Ulttyq bank basshysy álemdegi ınflıatsııalyq qysymnyń ósýi týraly aıtty
Onyń aıtýynsha, álem ekonomıkasynyń jyldam qalpyna kelýi fıskaldyq yntalandyrýlar men jeńil aqsha-kredıt talaptary esebinen múmkin bolyp otyr. Biraq sonyń saldarynan shıkizat qymbattap jatyr.
«Bıylǵy tamyzda Qytaı men damyǵan elderdiń suranysy bazalyq metaldardyń baǵasyn 42,6%-ke qymbattatyp, sonyń áserinen ónerkásiptik shıkizat quny 38,5%-ke ósti. Osy kezeńde aýyl sharýashylyǵy shıkizaty 22,7%-ke qymbattady.
Al qyrkúıekte ósimdik maıy, dándi daqyldar, sút ónimderi men qant baǵasynyń kóterilýi nátıjesinde FAO (BUU-nyń azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymy-red.) tizbesindegi azyq-túlik baǵalarynyń ındeksi 130,0-ǵa deıin ósti. Bir jyl ishinde FAO ındeksi 32,8%-ke ósti», - dedi Erbolat Dosaev.
Onyń aıtýyna qaraǵanda, álemde ınflıatsııalyq qysymnyń ósýi damyǵan elderdi de aqsha-kredıt saıasatyn kúsheıtýge májbúrleı bastaǵan.
«Osy jylǵy 22 qyrkúıektegi otyrysynda Federaldyq rezervter júıesi stavkany 2023 jyldyń ornyna 2022 jyldyń ózinde barynsha erte arttyrý máselesin talqylady. Eýropa ortalyq banki Eýroodaqta ınflıatsııanyń kıingi 13 jyldaǵy eń joǵary kórsetkishke deıin – 3,4%-ke, onyń ishinde Germanııada 28 jyldaǵy eń joǵary kórsetkishke deıin – 4,1%-ke, Frantsııada 10 jyldyq eń joǵary kórsetkishke deıin – 2,7%-ke jedeldetip, oblıgatsııalardy satyp alý kólemin qysqartýda.
Osy jylǵy qyrkúıektiń basynan bastap 22 el negizgi stavkany ósirdi. Onyń ishinde Reseıde taǵy da ınflıatsııa bıylǵy jylǵy qyrkúıekte 5 jyldaǵy eń joǵary kórsetkishke deıin 7,4%-ke ósip, mólsherleme 6,75%-ke deıin ulǵaıdy. Jańa Zelandııa men Norvegııanyń ortalyq bankteri de negihgi mólsherlemeni 25 bazalyq tarmaqqa arttyrdy», - dedi Ulttyq bank tóraǵasy.