Ultymyzdyń neke qııý salty
Neke qıdyrý – bas qurap úılenetin jigit pen qyzdyń mindettitúrde oryndaıtyn ǵurpy.
Neke – bas qosyp úılenetin jubaılar úshin óte qasıetti uǵym əri erli-zaıyptylyq jəne oǵan beriktik sharty. Neke qıdyrýǵa kúmis bilezik, kúmis saqına jəne jebe salynǵan bir tostaǵanǵa quıylǵan tətti sýdy mollanyń aldyna jaıylǵan aq dastarqan ústine qoıady. Er-əıel eki jaǵynan nekege kýə bolatyn (úshten joǵary) adamdar úıdi qoralaı kelip otyrady. Ər ekijaqtyń kýəgerleri tolyq kelip bolǵan soń, molla júginip otyryp: «Bismilləhı ırrəhimən ırrəhım! Allanyń əmiri, Paıǵambardyń súnneti, adal nekelengen osy qyz ben jigittiń (er men əıel diń) nekeleri turaqty, bastary baqytty, saý deneli, uzyn ómirli, jaqsy perzentti, yntymaq-berekeli bolýyn, bir Alla, ózińnen ǵana tileımiz! Alla-hýak bar!» dep, neke duǵasyn oqyp, tostaǵandaǵy tətti sýǵa dem salyp, kúıeý jigitten: – Pəlenniń qyzy túgendi ózińizge ómirlik jar etýge rızamysyz? – dep suraıdy. Oǵan jigit rıza bolsa: – Rızamyn! – dep jaýap beredi. Sol kezde jigit jaqtyń kýəlikke kelgen adamdary bir aýyzdan: – Kýə-kýə, kýəmiz, Kýəlikke júremiz.Tańda Təńir aldynda, Munda qazy aldynda, Aq kýəlik beremiz! – dep ile jóneledi.
Odan soń, molda qalyńdyqtan: – Siz pəlenniń uly túgenge ómirlik jar bolýǵa rızasyz ba? – dep suraıdy. Qyz rıza bolsa:– Rızamyn! – dep, óz rızashylyǵyn beredi. Sol kezde onyń kýə gerleride: – Kýə-kýə, kýəmiz, Kýəlikke júremiz,Tańda Təńir aldynda, Munda qazy aldynda, Aq kýəlik beremiz! – dep qyzdy qostaı ketedi. Sońynda, molla qyz ben jigittiń rızalyǵyn alǵan soń, qolyndaǵy neke sýyn aldymen jigitke berip bir urttatady, onan soń, qyzǵa b rip bir urttatady. Bul olardyń resmı erli-zaıypty bolǵandyǵynyń belgisi esepteledi. Mine, bul «neke qıdyrý» dep atalady.
Nekelerin qıdyryp, neke sýyn ishken kúni túnde jigit qalyńdyǵymen ońasha kezdesedi. Bul kezdesý – «otaýǵa túsý» dep atalady. Qyz jeńgeleri kúıeý jigit pen qalyńdyqqa arnap tósek salyp, ústine neke jaýlyq tósep berip, eki jasty ońasha qaldyryp, jaqsy tilekterin bildirip, úıden shyǵyp ketedi. Bul «aq nekeli tún» dep atalady. Bul túni qalyńdyqtyń bolashaq kúıeý aldyndaǵy pəktigi men arýlyq abyroıy aıqyndalady...
Qalyńdyqtyń qyz balalyq qasıetin taza saqtap, zańdy nekege deıin beti ashylmaı qutty ornyna qonýy qyz balanyń jeke óz basynan tys, týǵan eli men ata-anasyna úlken abyroı əperip, bolashaq otbasynyń tatý-tətti, baı-baqytty ómir ótkizýine berik negiz qalaıdy. «Qyzǵa qyryq úıden tyıym, ulǵa myń san jerden syn» dep, úı lený toıymen «aq neke túnine» erekshe mən beredi.
Neke qıdyrý úılenetin qyz ben jigittiń, ıaǵnı, bas qurap, ómirlik jar bolýdy nıet etken er men əıeldiń bir-birine degen jaýapkershilik, ózara aıaýshylyq, baǵynyshtylyq sezimin oıatady. Sondaı-aq, aq nekege adal bolýǵa, mahabbat-neke isiniń jeńil-jelpi qaraýǵa bolmaıtyn óte mańyzdy, adamgershilik pen ar-abyroıǵa saıatyn qasıetti is ekendigin alǵashqy adymda uǵyndyrady. Bolashaq otbasynyń tatý-tətti, bereke-birlikti bolýyna rýhanı, ıdeıalyq jaqtan negiz qalaıdy. Kóńil kúıdi ornyqtyryp, eki jasty bir maqsat, bir tilek te bolǵa qulshyndyrady
Materıal Aıyp Núsipoqasulynyń «Tal besikten jer besikke deıin» atty kinabyna negizdelip daıyndaldy.