Ult jospary sot júıesiniń jumysyna zor serpin berdi

ASTANA. QazAqparat - Aǵymdaǵy jyldyń 21 qarashasynda respýblıka sýdıalarynyń VII sezi ótedi. Tórt jylda bir ret shaqyrylatyn sýdıalar quryltaıynyń merziminen buryn ótýiniń ózindik sebepteri de joq emes. Birinshiden, sot júıesi jańa zańdar men Ult josparyna sáıkes júrgizilgen reformalar jaǵdaıynda jumys istedi. Joǵarǵy sot atalǵan baǵdarlamalyq qujatta ózine júktelgen barlyq mindetterdi merziminen buryn oryndady. Ekinshiden, Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes sýdıalardyń jańa ádep kodeksi ázirlendi. Al ony qabyldaý - sýdıalar seziniń aıryqsha quzyretine jatady. Osy alqaly jıynda sot júıesindegi irgeli reformalardyń iske asyrylý nátıjesi men bolashaqqa baǵyttalǵan maqsat-mindetter aıqyndalatyn bolady.

Ult josparyna sáıkes iske asy­rylǵan eń basty aýqymdy re­­forma -  sot satylarynyń oń­taı­lanýy. Naqtyraq aıtar bol­saq, sot tóreligi bes sa­tyly júıeden úsh býyndy (birinshi, apellıatsııalyq jáne kas­­satsııa­lyq) júıege kóshti. Jańa úsh deńgeıli sot júıesi 2016 jyl­­dyń 1 qańtarynan bas­­tap jumys isteı bastady. Bi­rinshi satydaǵy sot - aý­dan­­dyq sottar, apellıatsııa­­lyq saty - oblystyq sottar já­ne kassatsııalyq saty - Joǵarǵy sot dep belgilendi.

Negizinde, sot satylaryn qys­qartý máselesi áý basta-aq Qazaq­stan Respýblıkasynyń 2010 jyldan 2020 jylǵa deıingi ke­zeńge arnalǵan quqyqtyq saıa­sat tu­jyrymdamasynda kóz­del­gen bolatyn. Atalǵan qu­jatta: «Sot júıesin jetildirý ná­tıjesinde túrli sot ınstantsııa­lary fýnktsııalarynyń qo­sar­lanýy joıylýǵa tıis» delingen.

Sot satylaryn ońtaı­lan­dyrýdyń basty maqsaty - sot tóreshildigin qysqartý, azamat­tardyń áýre-sarsańǵa túsýine jol bermeý jáne olardyń sot protsesterin qasaqana soz­ba­lańǵa salýyn boldyrmaý, sot sheshiminiń  qabyldanýy men onyń oryndalýyn jedeldetý arqyly azamattardyń sot tóreligine qoljetimdiligin barynsha jeńildetý.

Bes satyly sot júıesi Ke­ńes­tik kezeńnen qalǵan júıe­ bolǵandyqtan qoǵam­nyń su­ra­­nysyn tolyq qanaǵat­tan­dyra almady. Turǵyndar ape­l­lıatsııalyq jáne kassatsııalyq sa­tylardyń oblystyq sotta sho­ǵy­rlanýynyń tıimsizdigin jıi synǵa alatyn. Rasynda da, kas­satsııalyq saty is júzinde zańdy kúshine engen sot aktilerin qaıta qaraý boıynsha qadaǵalaý qyzmetin atqaratyn. Sondyqtan da onyń Joǵarǵy sot deńgeıine shyǵarylýy - der kezinde qa­byl­danǵan durys sheshim dep esep­teımin.

Oraıy kelip turǵanda kas­satsııalyq sot alqasyna qaty­s­ty ózgeristerdi de naqtylaı kete­ıin. Apel­lıatsııa­lyq sottyń sheshi­mi zańdy kúshi­ne engen soń, ony­men kelis­pegen jaǵdaıda tarap­tardyń kassatsııalyq sot arqyly Joǵarǵy sotqa sha­ǵym­daný múmkindigi bar. Biraq, bul jerde kassatsııalyq sotqa shaǵym­daný tártibine saı, tó­men mólsherde memlekettik baj salyǵyn tóleýdi engizdik. Mine, osyndaı óndiristik pro­tses­terden ótken isterdi Joǵa­r­-
ǵy sot sýdıalary qaraıdy. Zań­­ǵa sáıkes negizder bol­ǵan jaǵdaı­larda tómengi sot­tar­­dan kelgen sheshimder ózgeris­siz qaldyrylady nemese olar qabyldaǵan sheshimder ózgerti­lip, kúshi joıylady. Mysaly, zań­ǵa sáıkes sot isin qaıta qaraý úshin soǵan negiz bolatyn jańadan ashylǵan mán-jaı­lar men naqty faktiler bo­lýy tıis. Eger is qujattary tolyq jınaqtalmaı kelse, oǵan she­shim shyǵarýǵa quzyretimiz joq. Sondyqtan da osy tur­ǵy­dan alǵanda, isti qaıta qaraý úshin oblystyq sottyń apel­lıatsııalyq sot alqasyna qaıta jiberemiz. Al quqyqtyq negizi jaǵynan kelgende, bizge deıingi sot­tardyń zań normalaryn du­rys qoldanbaǵandyǵyn naqty atap kórsete otyryp, sheshim qabyldaımyz. Osy jerde aza­mat­tyq ister alqasynyń sýdıalary istiń kúrdeliligine oraı, taq sannan quralyp úsheý, beseý bolatyndyǵyn da eskerte keteıik. Óıtkeni, budan keıin­gi satylyq sot joq. Demek, kas­satsııalyq alqanyń sheshimi soń­ǵy ári zańdy bolyp tabylady.

Osy qadamdy iske asyrý 2015 jylǵy 31 qazanda qabyldanǵan jańa redaktsııadaǵy Azamattyq protsestik kodekste jáne Qyl­mys­tyq-protsestik kodekske ózgeris­ter men tolyqtyrýlar engi­zý arqyly zańnamalyq tur­ǵy­dan bekitildi. Bul jerde taǵy bir aıta ketetin ja­­ńa­shyldyq - buryn aýdandyq sot sheshimine kelispegen tarap (ásirese, aza­mat­tyq isterde) isti qaıta qa­ratý úshin jeke azamattar 1 paıyz, al zańdy tulǵalar daýlaý qarjysynyń 3 paıyzyn memlekettik baj salyǵy retinde tóleýi tıis edi. ıAǵnı, daýlaıtyn jalpy somanyń belgilengen paıyzyn aldyn-ala tólemeseń, seniń qaıta aryzdanýǵa quqyǵyń joq bolatyn. Mine, tap osy shekteýdi biz jańa zańnan alyp tastadyq.

Úsh satyly sot júıesi - halyq­aralyq tájirıbede bar úrdis. Osy ózgeristiń nátı­je­sinde sot tóreliginiń qolje­tim­diligi artyp, túbegeıli sheshim qabyldaý merzimi aıtarlyqtaı qys­qardy. Sot isin júrgizýdiń bul modeli halyqaralyq stan­dart­tarǵa saı keledi jáne sot tóreliginiń tıimdiligin arttyrdy. Instıtýtty reformany iske asyrylǵanyna az ǵana ýaqyt ótkenine qaramastan, taldaý nátıjesi sottar jumysy sapasynyń jaqsarǵanyn kór­setti.

Kelesi bir mańyzdy ta­qy­ryptardyń biri - sot már­te­be­sine qoıylatyn talap, tár­tip­­ter týraly aıtsaq. Ult Jos­­par­­ynyń 19-qadamynda sý­dıa­­lardyń eseptiligin kú­sheı­tý jáne sýdıalardyń jańa Ádep kodeksin ázirleý bel­gilendi. Jańa ádep kodeksin ázir­leý negizinde azamattar sýdıalardyń áreketine qa­tysty elimizdiń Jo­ǵarǵy soty ja­nynan arnaıy qurylǵan sot jıýrıine sha­ǵymdaný múm­kin­digine ıe boldy.

«Qazaqstan Respýblıka­sy­nyń sot júıesi men sýdıala­rynyń mártebesi týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Kon­stı­týtsııalyq zańynyń 38-1-babyna sáıkes sot jıýrıi ju­mys istep júrgen sýdıanyń kási­bı qyzmetin baǵalaý, sýdıa­nyń otstavkaǵa shyǵý quqyǵyn jáne ony toqtatýdy rastaý, sondaı-aq sýdıalarǵa qatysty tártiptik isterdi qozǵaý týraly máseleni qaraý úshin quryldy. Onyń quramynda biliktilik jáne tártiptik baǵyttaǵy eki derbes komıssııa quryldy.

Biliktilik komıssııasy­­nyń quzyretine qyzmettegi sýdıa­­lar jumysynyń alǵashqy jyly­nyń qorytyndysy jáne árbir bes jyl saıyn, sondaı-aq jo­ǵary turǵan sot laýazymyna ar­nalǵan konkýrsqa qatysqan jaǵ­daıda kásibı deńgeıine ba­ǵalaý júrgizý máseleleri kiredi. Tártiptik komıssııa sýdıa­la­r­­dyń áreketine qatysty aryz­dar­dy, sonyń ishin­de azamattardan tikeleı ke­lip túsken shaǵymdardy qara­styratyn bolady.

Jańa zańǵa sáıkes sot sa­la­syn­­da 20 jyldan astam sýdıa­lyq jumys ótili bar sýdıa­lar kásibı biliktiligin dálel­deýden bosatylady. Al ondaı ótili joq sýdıalar árbir bes jyl saıyn óziniń kásibı biliktiligin dáleldep otyrýy tıis. Ony kimder anyqtaıdy? Bul jerde Joǵarǵy sot janyndaǵy Sot jıý­rıi alqasynyń músheleri úmit­kerdiń isin saralap, tara­zylaı kele, bes jyldyq bilik­tilikten ótken nemese ótpe­gendigin rastaı alady. Bul El­­ba­­symyzdyń aıtyp júrgen sot­­tarǵa qoıylatyn talapty kú­­sheıtýdiń birden-bir tetigi bo­lyp tabylady. Árıne, budan tys sýdıalyqqa úmitkerdiń zań­­­gerlik biliminiń bolýy men onyń jasyna qatysty talap, mo­raldyq-psıhologııalyq bol­­­mysy da muqııat nazarǵa aly­nady. Sony­men qatar, jeke basynyń júris-turysy men tártibiniń saralanýy da zańdylyq.

Memleket basshysy bizdiń aldymyzǵa sýdıalardyń ja­ńa Ádep kodeksin ázirleýdi tap­syrdy. 1996 jyly 19 jel­toqsanda sýdıalar I-sezinde qabyldanǵan Sýdıalardyń qol­danystaǵy ádep kodeksiniń ere­jeleri eskirdi. Ol barlyǵy 7 baptan turatyn, árıne sýdıa­lardyń ádep minez-qulqynyń kóp­tegen aspektilerin qam­tymaıdy. Osyǵan baılanysty sý­dıa­lardyń ádep normalaryn tala­ptaryn búgingi ýaqytpen úndestirý maqsatynda Kodeks qaıta ázirlendi. Onyń jobasy boıynsha Eýropa Keńesiniń Venetsııalyq komıssııasy  sarapshylary tarapynan oń qorytyndy aldyq.

Negizinde, Joǵarǵy sot pen­ Sýdıa­lar odaǵy óziniń kún­­­­delikti jumysynda sýdıa­lar­dyń ádep tártibin ustanýyna nazar aýdarady. Barlyq oblystarda Sýdıalar ádebi jónindegi komıssııalar belsendi jumys isteýde. Sýdıalyq laýazymǵa úmitkerler irikteý barysynda azamattyq qoǵam ókilderinen (ardagerler, úkimettik emes uıymdar men BAQ ókilderi) quralǵan Qoǵamdyq keńestiń synynan ótedi.

Sot tóreligin kásibı saýa­tty jáne moraldyq-adamgershilik bol­mysy minsiz zańgerler jú­­­ze­ge asyrýy tıis. Osy eki qa­sıettiń úılesýi azamattardyń sýdıaǵa syılastyqpen qaraýy­nyń kepili bola alady. Qoǵam sýdıadan tereń kásibı bilimmen qatar, joǵary moraldyq-adam­gershilik qasıetterdi talap etedi. Osy erejeler tolyǵymen qam­tylǵan jańa kodekstiń ta­l­aptaryn qyzmettegi jáne otstavkadaǵy sýdıalar qatań saqtaýy tıis.

Joǵarǵy sot Tóraǵasy Qaı­rat Mámı óziniń bir sózinde: «Ult josparyn oryndaý nátı­je­sinde sottardyń jumysy ja­ńa deńgeıge kóterilip keledi. Olar neǵurlym kásibı, jedel, ashyq, qoljetimdi, ádil ári táýe­lsiz bola tústi. Sottar­dyń ashyqtyǵyn arttyrý jónin­de­­gi praktıkalyq quraldar kúsheı­ti­lýde. Azamattar úshin bul tek­ qana mynany bildiredi - olar árqashan ózderiniń zań­dy múd­delerin qorǵaý úshin sotqa júgi­ne alady, ol qorǵaýdy qol­danystaǵy zańnamaǵa qatań sáıkestikte alady», - degen bolatyn.

Rasynda da, Ult jospary sot júıesin aıtarlyqtaı jań­ǵyrtty. Buǵan halyqaralyq uıymdar tarapynan ázirlengen reı­tıngter («Ǵalamdyq básekege qabilettilik ındeksi», «Douing Business») men júrgizilgen áleýmettik zertteýler dálel bola alady. Máselen, BUU-nyń Damý baǵdarlamasy tarapy­nan júrgizilgen táýelsiz saýalnama­ǵa qatysqan qazaqstandyq res­­pon­dentterdiń 71,3 %-y sottar ju­­mysynyń sapasyna to­lyq qa­­naǵattanatyndyqtaryn je­t­­-
kiz­se, Joǵarǵy sot júrg­i­z-
gen onlaın-saýalnamaǵa qa­tys­qandardyń 77,3%-y sot sa­tylaryn ońtaılandyrý sot tóreliginiń tıimdiligin art­tyrýǵa septigin tıgizdi dep esepteıdi. Mine, halyqara­lyq uıymdar men azamattardyń bergen joǵary baǵasyn elimiz­de júrgizilgen sot-quqyqtyq reformalardyń naqty jemisi deýge bolady!

Aqyltaı QASYMOV,

Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy sotynyń  sýdıasy