Ult rýhyn kóteretin kúsh

ASTANA. QazAqparat - «2050 jylǵa deıingi uzaq merzimdi jáne ekonomıka­myz­dy tolyǵymen jańǵyrta­tyn baǵdarlama bar. Oǵan «Nurly Joldy» qosaıyq. Son­daı-aq, «100 naqty qadam» Ult Jospary qarqyndy júzege asy­rylýda. Al «Máńgilik El» ıdeıasy bizge ne beredi? Osy suraq negizinde «Máń­gilik El» oqýlyǵy avtorlarynyń biri professor, Abaı atyndaǵy Ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtettiń prorek­tory Janatbek ІShPEKBAEVPEN áńgimelesken edik, dep jazady "Aıqyn" gazeti.

- Siz, týrasyn aıtqanda, qara­paıym kópshiliktiń kókeıin­degi saýaldy qoıyp otyrsyz. Al bizder - adam, urpaq tárbıe­simen aınalysýshy toptaǵy ǵalym­dar «Máńgilik El» ıdeıasyn joǵaryda aıtylǵan úsh baǵ­dar­lamanyń «jasaýshysy» dep qarastyramyz, - dep bastady sózin ǵalym. - Sol sebepten de ýnı­versıtetimizdiń rektory S.Piralıev «Máńgilik El» ıdeıasy jarııalana salysymen tárbıe salasyna qatysty jetekshi ǵalymdardy jınap, Elbasymyz kún tártibine shyǵarǵan másele tárbıeniń ózegine aınalyp, ol úshin arnaıy oqýlyq ázirleý qajettigin aıtty. Sóıtip, «Máń­gilik El» pániniń arnaıy oqý­ly­ǵyn jazyp shyqtyq. Bul oqý­lyq keıinnen mınıstrlikte maqul­danyp, barlyq oqý oryn­dary­na paıdalanylýǵa usynyldy. Osy­laısha istiń, naqtylap aıtar bol­saq, ulan-ǵaıyr istiń negizi qalandy.

Áńgime ózegine qatysty tarıhı bir naqty mysaldy aıta keteıin. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaq­talar tusta japondardyń qatal «kapıtýlıatsııa» týraly shartqa qol qoıǵany belgili. Mine, osylaısha jeńilisin moıyndaǵan ult aldyna eldiń ımperatory shyǵyp: «Sen­derdiń jeńilýlerińe durys bas­qara almaǵan men kinálimin», dese, muny estigen japondyqtar tizerlep otyryp: «Sizdi durys qorǵaı almaǵan biz kinálimiz», depti. Osynaý eki jaqtyń da ózin-ózi jazǵyrýynda bolashaǵyna senimdi halyqtyń rýhy kórinis taýyp jatqandaı. Onyń dáleli - soǵys saldarynan kúıregen Japonııanyń meılinshe qysqa merzimde tańǵajaıyp ekonomıka jasaı alǵany. Renessans dep osyny aıt!

Al biz birdeńe búlinse, oǵan basqa bireýdi kinálap shyǵa kelemiz. Óz basym kemshiligine «ózim kinálimin» degen qazaqty áli kezdestire qoıǵan joqpyn. Joǵarydaǵy suraqtyń jaýabyn egjeı-tegjeıli zerttegen ǵalym­dar kemshilikke ózin kinála­ǵan­dar ǵana jaqsy ister jasaı ala­dy deıdi. Onan arǵy tarıhqa úńilsek, ıslam dinin adamzatqa ómirlik azyq etken Muhammed paıǵambarymyzdyń muǵjıza dáýirine deıingi jáne onan keıingi arabtar ómiri jaıly da osy­laı deýge bolady. Islam dinin ómi­ri­niń ózegi etkeninshe arabtar azǵyn­dyq dáýirdi bastan keshken edi. Bar bolǵany 24 jyl ishinde bul halyq adam tanymastaı túlep, álem­ge syıly ult bolyp shyqty. Mun­da da bar kináni adamnyń, ha­lyq­tyń óz boıynan izdeý degen qaǵıda jatyr.

Quran kárimdi túsinip oqysa­ńyz, onda árkimniń boıynda, sa­na­synda tulǵalyq sezimdi oıatý jat­qany barshaǵa aıan. Islam eń áýeli quldyqtan jurtty azat etý­den óziniń ómirsheń jolyn bastaǵan bolatyn. Árkim­niń ózin tulǵa retinde sezinýi - damý­dyń basty sharty. Kez kelgen qoǵam, ult ózin «qýatty kúsh», «qo­ly­nan nebir qıyndyqtardy jeńý keletin el» retinde sezinse ǵana ol tóńkeristik máni bar nebir ǵa­ja­ıyp isterdi jasaı alady. Bul jaı­ly álemge aty málim ǵalym I.Kant bylaı deıdi: «Adamzat ómirinde tereń kúızelister, ǵajap tóńkerister qoǵamdy onyń eń tereń negizderine deıingi jaǵdaıǵa qozǵalta alatyn kezder bolady. Tarıhtyń osyndaı sátinde adam odan ári sol ómirdi jyljytý múm­kin emestigin sezine bastaıdy. Osyn­daıda qandaıda bir uly oqı­ǵalar tarıh jibin kenetten úzip, adamzatty batyp qalǵan qal­py­nan shyǵarýy tıis te, jańa jolǵa - belgisiz salaǵa, jańa murattar izdeýge ıtermeleýi qajet».

Endi óz elimizge, ultymyzǵa, qoǵa­my­myzǵa oralar bolsaq, biz áli de uly isterdi aqıqatqa aınal­dyrýǵa daıyn emes sekildimiz. Máselen, egemendikke deıingi tarı­hymyzda estimegen nebir sum­dyqtar búgingi ómirimizdiń shyn­dyǵyna aınalyp otyr. Myń jyl­dan astam ýaqyt ulttyq tár­bıeniń uıystyrýshy kúshi bol­ǵan dinimizdiń ishinen jik shyq­ty. Basqany bylaı qoıǵanda, qazaqtar bir dinniń ishinde ból­shek­tenip tur. Bul tózimmen, túsi­nis­tikpen qaraıtyn jaǵdaı emes. Adamzattyń ekinshi ustazy atan­ǵan Ábý Nasyr ál-Farabı baba­myz birinshi tárbıe, ekinshi bilim degen bolatyn. Sondaı-aq, tárbıesiz, aqylsyz jannyń qo­lyn­daǵy bi­lim men ǵylym orny tolmas apat­qa ushyratýy múm­kin ekenin de ejelgi dúnıedegi usta­zymyz erek­she eskertip ket­ken. Endeshe, «Máń­gilik El» ıdeıasyn ult tár­bıesindegi, ult rýhyn kóte­rýshi, qoǵamdy uıys­ty­rý­shy uıyt­qy kúsh retinde túsi­ný­ge tıis­piz. Al ony óndiriske en­gizý negi­zi­nen joǵaryda atalǵan baǵ­dar­­la­ma­larymyzdy oıdaǵydaı ıgerý úshin qajet.

Búgingi shyndyqty moıyndaý kerek. Qazirgi qazaqtardyń, qazaq­stan­dyqtardyń ıntellektýaldy deńgeıimen álemniń eń ozyq otyz eliniń sapynda bolatyndaı is jasaý múmkin emes. Olaı bol­sa, ulttyq tárbıe búgingi tańda biz sheshetin basty másele. Ár qazaq, ár qazaqstandyq eń áýeli jurt syılaıtyndaı, úlgi tu­ta­tyn­daı ıntellektýal bolyp shyǵýy tıis. Árkimniń boıynda «men» degen sóz eń qasıettisindeı kórinetin qýatty tárbıe jumysy qajet. Osy jolda qasıetti dini­miz­den jáne ulttyq tárbıe dás­túrinen óskeleń zaman surany­syna saı tujyrymdardy ár ota­n­dasy­myzdyń ómir súrý daǵ­dy­­syna aınaldyrýǵa tıispiz. Pre­zı­dentimiz osy máseleni der kezinde kún tártibine shyǵardy dep oılaǵanda ǵana isimiz jemisti bolmaq.

- «Máńgilik» degen sózge keı­bireýler basqasha pikir bildirip júr ǵoı. Buǵan ne deısiz?

- Ondaı sybysty estigenbiz. «Máńgilik eshteńe joq» degen tujyrymmen ómir súr degen­di tańǵysy keletinderge aıta­ry­myz, erteńimiz meılinshe uzaq bolsynnyń nesi aıyp?! Al ǵy­lymı jolmen oılasaq, búkilǵa­lamdyq jarylystyń bol­ǵany­na bes mıllıard jyl ótken eken. (Kún júıesiniń endi bes mıllıard jyldyq ǵumyry bar) Sodan bergi jer betindegi evolıýtsııanyń eń joǵary satysynda turǵan tirshilik ıesi bizdermiz. Sol ǵylym Adamata urpaǵy (homosappıns) ómirge kelgenine alpys myń jyl boldy deıdi. Sondaı-aq, jer betindegi alǵashqy órkenıet jemisi - perǵaýyndar memleketi paıda bolǵanyna bes myń jyl eken. Osy sońǵy bes myń jyldaǵy jetistigimiz búginginiń aqıqaty desek, onda aldaǵy damýdyń qandaı qarqyndy bolatynyn eles­tetýdiń ózi múmkin emes. De­mek, «Dúnıe turǵansha tur» dep bata beretin qazaqtyń urpaǵy adamzattyń bolashaqqa umtylǵan uly kóshinde shań jutyp, sońynda qalmaý úshin de biz ǵylymmen bir­ge tárbıeni durys jolǵa qoıýǵa tıis­piz. Uly muratqa ultty tal­pyn­­dyr­ǵannyń paıdasy bar, zııany joq.

Áńgimelesken Gúlzeınep SÁDІRQYZY