Ulttyq bank teńgeniń nyǵaıýyn túsindirdi
«25 qarashada dollar teńgege qatysty bırjada orta eseppen 422,90 deńgeıinde saýdalanyp jatyr. Aptanyń basynan beri ulttyq valıýtanyń baǵamy 5 teńgeden astamǵa nemese 1,2% nyǵaıdy. Teńgeniń oń serpini qolaıly syrtqy konıýnktýra, sondaı-aq eksporttaýshylardyń salyq tólemderin jasaý úshin shetel valıýtasyn satýy aıasynda qalyptasýda.
Aptanyń basynan bastap syrtqy jaǵdaılar jahandyq táýekel-sentımentiniń jaqsarýymen sıpattalady. Investorlar koronavırýsqa qarsy ázirlenip jatqan vaktsınalardyń tıimdiligi týraly habarlamalardy oń baǵalaýda. Bul, ekonomıkalyq belsendiliktiń tez qalypqa kelý yqtımaldyǵyn arttyrady. Onymen qosa, Donald Tramp ákimshiliginen saılanǵan prezıdent Djo Baıdenge bılikti formaldy berý protsesiniń bastalýy da táýekel dárejesin ustap tur. Sonymen birge naryqtar FRJ-niń burynǵy basshysy D.Iellendi AQSh Qarjy mınıstri laýazymyna taǵaıyndaý perspektıvalaryna oń yqpal etýde, bul qarjylyq yntalandyrýǵa baılanysty bolyp otyr», - dedi Ulttyq bank ókili.
Onyń aıtýynsha, jedel vaktsınatsııa jáne otynǵa degen suranystyń jedel qalpyna kelýi – munaı baǵasynyń ósýine yqpal etýde.
«Brent etalondyq surypty munaıdyń álemdik baǵasy birneshe kún qatarynan ósip keledi jáne Azııa naryqtaryndaǵy búgingi saýda-sattyq barysynda naýryzdyń basynan bastap alǵash ret bir barrel úshin 48 dollar belgisinen asty. Osyǵan oraı, Norvegııa krony men Kanada dollary sııaqty shıkizat elderiniń valıýtalary aptanyń basynan bastap 1,3% jáne tıisinshe 0,6% nyǵaıdy.
EIA energetıkalyq agenttiginiń málimetteri boıynsha, jýyq arada suranysqa qaıta ıe bola bastaıtyny aldyn ala boljanǵanyna qaramastan, AQSh-taǵy munaı qory artyp keledi. Máselen, osy aıdyń basynan 13 qarashaǵa deıin AQSh-ta shıki munaı qory barreline 484,4 mln-nan 489,5 mln-ǵa deıin ósti.
Syrtqy pozıtıvtiń áserinen bólek, osy apta – salyq aptasy bop qalady, bunyń ózi naryqta valıýtanyń usynysyn edáýir kúsheıte tústi. Mysaly, dúısenbi, 23 qarasha kúni bırjadaǵy saýda kólemi 170 mln dollarǵa jetti. Bul – osy qarashada bırjada tirkelgen kúndizgi orta kólemnen 1,5 ese kóp degendi kórsetedi», - dedi N.Tursynhanov.
Onyń sózinshe, damýshy elderdegi valıýtalar syrtqy naryqtaǵy jaǵdaılarǵa, meıilinshe, jaqsy áser etip otyr.
«Apta basynda ońtústik afrıkalyq rand 1,3% bekise, Reseı rýbli 1%, Meksıka pesosy 0,3% nyǵaıa tústi. Bul jerde rýbldiń ózi eksporterlerdiń tarapynan túsken salyq esebinen nyǵaıyp otyr. Al, teńge syrtqy jáne ishki faktorlardyń jaılylyǵynan, odan qaldy, táýekel-sentıment pen naryqtaǵy energotasymaldaýshylardyń pozıtıvti jańalyqtarynyń jáne jer qoınaýyn paıdalanýshylar tarapynan túsken kólemdi salyqtardyń arqasynda bekip tur. Bul jerde munaı baǵasynyń kóterilýi – ony tutyný deńgeıin der kezinde qalpyna keltirýge sebepshi bolyp jatatynyn aıta ketý kerek. Degenmen AQSh-taǵy munaı qorynyń esebi kórsetip kelgendeı, tutyný kólemi boljaldy deńgeıge kóterile almaı otyr. Sol sebepti, shynaıy tutynymnyń shamasyna qaraı kómirsýtek baǵasyna da ózgerister enip turýy múmkin», - dep túıindedi Ulttyq banktiń Monetarlyq operatsııalar departamentiniń dırektory Nurjan Tursynhanov.