Ult jospary: Joǵarǵy Sotqa bekitilgen 11 qadamnyń barlyǵy zańnamalyq turǵyda iske asyryldy - Abaı Rahmetýlın
Іs-sharaǵa spıkerler retinde Joǵarǵy Sottyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy Abaı Rahmetýlın, Joǵarǵy Sottyń mamandandyrylǵan sot alqasynyń tóraǵasy Aıgúl Qydyrbaeva jáne Joǵarǵy Sot sýdıasy Baǵlan Maqulbekov qatysty.
Brıfıng A.Rahmetýlınniń sózimen bastaldy. Ol Ult Josparynyń ekinshi reformasy boıynsha Joǵarǵy Sotqa bekitilgen 11 qadamnyń barlyǵy zańnamalyq turǵydan iske asyrylǵanyn atap ótti. Atalǵan jumys tıisti merzimde jáne laıyqty deńgeıde júrgizildi. Ult Josparynda kózdelgen jańashyldyqtardyń barlyǵy 2016 jyldyń basynan bastap iske asa bastady. Qoldanysqa engizilgen jańashyldyqtar otandyq sot júıesin aıtarlyqtaı jańǵyrtty.
Jańa Azamattyq protsestik kodeks pen «Joǵary Sot Keńesi týraly» jańa Zań qabyldandy. «Sot júıesi jáne sýdıalardyń mártebesi týraly» Konstıtýtsııalyq zańǵa, Qylmystyq-protsestik kodekske jáne Ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly kodekske tıisti ózgerister engizildi. Jalpy alǵanda, jańartylǵan zańnama qoǵamnyń sot júıesine degen senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady.
A.Rahmetýlın Ult Josparynyń 16-qadamynda kózdelgen sot júıesin ońtaılandyrý máselelerine erekshe toqtalyp ótti. Atap aıtqanda, 2016 jyldan bastap halyqaralyq standarttarǵa sáıkes sot isin júrgizýdiń úsh satyly júıesi engizildi. Birinshi saty - aýdandyq sottar, apellıatsııalyq saty - oblystyq sottar jáne kassatsııalyq saty - Joǵarǵy Sot. Bul sot sheshimderiniń tezirek kúshine enýine yqpal etedi jáne protsesti ádeıi sozý múmkindigin azaıtady.
Ult Josparynyń sheńberinde sapaly sot korpýsyn qalyptastyrý máselesine aıryqsha nazar aýdarylýda. Sot korpýsy joǵary moraldyq qasıetke ıe eń laıyqty kásibı mamandardan quralýy tıis. Osyǵan oraı Joǵary Sot Keńesi túbegeıli reformalandy, Sot tóreligi ınstıtýtyn Joǵarǵy Sottyń basqarýyna berý máselesi zańnamalyq turǵydan sheshimin tapty.
Budan ári Joǵarǵy Sottyń mamandandyrylǵan sot alqasynyń tóraǵasy Aıgúl Qydyrbaeva sóz sóıledi. Ol Ult Josparynyń 23-qadamyna sáıkes Joǵarǵy Sotta qurylǵan mamandandyrylǵan sot alqasy týraly aıtyp ótti. BAQ ókilderi úshin ınvestıtsııalyq alqanyń sottylyq máseleleri egjeı-tegjeıli túsindirildi. Atalǵan alqa iri ınvestorlardyń qatysýymen ınvestıtsııalyq daýlar jónindegi azamattyq isterdi birinshi satydaǵy sottyń tártibimen qaraıdy, sondaı-aq Astana qalalyq sotynyń sottylyǵyna jatatyn ınvestıtsııalyq daýlar boıynsha sot aktilerin apellıatsııalyq tártipte qaıta qaraıdy.
Kásipkerlik kodekske jáne «Investıtsııalar týraly» Zańǵa sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda aılyq eseptik kórsetkishtiń keminde eki mıllıon eselengen mólsherinde ınvestıtsııalardy júzege asyratyn jeke nemese zańdy tulǵa iri ınvestor dep tanylady (búginde bul 4 242 000 000 teńge).
A.Qydyrbaeva Joǵarǵy Sottyń janynan qurylǵan Halyqaralyq Keńestiń jumysyn aıryqsha atap ótti. Atalǵan Keńes sot tóreliginiń otandyq júıesin jetildirý máselelerine qatysty sarapshylyq konsýltatsııalar beretin bolady. Onyń quramyna qazaqstandyq ǵalymdarmen qatar, sheteldik bedeldi sýdıalar men zańgerler kiredi. Keńesti Joǵarǵy Sot Tóraǵasy basqarady. Onyń músheleri bir jyldyq merzimge saılanady. Keńes otyrysy jylyna kem degende eki ret ótedi. Keńesti qurý kezinde Respýblıka Prezıdentiniń janyndaǵy Sheteldik ınvestorlar keńesiniń, sondaı-aq el Úkimeti janyndaǵy ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý jónindegi keńestiń oń tájirıbesi eskerildi.
Brıfıngte kelesi kezekte sóz alǵan Joǵarǵy Sot sýdıasy B.Maqulbekov Sot jıýrıiniń qaıta qurylýy, Sýdıalardyń jańa Ádep kodeksiniń ázirlenýi týraly aıtyp ótti.
2016 jyldan bastap Sot jıýrıi biliktilik jáne tártiptik baǵyttaǵy eki komıssııadan turady. Árbir komıssııanyń quramyna aýdandyq, oblystyq jáne Joǵarǵy Sottyń sýdıalary kiredi. Mundaı júıe Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi Stambul josparyn oryndaý maqsatynda iske asyryldy. Atalǵan tásil komıssııalardyń jumysyn neǵurlym aıqyn ete túsedi ári onyń sheshimderine degen sýdıalardyń senimin arttyrady.
Biliktilik komıssııasy jumys istep júrgen sýdıalardyń kásibı qyzmetine baǵa beretin bolady. Bul, eń aldymen, sýdıalardyń kásibı bilim deńgeıi men ony sot tóreligin júzege asyrýda qoldana bilý qabileti. Sonymen qatar, sot qyzmetiniń nátıjelerin, sýdıanyń iskerlik jáne adamgershilik qasıetteri men onyń zańnama jáne Sýdıalardyń ádep kodeksiniń talaptaryna sáıkestigin zerdeleý.
Sýdıalardyń kásibı qyzmetine baǵa alǵash ret sýdıa laýazymynda atqarǵan birinshi jylǵy jumysynyń nátıjeleri boıynsha beriledi. Keıinnen baǵa árbir bes jyl saıyn, sondaı-aq sýdıa joǵary turǵan sottyń sýdıasy laýazymyna, sot tóraǵasy, sot alqasynyń tóraǵasy laýazymdaryna jarııalanǵan konkýrstarǵa qatysqan jaǵdaıda beriletin bolady. Jıyrma jáne odan da kóp sýdıalyq ótili bar sýdıalar sýdıanyń kásibı qyzmetin merzimdik baǵalaýdan bosatylady.
Tártiptik komıssııa sýdıanyń ornynan túsý quqyǵyn rastaý, sýdıaǵa qatysty tártiptik is qozǵaý máselelerin qarastyratyn bolady.
Sýdıaǵa qatysty materıaldardy tártiptik komıssııada qaraýǵa oblystyq sot pen Joǵarǵy Sottyń jalpy otyrysy tóralqasynyń sheshimderi negiz bolyp tabylady. Sonymen qatar, Sot jıýrıiniń sýdıaǵa qatysty materıaldardy qaraýyna jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishteri negiz bolyp tabylady.
Sýdıalar eseptiliginiń kúsheıýi, jumys istep júrgen sýdıalardyń biliktiligin merzimdik baǵalaý, azamattarǵa sýdıalardyń áreketine qatysty Sot jıýrıine shaǵymdaný múmkindiginiń berilýi sýdıalardyń kásibı tártibin nyǵaıtýǵa, sot tóreligin júzege asyrý sapasyn jaqsartýǵa jáne osylardyń nátıjesinde turǵyndardyń sot júıesine degen senimin arttyrýǵa yqpal etetin bolady.
Sýdıalardyń Ádep kodeksiniń jobasynda sýdıalarǵa el Prezıdenti, zaman jáne qoǵam tarapynan qoıylatyn barlyq talaptar eskeriletin bolady. Kodeks sýdıalardyń minez-qulqynyń Bangolor qaǵıdattaryna jáne úzdik halyqaralyq tájirıbege negizdeletin bolady. Sýdıalardyń jańa Ádep kodeksi Sýdıalardyń jetinshi sezinde qabyldanady dep kútilýde. Sezd aǵymdaǵy jylǵy maýsymda ótedi dep josparlanyp otyr.
BAQ ókilderi úshin sot tóreligin júzege asyrýdyń 2015 jylǵy negizgi qorytyndylary tanystyryldy. Ótken jyly sottardyń sot tóreligin júzege asyrý boıynsha atqarǵan sapaly jumysyn 2015 jyly isterdiń 2,5%-ǵa artyq aıaqtalyp, sot aktileriniń absolıýtti basym bóliginiń zańdy ári negizdi dep tanylý faktisi aıǵaqtaıdy.
Jańa qylmystyq jáne qylmystyq-protsestik zańnamana qoldanysqa engeli beri sottarǵa kelip túsken barlyq qylmystyq isterdiń úshten astamyn qylmystyq teris qylyqtar týraly ister qurady. Árbir onynshy is boıynsha sotqa deıingi tergeý jedeldetilgen tártipte aıaqtaldy. 1423 is boıynsha jeńildetilgen sotqa deıingi tergeý júrgizildi. Kináni moıyndaý týraly kelisim boıynsha belgili-bir tájirıbe qalyptasýda. Kelisimdik is júrgizý tártibinde qarastyrý úshin 2,5 myńnan astam qylmystyq is kelip tústi.
«Jazalaý» tájirıbesiniń ózgerýi jaǵdaıynda shyn máninde bas bostandyǵynan aıyrylýǵa sottalǵandardyń úles salmaǵy 13,1 paıyzǵa azaıdy. Jazanyń balamaly túrine sottalǵandardyń úles salmaǵy tórt ese artty. Aıyppulǵa jáne qoǵamdyq jumysqa sottalǵandardyń sany birneshe ese artty. Aqtalǵan adamdardyń sany 55 paıyzǵa nemese 1,5 ese artty.
Daýdy retteýdiń balamaly tásilderin qoldana otyryp sheshilgen azamattyq isterdiń sany 23,8 paıyzǵa kóbeıdi. Olardyń jartysynan astamy bitimgershilik kelisim jasaý arqyly aıaqtalsa, 41,6 paıyzy medıatordyń qatysýymen qaraldy.
Brıfıng barysynda Joǵarǵy Sot sýdıalary BAQ ókilderiniń suraqtaryna jaýap berdi.