Ult Josparynda qurylystaǵy ruqsat berý rásimderin retteıtin biregeı normatıvtik qujat qabyl­­­danatyndyǵy aıtylǵan

ASTANA. QazAqparat - Elbasynyń «Ult Jospary - qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasynda qurylys salasyndaǵy barlyq ruqsat berý rásimderin «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha retteıtin biregeı normatıvtik qujat qabyl­­­danatyndyǵy aıtyldy. Biz osy máseleniń mán-jaıyn bilý úshin «Atameken» UKP basqarma tóraǵasynyń orynbasary ıÝlııa ıAkýpovaǵa jolyqqan edik, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisi.

Biz osy máseleniń mán-jaıyn bilý úshin «Atameken» UKP basqarma tóraǵasynyń orynbasary ıÝlııa ıAkýpovaǵa jolyqqan edik, dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazetiniń tilshisi.

 - ıÝlııa Konstantınovna, qurylys salasynda ruqsat be­rý rásimderin bir júıege top­­­tas­­tyrýdaǵy «bir tereze» qa­ǵı­­da­tyna keńirek toqtalyp ótseńiz.

 

- Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásipkerlik kodeksiniń 15-bap, 2-bóliminde «Kásipkerlikti mem­lekettik retteý protsesinde kásip­kerlik sýbektileriniń memle­kettik organdarmen baılanys­taryn shekteý maqsatynda norma­tıvtik-quqyqtyq aktilerde «bir tereze» qaǵıdatyn qol­daný kóz­delýge tıis, bul rette memlekettik organdardan bar­lyq qajetti kelisýlerdi vedom­stvo­aralyq ózara is-qımyl jasaý tártibimen memlekettik organ­dardyń ózderi alýǵa tıis» delingen.

Búgingi tańda «bir tereze» qaǵıdaty ınvestıtsııa tartý maq­satynda júzege asýda. My­saly, atalǵan kodekstiń 282-babynda bylaı deıdi: «Inves­tı­tsııalar jónindegi ýákiletti or­gan ınvestorlar úshin «bir te­reze» qurý jáne onyń jumys isteýin qamtamasyz etý arqyly ınvestor­larmen ózara is-qımyl jasaıdy». Investor úshin «bir tereze» qaǵıdaty degenimiz ınves­tor­lardyń qujattardy jınaý men daıyndaýǵa qatysýyn barynsha azaıtýdy jáne olardyń organdarmen tikeleı baılanysyn shekteýdi kózdeıtin, ınvestorlarǵa kór­setiletin memlekettik qyzmetter­di usynýda ınvestıtsııalar jónin­degi ýákiletti organ tarapynan kómektiń orta­lyqtandyrylǵan túri bolyp tabylady.

«Azamattarǵa arnalǵan úki­met» memlekettik korporatsııa­synyń qurylýyna baılanys­ty zań jobasyna Elbasy qol qoı­ǵan­­­nan keıin, jeke jáne zańdy tulǵalarǵa kórsetiletin qajetti mem­­lekettik qyzmet­ter­diń sapasy artyp, deńgeıi kóteri­letin bo­lady. Bul rette qazaq­stan­dyq­tar «bir tereze» qaǵı­daty­nyń arqasyn­da kóptegen mem­lekettik qyzmet­pen qam­tamasyz etilmek.

- Bul qaǵıdattyń halyq­aralyq tájirıbedegi róli qan­daı ekendigin aıta ketseńiz?

- Joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, «Azamattarǵa arnalǵan úki­met»­ mem­lekettik korporatsııasyn qu­rýǵa bastama jasaýshylardyń aı­týy boıynsha, halyqaralyq tá­jirıbeniń ozyq úlgileri onyń negizine alynǵan. Onyń ishinde Kanada eliniń tájirıbesi bar. Osy eldiń Canada Service biryńǵaı quqyqtyq júıesi memlekettik qyzmettiń barlyq túrin kórsetedi, ıaǵnı qujatty qabyldaý, óńdeý jáne berý jumystary tolyǵymen bir jerge toptastyrylǵan. Jáne osyǵan uqsas Avstralııanyń Cen­­trelink tájirbıesi de eskeri­le­tin bolady. Kanadalyq táji­rı­be ótinish berýden bas­tap onyń nátı­jesin alǵanǵa deıingi ara­lyqty túgel qamtıtyn to­lyq­­taı avto­mattandyrylǵan jáne úziksiz birizdi úderisterdi qam­tıdy. Avs­tra­lııalyq úlgi boıyn­sha, on­­daǵy memlekettik qyzmet kór­se­tý­diń negizgi jetis­tiginiń kilti olar­dyń sapaly qyzmet kór­se­tý úshin aqparattyq jáne kom­mý­nı­ka­tsııalyq tehnologııalar­dy ná­tıjeli qoldanýynda bolyp otyr.

Sondaı-aq nazarǵa alatyn du­rys jáne ozyq úlgi retinde Uly­­brıtanııa, Germanııa men Oń­­­tús­tik Koreıa elderiniń táji­rıbesin ataýǵa bolady. Osy aıtyl­ǵan mem­leketterde qyzmet kórse­tý­diń negizgi qaǵıdattary qalyp­tas­qan. Mysaly, memle­kettik qyz­­metterdiń esep berý­shiligi jáne ashyqtyǵy, aza­mattarǵa tıim­diligin baǵdarlaý, jumystyń mól­dirligi men derekterdiń qor­ǵalýy, qoǵamnyń qatysýyn ul­ǵaı­tý, turaqtylyq pen ınnovatsııa, nátıjeli IT qoldaý sekildi tetik­ter olardyń basty nazarynda.

Osylaısha, halyqaralyq táji­rıbege júrgizgen taldaý kórsetip otyrǵandaı, memlekettik qyzmet kórsetýdegi qazaqstandyq júıe ulttyq erekshelikterdi esepke ala otyryp, álemdik ten­den­tsııa­lar negizinde damý ústin­de. BUU reıtıngi boıynsha Qazaq­stan elektrondy úkimet ındek­sinde 28-orynda. Bul óte jaqsy kórsetkish deýge ábden bolady.

- Jalpy alǵanda, «bir tereze» qaǵıdatyn engizý osy sa­ladaǵy qandaı kedergilerge tosqaýyl bolmaq?

- Bul saýalǵa jaýap berý úshin, birinshi kezekte, qurylys sa­lasyndaǵy retti kezeńderdi atap ótý mańyzdy. Qurylysty bastaý kezinde alǵashqy áreketterdiń biri bastapqy ruqsat qujattaryn jınaý men resimdeý ekendigi barshaǵa málim. Al ekinshi kezeńde jobalaý jumystary tursa, sodan soń jobanyń saraptamasy, qurylys-montaj jumystary jáne sońǵysy paıdalanýǵa berý bolyp tabylady. Jáne ǵımarat qo­jaıynynyń quqyǵy bo­ıyn­sha júzege asyrýǵa bolatyn ártúr­li baǵyttar qarastyrylady. My­saly, ǵımarattardy qaıta qurý (qaıta jobalaý, qaıta jab­dyq­taý), nysannyń fýnk­tsııalyq taǵaı­yn­daýlaryn ózgertý, jer ýchas­keleriniń maqsattyq taǵaıyn­daý­laryn ózgertý nemese buzý jumystary.

Aıtylǵan ár satylardan ótý kezinde kásipker laýazym­dy tul­ǵa­larmen arada qaǵaz­basty­lyqqa boı aldyratyny ras, kúsheı­tilgen talaptar, ýaqyttyń sozylýy men qujattardyń kóptigi sekildi qıyndyqtarǵa tap bolady. Tolyqtaı aıtqanda, kva­zı­memlekettik sektordaǵy aı­maqtyq uıymdar men kóptegen ortalyqtar jáne 33 memlekettik organ, sondaı-aq monopolıster óz erejelerin usynady. Osy sebepten de qurylys salý boıynsha «bir tereze» qaǵıdatyn jappaı engizý barysynda tek qana oń nátıjelerge qol jetkizip, ony qoldanýdyń arqasynda kóptegen ákimshilik kedergiler sanynyń azaıýyna jáne laýazymdy tulǵalar men memlekettik qyzmet alýshylar arasyndaǵy tikeleı baılanystyń bolmaýyna jaǵdaı jasalady.

- Sizderdiń taraptaryńyz­dan osyǵan oraı atqarylyp jat­qan is-sharalar jóninde bilsek?

- Ótken jyly jaz aıynda Ult­tyq palata men «Qa­zaq­stan­nyń qurylys salýshylar qaýym­dastyǵy» ZTB bazasynda qurylys salasyndaǵy barlyq ruqsat berý protsedýralarynan ótý úde­risterin retteıtin Biryńǵaı normatıvtik qujatty daıarlaý boıynsha jumys toby qurylǵan bolatyn. Atalǵan qujat negizinde memlekettik organdarǵa kelýden bastap, nysandy paıdalanýǵa berýge deıingi qurylys úderisiniń tolyq normatıvtik rettelýi, ýákiletti organdar jáne vedom­o­stvoaralyq uıymdardaǵy qujat qaraýdyń naqty merzimi, «bir tereze» qaǵıdatynyń júzege asýy, mem­lekettik qyzmetshiler men kásipkerlik sýbektiler qaty­nasynyń azaıýy jáne kvazı­mem­lekettik sektordaǵy ókil­der­diń jáne kóptegen JShS, AQ, RMK sekildilermen baılany­syn shekteý, jekelegen memle­kettik standarttar men regla­mentterdi birizdendirý men bar­lyq protsedýralarǵa jalpy bir ǵana ereje belgileý, artyq já­ne qosarlama qujattardy tizim­nen alyp tastaý jumystary qaras­ty­rylady.

Jumys tobynyń quramyna UKP, UEM Qurylys isteri, TKSh jáne jer resýrstaryn basqarý jó­nindegi komıtet, ákimdikter men qurylys uıymdarynyń ókil­deri kirdi. Ulttyq kásipkerler palatasynda Qurylys sala­syn­daǵy qurylys salýdy uıym­das­tyrý jáne qurylysqa ruqsat berý rásimderinen ótýdiń jetildirilgen qaǵıdalary qabyldandy, degenmen jumys toby áli jumysyn jalǵastyrýda.

Bizdiń taraptan jer ýchas­ke­lerin usyný men resimdeý protsedý­ra­laryn ońtaılandyrý jumys­tary jalǵasa bermek. Kelesi baǵyt boıynsha UEM-men ke­lisim negizinde Qala quryly­sy kodeksi jobasyn jasaý ju­mystary qolǵa alynbaq.

- Ult Josparynda kórinis tapqan normatıvtik qujattyń mańyzy nede ekendigine jáne onyń qabyldaý merzimi men tıimdi tustaryna toqtala ket­seńiz?

- Ulttyq palata ótken jyly qurylys salasynyń máselelerin talqylaý baǵytynda 40-qa jýyq otyrys uıymdastyryp, qurylys júrgizý qaǵıdalarynyń birneshe nusqasyn talqylaǵan bolatyn. 30 jeltoqsanda qujattyń sońǵy nusqasy Ulttyq ekonomıka mınıstriniń buıryǵymen bekit­ildi. Usynylyp otyrǵan qu­jatta qurylys júrgizýde qolda­nylyp júrgen qaǵıdalar men jos­parlaýǵa qajetti negizgi máli­met­terdi resimdeý jáne qujattardyń berilýine qatysty erejeler, sondaı-aq jańa qurylys nysanyn salýǵa jáne nysan (ǵımarattar, olardyń keshendik qurylystary jáne t.b.) qurylysyna ózgerister engi­zýge arnalǵan ruqsat berý rásimderiniń qaǵıdalary engi­zilgen. Atalyp otyrǵan norma­tıvtik-quqyqtyq aktilerdiń qaǵıdalaryn biriktirýmen qatar, qurylys salasyndaǵy ruqsat berý rásimderi qaıta qaralyp, ońtaılandyryldy.

Nátıjesinde, bastapqy materıaldardy usyný merzimi 91-den 15 jumys kúnine deıin, ıaǵnı 6 esege qysqarsa, eskızdik jobany kelisý boıynsha jumys kúni 30-dan 10 kúnge deıin qysqardy. Jáne joba saraptamasynyń aıasynda syrtqy jeliler jobasyn kelisý de kózdelýde, osylaısha atalmysh protsedýra 30-60 jumys kúnine qysqardy. Jekelegen protsedýralar «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha biriktiriledi.

Sonymen qatar osy qaǵı­dalar engizilgenge deıin ortasha sta­tıstıkalyq qurylys kezeń­derinde 50 ruqsat berý qujat­tary men 260-taı qol qoıý­lar talap etiletin jáne onyń mer­zimi 3-5 jylǵa sozy­latyn. Qarap otyrsaq, osy qa­ǵı­dalar­dyń arqasynda bul má­seleler álde­qaıda jına­qy­lana túspek. Ol da bolsa eli­miz­degi qurylys sala­syn­daǵy ke­dergilerdi kemitýge sep bolmaq.

- Áńgimeńizge rahmet.

 Áńgimelesken

Elmıra MÁTІBAEVA