Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni jyldyq 14,25 paıyz deńgeıinde qaldyrdy
Jyldyq ınflıatsııa shildede ósken soń tamyz, qyrkúıek aılarynda baıyppen tómendeýin jalǵastyrdy. Aılyq ınflıatsııa ortasha tarıhı mánderden jáne kóktem kezi men jaz basynda baıqalǵan deńgeılerden joǵary qalyptasyp otyr. Inflıatsııanyń ornyqty bóligi tómendep keledi, biraq onyń qarqyny áli de baıaý. Qyrkúıek aıynda halyqtyń ınflıatsııalyq kútýleri ósti. Syrtqy ortanyń táýekelderine álemdik naryqtardaǵy azyq-túlik baǵasynyń ósýi jáne Reseıdegi joǵary ınflıatsııa jatady. Ekonomıka ishindegi proınflıatsııalyq qysym fıskaldyq yntalandyrý, tarıfterdiń ósýiniń jalǵasýy, ornyqty ishki suranys, sondaı-aq ınflıatsııalyq kútýlerdiń artýy esebinen saqtalyp otyr.
Ortamerzimdi perspektıvada ınflıatsııa boıynsha 5% maqsatqa qol jetkizý ustamdy qatań aqsha-kredıt sharttaryn saqtaýdy qajet etedi. Táýekelder balansy proınflıatsııalyq jaqqa yǵysyp otyr. Inflıatsııanyń ornyqty bóligi turaqty túrde tómendese jáne fıskaldyq alshaqtyqty qarjylandyrý máselesi tıimdi ári júıeli sheshimin tapqan jaǵdaıda bazalyq mólsherlemeni baıyppen jáne teńgerimdi túrde tómendetýge múmkindik bolady.
Jyldyq ınflıatsııa áli de targetten edáýir alshaq, degenmen 2024 jylǵy qyrkúıek aıynda ol 8,3%-ǵa deıin tómendedi. Jalpy ınflıatsııanyń dınamıkasy Ulttyq Banktiń boljamyna sáıkes keledi. Azyq-túlik taýarlarynyń neǵurlym tómen ınflıatsııasy baǵa ósiminiń baıaýlaýyna úles qosýda. Degenmen aýyl sharýashylyǵy jáne óńdeý ónerkásibi ónimderin óndirýshiler baǵasy, sondaı-aq ımporttyq baǵa qaıta óse bastady. Jyldyq ınflıatsııanyń quramynda júrgizilip otyrǵan «Tarıfti ınvestıtsııaǵa aıyrbastaý» baǵdarlamasy jáne birqatar naryqtyq qyzmetterdiń qymbattaýy aıasynda aqyly qyzmetter baǵasy eń joǵary ósimdi kórsetti.
Aılyq ınflıatsııa qyrkúıekte 0,4% bolyp, ortasha tarıhı mánnen joǵary qalyptasty (0,3%). Maýsymdyq faktorlardan tazartylǵan jalpy jáne bazalyq ınflıatsııa kórsetkishteri kóktemde jáne jaz basynda baıqalǵan deńgeıden joǵary qalyptasyp keledi.
Halyqtyń ınflıatsııalyq kútýleri qyrkúıek aıynda ósip, qubylmaly boldy. Bıylǵa sarapshylardyń ınflıatsııalyq kútýleri de 8%-dan 8,4%-ǵa deıin ósti.
Ortalyq bankter qatań saıasat ustanǵandyqtan, jahandyq ınflıatsııa birtindep baıaýlap keledi. Alaıda álemdik naryqtarda azyq-túlik quny ósip kele jatqany baıqalady – qyrkúıek aıynda FAO-nyń baǵa ındeksi esepke alatyn barlyq azyq-túlik baǵasy kóterildi. Qyrkúıek aıynda dándi daqyldardyń baǵasy jekelegen eksporttaýshy elderde qolaısyz kún raıynyń qaýpine baılanysty ósti.
Syrtqy aqsha-kredıt sharttary baıyppen jumsaryp keledi. AQSh FRJ ınflıatsııanyń tómendeýine, sondaı-aq eńbek naryǵynyń qalypqa kelýine baılanysty 2020 jyldan beri alǵash ret negizgi mólsherlemeni tómendetti. EOB qyrkúıek aıynda mólsherlemelerdi tómendetkenmen, onyń rıtorıkasy ózgergen joq. ıAǵnı retteýshi ınflıatsııa boıynsha maqsatqa qoljetkizýge qansha ýaqyt qajet bolsa, sonsha ýaqyt aqsha-kredıt sharttaryn shektep ustaýǵa nıettenip otyr. Al Reseı Banki bolsa, joǵary ınflıatsııa men proınflıatsııalyq táýekelderdiń kúsheıýi aıasynda negizgi mólsherlemeni 19%-ǵa deıin taǵy 100 bazıstik tarmaqqa kóterdi. 2024 jyly Reseıde ınflıatsııa boljamnan asyp túsýi yqtımal dep kútiledi. Osyǵan baılanysty retteýshi negizgi mólsherlemeni jýyrdaǵy otyrysta kezekti ret kóterý múmkindigin joqqa shyǵarmaıdy.
2024 jylǵy qańtar-tamyz aılarynda qysqamerzimdi ekonomıkalyq ındıkatordyń ósýi j/j 4,4%-ǵa baǵalanady. Óndiristiń ósýi ekonomıkanyń barlyq negizgi salalarynda baıqalyp otyr. Atap aıtqanda qurylys, kólik jáne baılanys salalary eń joǵary ósýdi kórsetti. Іshki suranystyń ornyqtylyǵy bólshek saýdanyń aıtarlyqtaı jedel ósýimen rastalady jáne fıskaldyq yntalandyrýdyń jalǵasýymen, aqshalaı kiristerdiń ósýimen, sondaı-aq shıkizatqa qatysy joq sektordaǵy ınvestıtsııalardyń keńeıýimen qamtamasyz etildi. Ulttyq Bank baqylaıtyn iskerlik belsendilik ındıkatory segiz aı qatarynan oń aımaqta qalyp otyr.
Proınflıatsııalyq táýekelder de saqtalýda. Syrtqy orta tarapynan olar Reseıdegi neǵurlym joǵary ınflıatsııaǵa jáne álemdik azyq-túlik baǵasynyń artýyna negizdelse, ishki ortada turǵyn-úı kommýnaldyq qyzmet tarıfteri ósýiniń jalǵasýyna, fıskaldyq yntalandyrý, turaqsyz ınflıatsııalyq kútýler men tutynýshylyq kredıtteýdegi ósimniń oń dınamıkasy jaǵdaıynda ornyqty ishki suranystyń saqtalýyna baılanysty.
Ortamerzimdi perspektıvada ınflıatsııa boıynsha 5% maqsatqa qol jetkizý ustamdy qatań aqsha-kredıt sharttaryn saqtaýdy talap etedi. Táýekelder balansy proınflıatsııalyq jaqqa yǵysyp otyr. Inflıatsııanyń ornyqty bóligi turaqty túrde tómendese jáne saqtalyp otyrǵan fıskaldyq alshaqtyqty qarjylandyrý máselesi tıimdi ári júıeli sheshimin tapqan jaǵdaıda bazalyq mólsherlemeni baıyppen jáne teńgerimdi túrde tómendetýge múmkindik bolady. Ulttyq Bank kelip túsetin derekterdi, jalpy jáne bazalyq ınflıatsııanyń targetke jaqyndaý traektorııasyn qadaǵalaıtyn bolady.
Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń Aqsha-kredıt saıasaty komıtetiniń bazalyq mólsherleme boıynsha kezekti josparly sheshimi 2024 jylǵy 29 qarashada Astana qalasynyń ýaqytymen saǵat 12:00-de jarııalanady.