«Ulttyq biryńǵaı testileýdegi olqylyqtarǵa mentalıtetimiz sebep»-respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

Foto: None
ASTANA. 21 maýsym. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 21 maýsym, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Jańa daǵdarystardyń aldyn alý men kiltin tabý óz qolymyzda» degen taqyryppen maqala basyldy. Maqalaǵa senbi kúni Reseı­diń Sankt-Peter­bor qalasynda bolǵan HV halyqaralyq eko­nomı­ka­lyq forýmda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, oǵan qatysyp, sóz sóılegen QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev búgingi kúni álemniń daǵdarystan keıingi damý kezeńine ótip otyrǵanyn aıtqan jáne onyń erekshelikterine toqtalǵan, sonymen qatar álemdik eko­nomıkanyń qazirgi jandana ba­s­taýynan kútetin keıbir qaýip­terdi de saralap ótken.

«Ótken jyl bıýdjeti óz dárejesinde oryndaldy ma?». «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi nómirinde osyndaı taqyryppen berilgen maqalada keshe Premer-Mınıstr Kárim Másimovtyń qatysýymen ótken Parlament palatalarynyń birlesken otyrysynda talqylanǵan máseleler qaýzalǵan. Basylymnyń jazýynsha, birlesken otyrysta alǵashqy másele Konstıtý­tsııa­lyq Keńestiń «Qazaqstan Res­pýblıkasyndaǵy konstıtý­tsııa­­lyq zańdylyqtyń jaı-kúıi týraly» joldaýy erekshe tarıhı oqıǵaǵa - Qazaqstan Res­pýb­lıkasy Memlekettik táýelsizdi­gi­niń 20 jyldyǵyna arnaldy. Sondaı-aq Úki­mettiń jáne Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń 2010 jylǵy respýblıkalyq bıýdjet­tiń atqarylýy týraly esepteri de qaralǵan. Depýtattar Úki­met basshysyna saýaldar qoıyp, tıisti jaýaptaryn alǵan. «Depýtattar óz taraptarynan qyzý talqylanǵanymen, bıýd­jet­ti maquldady. Sońynan Parlament palatalarynyń Reglamenti boıynsha birlesken komıssııa qurylyp, birlesken otyrys óz jumysyn támamdady», - delingen maqalada.

***

Búgin «Aıqyn» gazetinde «Joldan jemqorlyqtyń ıisi shyǵady» degen taqyryppen maqala jaryq kórdi. Onda Almaty oblystyq prokýratýra organdary oblys aýmaǵyndaǵy jol men jol qozǵalysyna qatysty salany tekserý barysynda kóptegen jónsizdiktiń betin ashqany jazylǵan. «...Respýblıkalyq mańyzdaǵy avtokólik joldarynyń jyl saıyn 587 shaqyrymynyń jol jabyndysy (tósenishi) ortasha jóndeýden ótýge tıisti. Alaıda sońǵy bes jylda jyl saıyn onyń 200 shaqyrymy ǵana jóndelip kelgen. Jyl saıynǵy ortasha jóndeý normasy saqtalmaǵandyqtan joldardyń jabyndysy jyl ótken saıyn nasharlap, múlde búlinýge aınalǵan. Qalyptasyp otyrǵan kólik júktemesine saı Almaty oblysyndaǵy respýblıkalyq mańyzdaǵy avtomobıl joldarynyń barlyǵyna jýyǵy qaıta tóseýdi qajetsinedi. Óıtkeni olardyń deni ótken ǵasyrdyń 70-80 jyldary salynǵan», - delingen maqalada. Maqalada oblys joldaryndaǵy kópirlerdiń tehnıkalyq jaǵdaıy da ońyp turmaǵany aıtylǵan.

Sondaı-aq osy gazette «Senatqa kimder keledi?» degen taqyryppen maqala basyldy. «Tamyz aıynda Qazaqstan Parlamentiniń on alty senatorynyń aty-jóni anyqtalady. Aldyńǵy beısenbiden beri osy oryndarǵa úmitkerlerdi usyný jalǵasýda. Joǵary palataǵa osy joly kimder joldama almaq? Qazirdiń ózinde keıbir senatorlar qaıtara saılaýǵa túsýge ázir ekendikterin málimdeýde», - delingen maqalada úsh márte Senatqa ótken depýtat Tasbaı Sımmabaev pen Halyqaralyq qaýip-qaterdi baǵalaý tobynyń dırektory Dosym Sátpaevtyń pikirleri berilgen.

***

«Alash aınasy» gazeti búgingi sanynda Balqash kóliniń taǵdyryna qatysty problema kótergen. «Kólemi jaǵynan álemde 13-orynda turǵan Balqash kóliniń jaǵalaýyn meken etetin 120-dan astam qustyń 12-si Qyzyl kitapqa engizilgen. Al kól aıdynyndaǵy balyqtardyń barlyq túrin de Qyzyl kitapqa engizýge bolatyn tárizdi. Sebebi jyl saıyn lastaný deńgeıi artyp, tabany batpaqtanyp, aıdyny zaýyt qaldyqtarymen ýlanǵan kóldegi balyq ataýly kúrt azaıyp barady», - delingen maqaladada. Maqala «Balqashtyń baǵyn ashatyn arnaıy zań kerek» degen taqyryppen berilgen.

«Alash aınasynyń» turaqty «Dat!» aıdary aıasynda Ó. Jáýtikov atyndaǵy Respýblıkalyq mamandandyrylǵan daryndy balalar fızıka-matematıka orta mektep-ınternatynyń dırektory Qaırosh Maqyshevten alynǵan suhbat «Ulttyq biryńǵaı testileýdegi olqylyqtarǵa mentalıtetimiz sebep» degen taqyryppen jarııalandy. Suhbat berýshiniń pikirinshe, ýaqyt ótken saıyn UBT-nyń kemshilikteri azaıyp kele jatyr. Biraq áli de olqylyqtarymyz bar, buǵan bizdiń mentalıtetimiz sebep. Bizde, ókinishke qaraı, barmaq basty, kóz qystylyq pen daıyn jaýapty kóshirý sııaqty áreketter bar. Osy oraıda ol: «Test -eń durys baǵyt tek munyń formasyn, formatyn, uıymdastyrylýyn zaman talabyna saı ózgertip otyrýymyz kerek», - degen oı aıtqan.

Seıchas chıtaıýt