǵyttalǵan zań jobasyn tanystyrýǵa arnalǵan otyrysta.
Onyń atap ótýinshe, suıytylǵan gazdy bırjalyq satý engizilgennen keıin naryqtaǵy ahýal jaqsara túsetin bolady.
«Suıytylǵan gazdyń ortasha baǵasy bólshek saýdada kóterilmeıdi jáne gazdy kóterme-bólshek satýdan túsip otyrǵan aqsha kásiporynnyń kirisine túsedi. Al kásporyndar bul qarajatty ınfraqurylymdaryn jańartýǵa jumsaıdy. ıAǵnı, bırjalyq saýdany júzege asyrýdyń oń áserin baıqaımyz. Iá, bırjalyq saýdanyń alǵashqy kezeńin engizgen kezde baǵanyń kúrt kóterilgendigin baıqadyq. Degenmen, sońǵy 6 aı boıy baǵa turaqty bolyp tur. Suıytylǵan gaz baǵasynyń ósimi toqtady jáne bırjalyq saýda engizilgenge deıingi baǵamen teńesti. Búginde suıytylǵan gaz keıbir óńirlerde ortasha eseppen 55-58 teńgeden satylyp jatyr. Al keıbir óńirde 75 teńgege deıin jetedi. Biraq bul Reseımen shekaralas óńirlerde oryn alyp otyr. Sebebi gaz sol jaqtan keledi», - dedi Rústem Ahmetov.