Ulttyq ulan eldiń batysy men soltústigindegi sý tasqynyna qarsy qarqyndy kúresýde

<p>ASTANA. KAZINFORM - Qazirgi ýaqytta Soltústik Qazaqstan oblysynda sý tasqyny saldaryn joıý jalǵasýda, sý tasqynyna qarsy, sondaı-aq avarııalyq-qutqarý jumystary júrgizilýde. Turǵyndar 30 evakýatsııalyq pýnkt boıynsha bólingen. Aıta keteıik, bul óńirdiń quramyna 5 qala, 13 aýdan jáne 190 aýyldyq okrýg kiredi. Oblystyń jalpy aýdany 100 myń sharshy shaqyrymnan az, al jarty mıllıonnan astam turǵyny bar.</p>

Soltústik Qazaqstan jáne Batys Qazaqstan oblystarynda sý tasqynynan úlken zardaptardyń aldyn alý úshin Ulttyq ulannyń 1200-ge jýyq áskerı qyzmetshisi polıtseılermen, qutqarýshylarmen, eriktilermen birlesip azamattardy evakýatsııalaýǵa belsendi qatysýda, tabıǵı apat aımaǵyndaǵy evakopýnktterge gýmanıtarlyq kómek jetkizýde. Sondaı-aq, tonaýǵa jol bermeý maqsatynda quqyqtyq tártipti qamtamasyz etip, sý tasqyny oryn alǵan kentterdi patrýldeıdi, jaǵalaýdy nyǵaıtý jumystaryn júrgizedi, ınertti materıaldary bar qapshyqtardy daıyndaıdy jáne salady, sý burýdy jáne kanaldardy tazartýdy júzege asyrady.

Máselen, Batys Qazaqstan oblysynda 860-tan astam ulandyq jumyldyryldy, jergilikti polktiń 365 áskerı qyzmetshisi, Qyzylordadan 300 adam jáne 200 jaýyngerden turatyn Shymkent jedel brıgadasynyń jeke quramy kómekke keldi. Kelgen áskerı qyzmetshiler jaǵalaýdy nyǵaıtýǵa, qaptardy daıyndaýǵa jáne salýǵa kómektesedi. 5517 áskerı bóliminiń (Oral q.) jeke quramy, sonymen qatar turǵyndarǵa patrýldik-bekettik qyzmet atqarýǵa kómektesedi.

Aıta ketý kerek, Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstriniń buıryǵy boıynsha Ulttyq ulan Bas qolbasshysynyń orynbasary general-maıor Baýyrjan Ábjanov sý tasqynyna qarsy is-sharalarǵa tartylǵan batys óńiri boıynsha Іshki ister organdary men Ulttyq ulannyń kúshteri men quraldarymen mindetterdi oryndaýdy úılestirýdi júzege asyrady.

– TJ rejımi engizilgen sátten bastap Іshki ister organdarynyń 12000-nan astam qyzmetkeri, Ulttyq ulan akademııasynyń áskerı qyzmetshileri men kýrsanttary elimizdiń 10 óńirinde jergilikti atqarýshy organdarmen, TJ departamentterimen jáne jedel shtabtarmen tyǵyz ózara is-qımylda mindetterdi oryndady. Olar sýdy burý jáne kanaldardy tazartý, azamattardy tabıǵı apat aımaqtarynan evakýatsııalaý boıynsha shuǵyl jumystardy oryndady, sondaı-aq tonaýǵa jol bermeý maqsatynda sý tasqynymen qamtylǵan aýdandarda jáne eldi mekenderde patrýldeý arqyly quqyqtyq tártip qamtamasyz etildi.

Elimizdiń 8 óńirinde sý tasqynyna qarsy is-sharalar men qoǵamdyq tártipti qorǵaý úshin jeke quramdy tartý jalǵasýda. Sondaı-aq 800-den astam áskerı jáne arnaıy tehnıka jumyldyryldy, onyń ishinde 6 birlik áýe kemesi - 4 tikushaq jáne 2 kólik ushaǵy, - dedi Baýyrjan Sadyquly.

Budan basqa, sý tasqynyna qarsy is-sharalardy júrgizý jáne shyǵyndardy boldyrmaý úshin QR Ulttyq ulan Akademııasynyń kýrsanttary, Petropavl áskerı bóliminiń jeke quramy 6637 jáne elordalyq 5573 áskerı bólimi tartyldy. Olar ınertti materıal salynǵan sómkelerdi daıyndaıdy jáne jınaıdy, jaǵalaýdy nyǵaıtý jumystaryn júrgizedi jáne bógetti nyǵaıtady, sondaı-aq janýarlarǵa arnalǵan azyq-túlikti túsiredi.

Aıta keteıik, sý tasqynyna qarsy is-sharalardyń alǵashqy kúnderinen bastap Quqyqtyq tártip áskerleri táýlik boıy jumys istep keledi, al jalpy alǵanda 3 myńnan astam ulandyq jumyldyrylǵan. Sý tasqyny bastalǵannan beri 125 áýe jáne avtomobıl tehnıkasy paıdalanylýda. Olar 1666 adamdy evakýatsııalady, ınertti materıaldary bar 725 myń qapshyq daıyndap, tóseldi, sondaı-aq 126 tonna gýmanıtarlyq kómek jetkizdi.